← Eesti

4-20-4800/13

Obsah (6)§ 218§ 56§ 199§ 44§ 12§ 15

4-20-4800 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2020, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-20-4800 (233020005004) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kaeb

§ 218

lg 1 alusel rahatrahviga 45 (neljakümne viie) trahviühiku ulatuses, s.o 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot, muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE701700017001577198 LUMINOR Bank pangas või arveldusarvele nr EE777700771003813400 LHV Pangas, viitenumber

  1. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui selleks ajaks ükski menetluspool soovist kasutada kassatsiooniõigust ei teata, vormistatakse kohtuotsus selle lõpposana. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 07.01.
  2. Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest. 4-20-4800 ASJAOLUD JA MENETLUSES TOIMUNU
  3. Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi II patrullpolitseiniku N L 06.11.2020 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 233020005004 karistati T. Emeliyanovat

§ 218

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest 45 trahviühiku ulatuses, s.o summas 180 eurot.

  1. 17.11.2020 registreeris Viru Maakohus menetlusaluse isiku kaebuse kohtuvälise menetleja 06.11.2020 otsusele.
  2. 17.11.2020 määrusega jäeti T. Emeliyanova kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 06.11.2020 otsusele väärteoasjas nr 233020005004 käiguta ning määrati 10-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. T. Emeliyanova esitas 26.11.2020 Viru Maakohtule täiendatud kaebuse. Kaebuses märkis T. Emeliyanova, et ta nõustub otsuses kirjeldatud rikkumisega ning tunnistab oma süüd. Kaebuse esitaja avaldab, et eluolud sundisid teda õigusrikkumist toime panema – ta on olnud üle aasta töötu ning maksed töötukassast lõppesid pool aastat tagasi. Kaebuse esitaja palub trahvi vähendada, kuna tal pole nii suure summa maksmiseks vahendeid. T. Emeliyanova kohtuistungil osalemist ja ka kaitsja osalemist ei soovinud.
  3. 24.11.2020 edastas kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku.
  4. 02.12.2020 määrusega võttis kohus T. Emeliyanova kaebuse menetlusse ja määras vaadata väärteoasi läbi kirjalikus menetluses. Kohus edastas osapooltele vastastikku kaebuse ärakirja ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri seisukoha. Kohus andis kohtumenetluse pooltele õiguse esitada maakohtule kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja muid taotlusi kuni 10.12.
  6. 02.12.2020 avaldas kohtuväline menetleja, et on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses, asudes seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtuväline menetleja põhistab esitatud seisukohta järgnevaga. Vastavalt

§ 56lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuspraktikas on välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse määramisel tuleb eelkõige lähtuda süü suurusest ja eripreventiivsetest kaalutlustest, st milline karistus oleks konkreetsel juhul mõjus ja kohane. Otsuse tegemisel menetleja on arvestanud isiku süü ülestunnistamisega ja kahetsusega. Varasemalt menetlusalune isik ei ole karistatud, kuid peab ka arvestama sellega, et tegemist ei olnud esmatähtsa eluvajaliku kaubaga, kuna kaebuse esitaja suutis ühe kauba eest maksta, aga teise otsustas varastada. Kaebaja palub määratud rahatrahvi summat vähendada. Karistusseadustiku § 218 lg 1 näeb varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, ette karistuse rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (1200 eurot) või aresti. Kaebajale määratud rahatrahv on oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Seega arvab kohtuväline menetleja, et määratud rahatrahv summas 180 eurot on antud juhul mõjus ja kohane, määratud õigesti ning vastab kaebaja süü suurusele. Samas juhib kohtuväline menetleja tähelepanu sellele, et menetleja poolt oli kaebajale võimaldatud tasuda rahatrahvi ositi ning viimaseks rahatrahvi ositi tasumise tähtajaks on 06.05.2021. 180 eurose rahatrahvi jagamine kuue kuu peale toob kaasa keskmise väljamakse kuus summas 30 eurot. Eeltoodu alusel palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas 7. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle täiendusega, edastatud seisukohaga ning uurinud 2

(2)4-20-4800 kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele.
  1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  2. Nähtuvalt kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsusest heideti kaebuse esitajale ette seda, et ta 06.11.2020 kell 15:20 viibides kaupluses P aadressil XXX ebaseadusliku omastamise eesmärgil möödus kassarivist, jättes kauba (hurma 0,441 kg, saida toorjuust, mitmevilja pehmik, kohupiimakreem kisselliga 2 tk, kuumsuitsu skumbria VP, pistaatsiapähklid 100g, india pähkel 100g, greenfield kenyan sunrus) eest tasumata kokku summas 17,07 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Kassast möödumise hetkel asus kaup isiku kilekotis. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Otsuse kohaselt rikkus kaebuse esitaja

§ 199

lg 1, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 218lg 1 alusel.

10.

218 lg 1 kohaselt karistatakse väärteokorras varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus.

§ 218

lg 1 sätestatud erandeid kohus ei tuvastanud, seega tuleb lähtuda varavastasest süüteost väheväärtusliku asja vastu.

§ 218

lg 4 kohaselt on väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asi või õigus, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.

§ 44

lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot, seega üle 200 eurose varavastase süüteo puhul on tegemist juba kuriteoga

§ 199mõttes.

Käesoleval juhul varastati kaupa kogusummas 17,07 eurot, mis jääb väheväärtusliku asja väärtuse piiridesse. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, millise varavastase süüteo on isik toime pannud ja siis lähtuvalt

§ 218

lg 4 sätestatud rahalise väärtuse piirist kvalifitseerima selle süüteo

§ 218lg 1 alusel varavastaseks süüteoks väheväärtusliku asja vastu.

  1. Käesolevas väärteoasjas puudub poolte vahel vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude üle. Kaebuse esitaja on andnud ütlusi, millest nähtub, et isik tunnistab rikkumist (tl 21). Menetlusalune isik avaldas, et 06.11.2020 tuli ta P kauplusesse, et kaupa osta. Võtnud kauba, selgus, et tal ei jätku raha kõigi võetud toidukaupade ostmiseks. Kuna ta kaotas töö ja tahtis väga süüa, otsustas varastada. Olles kauba enda kilekotti pannud, läks ta maksma selle kauba eest, mille jaoks tal raha jätkus. Läinud kassa piiridest välja, peatas teda turvatöötaja ning menetlusalune isik andis kauba vabatahtlikult välja. Menetlusalune isik on märkinud, et ta on rikkumisega nõus, tunnistab enda süüd ning kahetseb.
  2. Kohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta T. Emeliyanova väärteo toimepanemise fakti või asjaolusid. T. Emeliyanova poolt kiirmenetluse otsuses toodud ajal ja kohas varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu kinnitavad ka tunnistaja S G ütlused (tl 18, tl 23), millest nähtub, et 06.11.2020 kell 15:00 pööras ta tähelepanu naisterahvale, kes asus poekäruga kaupluse müügisaalis ning selleks hetkeks olid toidukaubad tal kärus juba olnud. Naisterahvas suundus riiete osakonda, kus pani osa kaupu kärus asuvasse kilekotti. Peale seda, kui naisterahvas riiete osakonnast tagasi tuli, sai poekärus olnud kilekott täis, kuigi poodi sisenemisel oli kõnealune kilekott tühi olnud. Seejärel kell 15:20 maksis ta kassas kauba eest, mis oli tal poekorvis, ent jättis maksmata kilekotis oleva kauba eest. Kui naisterahvas kassaliinist möödus, pidas kaupluse turvateenistus ta kinni. Naisterahvas tunnistas hiljem, et varastas kauba antud kauplusest. Kaup oli rikkumata kujul kauplusele tagastatud ning varastatud kauba kogusumma moodustas 17,07 eurot. Lisaks ka isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 17) ning õigusrikkuja kinnipidamise akt (tl 19). Viimasest 3

(2)4-20-4800 nähtub, et turvatöötajast tunnistaja S G pidas õigusrikkuja, s.o T. Emeliyanova 06.11.2020 kell 15:20 kinni ning kinnipidamise akti koostamise kohaks on N P . Õigusrikkumise kirjeldusena on ära toodud, et naisterahvas möödus kassaliinist kauba eest tasumata. Kell 15:25 kutsuti välja politsei, kes saabus kell 16:
  1. Seda, et kiirmenetluse otsuses toodud ajal ja kohas toimus N P aadressil XXX õigusvastase teo toimepanemine tõendab ka kaupluse P avaldus nr
  2. Nimetatud avalduses palutakse võtta vastutusele 06.11.2020 kell 15:20 kaupluses N P aadressil XXX õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juurest avastati P P AS-le kuuluvat maksmata kaupa 17,07 euro väärtuses. Toodeteks on hurma 0,441 kg, saida toorjuust, mitmevilja pehmik, kohupiimakreem kisselliga 2 tk, kuumsuitsu skumbria VP, pistaatsiapähklid 100g, india pähklid 100g ning greenfield kenyan sunrus, mis on rikkumata kujul kauplusele tagastatud.
  3. Kohtu hinnangul on eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis tõendatud see, et kaebuse esitaja T. Emeliyanova võttis 06.11.2020 N asuvast P peremarketist aadressil XXX ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kauba äravõtmisega soovis kaebuse esitaja lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine kaebuse esitaja poolt. Kauplusele P tekitatud kahju moodustab 17,07 eurot, mis jääb väheväärtusliku asja väärtuse piiridesse.
  4. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus kiirmenetluse otsuses märgitud esemete äravõtmine kaebuse esitaja poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Menetlusaluse isiku käitumisest nähtub üheselt, et kauba äravõtmisega soovis ta nende omaniku jätta esemetest ilma kestvalt ning kui kaebuse esitaja ei oleks turvatöötaja poolt koos varastatuga kinni peetud, siis ei oleks ta seda kaupa poodi tagasi viinud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. 15.

§ 12

lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Arvestades süüteo asjaolusid, siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, eesmärgipäraselt, mistõttu on tegemist kavatsetult toimepandud süüteoga. 16. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid selle teo puhul ei esine. Kaebuse esitaja on süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14aastane. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et T. Emeliyanova on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 218lg 1 järgi.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluste isiku süü talle inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad talle inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik N L , kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 31 mõttes pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). 17. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul usaldusväärselt tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja T. Emeliyanova pani toime

§ 199

lg 1 tunnustega teo, s.o

§ 218lg-s 1 ettenähtud väärteo, milleks on varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu. 4

(2)4-20-4800 Karistuse mõistmine 18.

§ 218

lg 1 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. 19.

§ 56lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale vastavalt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

  1. T. Emeliyanova on varem väärteokorras karistamata isikuks. Nimetatust järeldub, et tema käitumine ja arusaamad juhinduvad senini õiguskuulekusest ja talle on omane üldjuhul käituda kehtivate normide raames. Karistusregistri väljavõtte järgi on T. Emeliyanova varasemalt väärteokorras karistamata isikuks, täpsemini öeldes ei ole T. Emeliyanovat karistusregistrisse kantud. Nimetatuga on nii kohtuväline menetleja kui ka kohus õigustatud arvestama ning kohtuväline menetleja ongi arvestanud asjaoluga, et T. Emeliyanova on seni käitunud õiguskuulekalt.
  2. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuvälise menetleja esindaja arvestanud isiku süü ülestunnistamisega ja kahetsusega. Maakohtu hinnangul tuleb arvesse võtta asjaolu, et T. Emeliyaova on toime pandud tegu sõnaselgelt tunnistanud, mis tuleneb nii kiirmenetluse otsusest kui ka isiku poolt esitatud kaebusest ning kohus jagab karistust kergendava asjaolu esinemist. Karistust raskendavad asjaolud T. Emeliyanova puhul puuduvad. Karistust kergendava asjaolu sedastamine tähendab, et T. Emeliyanovale mõistetav karistus peaks jääma keskmisest määrast mõnevõrra allapoole.
  3. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut 180 euro suuruse rahatrahviga, mis on võrdeline 45 trahviühikuga. Hinnates isiku süüd süüteo toimepanemisel arvestab kohus varastatu väärtust, mis ei ulatunud

§ 218

lg-s 4 sätestatud piirmäärani, vaid jäi alla eelmärgitud piirmäära keskmise väärtuse. Kohus arvestab sedagi, et varastatu puhul oli tegemist toiduainetega, kuid kohtu hinnangul ei olnud suuremas osas tegemist toiduainetega, mis oleksid esmase tähtsusega. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on hinnatav alla keskmise ning arvestades seda, et kohtuväline menetleja on mõistnud karistuse oluliselt alla keskmäära, s.o rahatrahvi 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot, siis tuleb kohtu hinnangul jätta T. Emeliyanovale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus muutmata. Mis puudutab kaebaja väiteid, et õigusrikkumist sundis toime panema tema kesine majanduslik seisund ning nii suure rahatrahvi tasumine käib talle üle jõu, siis kohus märgib, et kaebaja kesine majanduslik olukord on kahtlemata kahetsusväärne, kuid ei õigusta õigusrikkumise toimepanemist. Vaieldamatult ei saa isik olukorras, kus tema sissetulekud on kasinad, lubada endale ükskõik milliste kaupade või teenuste tarbimist ning õiguskuulekas isik saab aru, et sellises olukorras tuleb teha valikuid ja mõnedest hüvedest loobuda, mitte asuda varastama. Kohus rõhutab, et kaebajal oli raha, et tasuda osade kaupade eest ning seega kaebajal oli valik, milliste kaupade peale oma raha kulutada. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et T. Emeliyanovale on võimaldatud tasuda rahatrahv ositi ning viimaseks ositi tasumise tähtajaks on 06.05.2021. /allkirjastatud digitaalselt/ 5

(2)4-20-4800 Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 6
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.