Obsah (10)

§ 667§ 659§ 466§ 33§ 613§ 477§ 172§ 463§ 660§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 29. jaanuar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-5559 Tsiviilasi XX avaldus Tallin

) § 172 lg-te 1 ja 6 alusel kummagi menetlusosalise enda kanda. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

1. Korteriühistu esitas
2. oktoobril 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, milles avaldus rahuldati, ja jätta avaldus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud palub ta panna avaldaja kanda. 4.
3. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust, sest vaidlustatud määrusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel tunnistas kohus ühe otsuse kehtetuks. Avaldus ei olnud piisavalt selge, mh ei põhistanud avaldaja tuvastushuvi. Maakohus asus ise avaldust sisustama ja laiendama. 4.
4. Ekslik on käsitlus, et korteriomanike otsuse kehtivuse vaidlustamise menetluses saab sisuliselt kontrollida KrtS § 32 lg 1 alusel esitatud võõrandamisnõude põhjendatust, sh sama paragrahvi teises lõikes märgitud tingimuste täidetust.
5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja esitas venekeelse vastuse. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
6. detsembril
7. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus tühistab

§ 667

lg 2 alusel vaidlustatud määruse otsustuse, millega maakohus tunnistas avaldaja suhtes tehtud võõrandamisotsuse kehtetuks, ja jätab avalduse ka selles osas rahuldamata. Ülejäänud osas jääb vaidlustatud määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ja menetlusosalised kannavad ise oma kulud kaebemenetluses. 7.

§ 659

kaudu kohalduva § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja kaebuse esitas ainult puudutatud isik. Seega on vaidlustatud määrus

§ 466lg 3 ning § 463 lg 2 ja § 456 lg 4 alusel edasi kaebamata jõustunud osas, milles avaldus jäi rahuldamata ja avaldaja kulud tema enda kanda. 3

§ 33

lg 3 alusel jätab kohus võõrkeelsed avaldused tähelepanuta, sh jääb menetlemata viimati viidatud pöördumisele lisatud täiendava dokumentaalse tõendi vastuvõtmise taotlus. Lisaks esitati taotlus hilinemisega.

1. Põhjendatud on kaebuse väide, et maakohus eksis, kui asus otsuse kehtivuse vaidlustamise menetluses sisuliselt kontrollima KrtS § 32 lg 1 alusel esitatud võõrandamisnõude põhjendatust, sh sama paragrahvi teises lõikes märgitud tingimuste täidetust. 9.
2. Maakohus lahendas otsuse kehtetuks tunnistamise nõude KrtS § 33 tingimuste järgi. Kuigi maakohus seda nii ei põhjendanud, siis võib vaidlustatud määruse p-dest 13 ja 14 aru saada, et maakohus käsitles otsuse mittevastamist KrtS § 33 tingimustele ühtlasi vastuoluna seadusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 esimese lause tähenduses. 9.
3. Ringkonnakohus leiab, et korteriomanike üldkoosoleku otsuse vastuolu seadusega TsÜS § 38 lg 1 esimese lause tähenduses ei saa kontrollida selle põhjal, kas KrtS § 33 tingimused võõrandamisnõude kohtus maksma panemiseks on täidetud. 9.2.
4. Esiteks viitab sellele menetlusvormide erinevus. Nimelt tuleb

§ 613

lg 1 p 1 järgi lahendada hagita menetluses mh korteriomaniku avalduse alusel asi, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, aga sellest on välja arvatud nõue, mis KrtS § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Hagita menetluses kehtivad mitmed menetlusreeglid, mis ei ole omased hagimenetlusele (

§ 477), neid on maakohus käesoleval juhul ka rakendanud.

Nii toimides eiras maakohus seadusandja tahet, et korteriomandi võõrandamiseks kohustamise kohta tehakse kohtulahend võistlevas menetluses, kus kohtu abistav roll on väiksem. 9.2.

1. Teiseks ei ulatu TsÜS § 38 lg 1 esimese lause järgne kontroll kaugemale sellest, et kohus kontrollib otsuse vastuvõtmise tingimusi, mitte aga selle sisulist põhjendatust. Nii ei saa kohus viidatud sätte alusel asuda kontrollima, kas juriidilise isiku liikmed oleks pidanud võtma vastu teistsuguse sisuga otsuse. Käesoleval juhul aga lahendas maakohus vaidluse just sellise järelduse põhjal. 9.
2. Maakohus ei tuvastanud muud kehtetuse alust ja seda ei tuvasta ka ringkonnakohus. 9.
3. Seega ei saa korteriomandi võõrandamiseks kohustavat otsust tunnistada kehtetuks käesolevas asjas on esile toodud asjaoludel. Avaldus tuleb ka selles osas jätta rahuldamata.
4. Kaebuse ülejäänud sisulistele väidetele pole menetlusökonoomilistel kaalutlustel vaja vastata.
5. Kaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsustust menetluskulude jaotuse kohta. Menetlus maakohtus kulges valdavalt korteriühistu ja kohtu vaidlusena, milles avaldaja praktiliselt ei osalenud. Pärast avalduse esitamist ei teinud avaldaja sisulisi menetlustoiminguid. Vaidluse ulatuse ja mahu kujundas korteriühistu, kes asus õigustama avaldaja korteriomandi võõrandamiseks tehtud otsust, kuigi selle sisulisi aspekte ei vaidlustatud. Kirjeldatud olukord on piisavalt erandlik, et jätta menetluskulud

§ 172lg 1 alusel iga menetlusosalise kanda olenemata vaidluse lahendamise tulemusest.

Samal viisil jaotuvad kaebemenetluse kulud. 12. Juhindudes

§ 463

lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 13. Käesoleva määruse peale saab avaldaja kaevata

§ 660

lg 4 alusel ja puudutatud isik võib vaidlustada menetluskulude jaotuse

§ 178lg 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4