Obsah (6)

§ 436§ 230§ 231§ 459§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 20.jaanuar 2021 Rüütli kohtumaja 2-20-11301 XXi hagi GXXi ja Q

§ 436lg 7 kohaselt seotud poolte õiguslike väidetega.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-17 märkinud, et asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas

§ 436

lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib

§ 230

lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel. 2. Pärnu Maakohtu 23.12.2015 tagaseljaotsusega suurendati 29.09.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-18867 väljamõistetud elatist pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

§-st 459 tulenevalt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestvust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 3.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisi.

§ 231kohaselt vabastab tõendamise kohustusest teise poole omaksvõtt.

Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (vt Riigikohtu lahendid kohtuasjades 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; 3-2-1-124-15, p 11).

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
2. Hageja ei ole tõendanud, et tema sissetulek on võrreldes elatise väljamõistmise ajaga oluliselt muutunud ning seda ka kostjate vajaduste osas. Õige on see, et Riigikohus on mitmel korral juhtinud tähelepanu asjaolule, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest 3 2-20-11301 sissetulekust suurema) tõusu tõttu ebaproportsionaalselt suur ning suurelt osalt vanematelt tuleks elatis välja mõista väiksemas ulatuses (lahendid 3-2-1-174-16; 3-2-1-35-17). Kohtu hinnangul on seega võimalik kohustatud isiku ülalpidamiskohustusest vabastada ulatuses, milles tal pole jõukohane elatist maksma. Käesoleval juhul tuleb kohtu arvates lähtuda hageja töötasust alates august 2020, so viimasest töökohast, mil ta on saanud töötasu X OÜ-st igakuuliselt keskmiselt summas 2 233,33 eurot (tl 50-55). Tugineda tuleb Riigikohtu lahendile 3-2-1-118-12, millest lähtuvalt on vanemal kohustus nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks hankida vajalikud vahendid. Vanemal on kohustus lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt teenida sissetulekut ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Kostja on töövõimeline ning ainuüksi asjaolu, et tal on suured kohustused seoses elamispinna üürimisega, ei vabasta teda ülalpidamiskohustuse täitmisest. Hagejal on küll pärast elatise väljamõistmist sündinud kaks last (tl 9-10), kuid arvestades XXi igakuist sissetulekut, ei jää teised lapsed elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Kohtu veendumust süvendab ka fakt, et kohtu nõudmisel esitatud Swedbank AS arvelduskonto väljavõtetelt nähtub, et hageja on teinud kulutusi hasartmängudele nimetamisväärses summas (tl 81-84; 92-94), mis on välditavad kulutused, mida saaks kulutada kostjatele elatise maksmiseks. Kohus nõustub kostjatega, et hageja ei saa kostjate kulutuste suurust tõendada plaanitava seadusemuudatusega, viidates näidiselatise arvutamisele, jättes arvestamata elatise suuruse arvestamise alused igal konkreetsel juhul. Puudub kohtu arvates alus väita, et kohtupraktika ei arvesta mastaabiefektiga, elatise maksja teiste lastega, riiklike laste- ja peretoetustega, laste vajadustega. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et eeltooduga arvestatakse, kui on täidetud vastavad alused. Hageja kui elatise muutmist taotlev pool peab vastavate asjaolude esinemist tõendama, kuid käesoleval juhul ei ole hageja seda teinud.
3. Hageja on toonud välja asjaolu, et kostjate ema on uuesti abiellunud, kuid kostjate ema abikaasa ei pea katma kostjate kulutusi ning kohus jätab vastavad väited tähelepanuta. Seega on hageja nõue põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis. Kuigi hageja leiab, et menetluskulud tuleb jätta kummagi poole kanda, tuleneb

§ 162lg-st 1, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostjate menetluskulude nimekirja järgi koosneb nende menetluskulu maakohtus õigusabikulust 6 tunni ulatuses (hagiavaldusega tutvumine, konsultatsioon kliendiga, vastuse koostamine, hageja 16.11.2020 dokumendi ja konto väljavõtetega tutvumine, seisukohtade koostamine) tunnihinnaga 120 eurot kokku summas 720 eurot (koos käibemaksuga). Kostjad kinnitavad, et kõik menetluskuludena esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning et kostjate ema ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Kostjad paluvad esindaja tasud välja mõista koos käibemaksuga. Hageja on leidnud, et kostjate esindaja õigusabi ei ole vajalik ja põhjendatud mahus, mis kostjate esindaja on kohtule esitanud, kuid kohus leiab, et kostjate õigusabi kulud ei ole ülepaisutatud ning on põhjendatud kokku 6 tunni ulatuses. Kostjate esindaja Olavi Järve tööühiku hind 120 eurot (koos käibemaksuga) vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike 4 2-20-11301 tunnihindadega. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejal hüvitada kostjate kasuks menetluskulud. Seega kuulub XXilt väljamõistmisele GXXi ja QQi kasuks menetluskulud summas 720 eurot.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik 5