Lõpetada kriminaalasjas nr 1-21-815 kriminaalmenetlus I. J. (isikukood XXX ) suhtes kahtlustuses KarS § 121 lg 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
lg 3 alusel käesoleva määruse jõustumisest 6 (kuue) kuu jooksul, s.o hiljemalt 18.septembriks 2021 tasuma riigituludesse 800 (kaheksasada) eurot. Riigituludesse makstav 800 eurot tuleb tasuda Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS või EE221700017003510302 Luminor Bank või EE571010220229377229 SEB Pank AS, märkides viitenumbri 33392100001972 ning selgituse „Kindel summa riigituludesse kriminaalasjas nr 1-21-815”. 4. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus
lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. 5. Asitõend – CD plaat pakendis HK-1, millel on häirekeskusesse tehtud kõne salvestis – jätta
6. Kohtumäärus edastada I. J. le, tema kaitsjale Rain Ainlale, kannatanule I. S. ile, tema esindajale T. P. ele ning prokurör E. M. le. Edasikaebamise kord Määrus on vastavalt
ASJAOLUD Kriminaalasjas nr 20278001437 alustati menetlust 30.08.2020 KarS § 121 lg 1 tunnustel selles, et 30.08.2020 kella 00.10 paiku XXX asuvas eramus lõi I. J. I. S. i ühe korra rusikaga näkku, millega tekitas I. S. ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Kohtueelse menetluse käigus on selgunud, et ööl vastu 30.08.2020 viibisid I. J. ja I. S. külalistena XXX asuvas eramus soolaleivapeol, kus tarvitati ka alkoholi. I. S. soovis korduvalt vestelda I. J. ga ühest varasemat äriasjast, nimetades I. J. d suliks ja skeemitajaks ning togides teda samal ajal käega vastu õlga. I. J. I. S. iga vestelda ei soovinud. Kella 00.10 paiku viibisid I. J. ja I. S. köögis ning I. S. soovis taas samal teemal juttu ajada. I. J. seda ei soovinud ja lõi I. S. i ühe korra rusikas käega. Löök tabas I. S. i nina ja vasakut põsesarna ning löögi tagajärjel kukkus I. S. pikali. Kuna I. S. il hakkas ninast verd jooksma, siis läks ta tualettruumi ja kell 00.16 helistas Häirekeskuse lühinumbrile ning teavitas juhtunust. Sündmuskohale saabus nii kiirabi kui politseipatrull. I. J. toimetati ohu tõrjumiseks kainenemisele (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,04 mg/l). I. S. i viis kiirabi SA TÜK erakorralise meditsiini osakonda, kus tal tuvastati ninaluude murd ja silma sinimik, vasaku silma ümbruse hematoom. 01.09.2020 pöördus I. S. SA TÜK kõrvakliinikusse, kus tal diagnoositi kinnine ninaluude murd ja kaasuva haigusena silma sinimik. Epikriisist nähtuvalt oli I. S. il ninaluude nihkega murd vasakul nina külgsein alla surutud u 2-2,5 mm, pehmesuulaes hematoom, mistõttu kurgunibu u 2 mm 2
lõikele 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud prokurör kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse
§-des 200-2052 toodud alustel ja korras. 20.10.2020 edastati E-toimiku vahendusel toimiku koopia tutvumiseks I. J. lepingulisele kaitsjale R. A. le ja kannatanu I. S. i soovil ka talle. 21.10.2020 edastati E-toimiku vahendusel toimiku koopia tutvumiseks kannatanu I. S. i lepingulisele esindajale T. P. ele. 27.10.2020 esitas kahtlustatav I. J. lepinguline kaitsja R. A. Lõuna Ringkonnaprokuratuurile taotluse, milles taotles kriminaalmenetluse lõpetamist
alusel ja alternatiivselt
19.01.2021 esitas kannatanu I. S. i lepinguline esindaja T. P. hagiavalduse, milles nõuab I. J. lt I. S. i kasuks süüteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot koos seadusjärgse viivisega. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja seoses löögi saamisega näopiirkonda kannatanud tugeva hingelise ja füüsilise valu ja kannatuste all. Hageja on korduvalt pidanud pöörduma meditsiinitöötajate poole. Löögi tagajärjel tuvastati hagejal ninaluumurd, kahjustada sai ka silm ja põsesarn. Tekkinud olukord on olnud I. S. i jaoks häbiväärne, kuna teda löödi teiste isikute ees soolaleivapeol, kuhu oli kogunenud palju inimesi. Seda, et I. S. sai löögi näopiirkonda, nägid paljud inimesed, mis tekitas I. S. ile hingelist kannatust häbi näol. Nii hingeline kui füüsiline kannatus ja valu kestsid edasi ka peale 30.08.2020 toimunud sündmust. I. S. on pidanud võtma valu tõttu töövõimetuslehe, pöörduma meditsiinitöötajate poole. I. S. ile on soovitatud tervisekahjustuse parandamiseks operatsiooni, mis on väga kulukas. Selline olukord tekitab talle lisaks füüsilisele valule ka hingelist kannatust. Eeltoodust tulenevalt nõuab I. S. I. J. lt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitist 10 000 eurot koos seadusjärgse viivisega VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, mis on I. S. i arvates mõistlik rahasumma, kuivõrd I. J. lõi teda näopiirkonda, tekitades talle hingelist ja füüsilist valu ning kannatust. 19.01.2021 esitas kahtlustatav I. J. Lõuna Ringkonnaprokuratuurile allkirjastatud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks
J. nõus hüvitama kannatanule tekitatud kahju mõistlikus ulatuses ja vajadusel tasuma menetluskulud. Samuti on I. J. nõus võtma endale kohustuse maksta 800 eurot riigituludesse kuuekuulise tähtaja jooksul. I. J. hinnangul ei ole mittevaralise kahju nõue summas 10 000 eurot vastavuses teo ja tagajärjega ning praktikas väljakujunenud hüvitistega. I. J. kahetseb juhtunut, oli valmis kannatanuga leppima ning heastama kahju, kuid kannatanu nõutud summa on tema jaoks liiga suur.
lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale 3
S § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat. Kahtlustatav I. J. süü ei ole suur. Karistust raskendavad asjaolud I. J. puhul puuduvad. Karistusregistri andmetel puuduvad I. J. l kehtivad karistused süütegude toimepanemise eest. Samuti pole tema suhtes varem kriminaalmenetlust otstarbekuse tõttu lõpetatud. I. J. on mõistnud, et ta käitus valesti ja kahetsenud juhtunut. Seega on eeltoodu alusel alust arvata, et I. J. on oma teo keelatusest aru saanud ja teinud sellest vajalikud järeldused, mis loovad eelduse, et tema kuritegelik käitumine ei kordu ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik tingimata kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi määrates. Eelmärgitud asjaoludel ei ole I. J. karistamine vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides ja karistusõiguslikku eesmärki on võimalik saavutada kohustuste panemisega. Seega on KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärke võimalik saavutada ilma I. J. d kriminaalvastutusele võtmata. Kahtlustatav I. J. on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale
lg 2 p-s 1 sätestatud kohustuse hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja tasuda kriminaalmenetluse kulud ning
lg 2 p-s 2 sätestatud kohustuse maksta kindla summana riigituludesse 800 eurot kuuekuulise tähtaja jooksul. I. J. töötab XXX ja tal on püsiv sissetulek. Kannatanu I. S. i lepinguline esindaja T. P. on esitanud hagiavalduse, milles nõuab I. J. lt I. S. i kasuks süüteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot koos seadusjärgse viivisega.
g 7 kohaselt võib prokuratuur ka ise lõpetada menetluse teise astme kuriteos, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära, kuid käesolev taotlus on esitatud kohtule seetõttu, et kannatanu on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes, mille puhul on kahtlustatav I. J. seisukohal, et mittevaralise kahju nõue on liialt suur ning kannatanule tekitatud tervisekahjustus ei anna alust sellises ulatuses mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Kahtlustatav leiab ka, et kannatanu poolt nõutava mittevaralise kahju hüvitise suurus ei ole kooskõlas Eesti kohtupraktikaga. Kuna prokuratuuril puudub kaalutlusõigus tsiviilhagi põhjendatuse osas, siis palub prokuratuur kohtul lisaks kriminaalmenetluse lõpetamisele võtta seisukoht kriminaalasjas kannatanule kahju hüvitamise ulatuse kohta ning vajadusel seda kohtu äranägemisel vähendada. Sellist praktikat on Riigikohus toetanud lahendi nr 3-1-1-33-17 p-s 15, märkides, et kui
lg-st 1 tulenevad eeldused on täidetud, võib kohus
lg 2 alusel kaalutlusõigusest lähtuvalt panna kahtlustatavale tema nõusolekul tähtajalisi kohustusi, sh ka olukorda, kus kohus otsustab
kohaldamata ja sellises olukorras on põhjendatud prokuröri vastava taotluse esitamine kohtule, kellel on pädevus võtta seisukoht ka tsiviilhagi osas. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 3 ja § 202 lg 1-4, prokurör taotleb lõpetada kriminaalasjas nr 20278001437 menetlus. Määrata I. J. le (ik XXX ) järgmised kohustused: hüvitada I. S. ile kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma kohtu äranägemisel ja maksta 800 (kaheksasada) eurot riigituludesse. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamisest. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt
lg-le 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega.
lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud. Kohus, vaadanud läbi prokuröri taotluse ja lisatud kriminaalasja materjalid, leiab, et eeldused
Seetõttu kuulub prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks süüdistatava I. J. suhtes rahuldamisele. Kohus nõustub, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuriteo osas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nii eri- kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja varasemalt kriminaalkorras karistamata I. J. karistamine vajalik. Lisaks saab kriminaalasja materjalidest nähtuva – kuriteo toimepanemise asjaolude ja kannatanutele tekitatud vigastuste – alusel asuda seisukohale, et süüdistatava I. J. süü ei ole suur. I. J. on andnud nõusoleku hüvitada kannatanule tekitatud mittevaraline kahju mõistlikus ulatuses ja maksta riigituludesse 800 eurot alates kriminaalmenetluse lõpetamisest 6 kuu jooksul. Kriminaalasjas on kannatanu I. S. i lepinguline esindaja vandeadvokaat T. P. esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 10 000 eurot ning lisaks viivise nõudes hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. TsMS § 233 lõikes 1 on sätestatud, et kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab 5
lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel võib kohus panna isikule kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ulatuses, mis on väiksem kannatanu tsiviilhagis esitatud nõude kogusummast. Kui isik täidab talle kohtu pandud kohustused tähtaegselt, puudub alus kriminaalmenetluse uuendamiseks ka juhul, kui kohtu pandud kahju hüvitamise kohustuse ulatus ei kattu kannatanu esitatud nõuete ulatusega. Sellises olukorras on kannatanul võimalik oma nõue selle täitmata osas esitada tsiviilkohtumenetluses. Kui aga isik ei täida talle pandud kohustusi tähtaegselt ja kriminaalmenetlus
lg 6 alusel uuendatakse, jätkub ka tsiviilhagi menetlus (vt määrus asjas nr 3-1-1-3-17, p 39). Kuna tsiviilhagi jääb kriminaalmenetluse tingimuslikul lõpetamisel kohtu menetlusse tervikuna, jätkub ka tsiviilhagi menetlus kriminaalmenetluse uuendamisel tervikuna, sõltumata sellest, millises ulatuses kohustati isikut hüvitama kannatanule tekitatud kahju. Ühtlasi selgitas Riigikohus nimetatud lahendis, et kuivõrd
lg 2 p 1 alusel süüdistatavale pandud kahju hüvitamise kohustust tuleb lugeda kriminaalmenetluse lõpetamise otsustusega olemuslikult seotuks, tuleb seda lugeda ka
Järelikult ei saa kannatanu kohustuse määramise otsustust, sh isikule täitmiseks määratud kohustuse ulatust,
p-s 10 sätestatud edasikaebepiirangu tõttu vaidlustada.1 Asja materjalidest nähtuvalt tekitas kahtlustatav I.J. oma tegevusega kannatanule I. S. ile valu ja samuti sai kannatanu kehavigastusi, s.o ninaluude murru ja vasaku silma ümbruse hematoomi. 01.09.2020 diagnoositi I.S. SA TÜK kõrvakliinikus kinnine ninaluude murd ja kaasuva haigusena silma sinimik. Epikriisist nähtuvalt oli I. S. il ninaluude nihkega murd vasakul nina külgsein alla surutud u 2-2,5 mm, pehmesuulaes hematoom, mistõttu kurgunibu u 2 mm viltuhoidev. Ninakülg üles tõstetud – läheb ilusti paika, kuid ninaluu paigaldamise järgselt väike veritsus, mistõttu soovitus hoiduda kuumaprotseduuridest 3 nädalat. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja I.S. seoses löögi saamisega näopiirkonda kannatanud tugeva hingelise ja füüsilise valu ja kannatuste all. Hageja on korduvalt pidanud pöörduma meditsiinitöötajate poole. Löögi tagajärjel tuvastati hagejal ninaluumurd, kahjustada sai ka silm ja põsesarn. Tekkinud olukord on olnud I. S. i jaoks häbiväärne, kuna teda löödi teiste isikute ees soolaleivapeol, kuhu oli kogunenud palju inimesi. Nii hingeline kui füüsiline kannatus ja valu kestsid edasi ka peale 30.08.2020 toimunud sündmust. I. S. on pidanud võtma valu tõttu töövõimetuslehe, pöörduma meditsiinitöötajate poole. I. S. ile on soovitatud tervisekahjustuse parandamiseks operatsiooni, mis on väga kulukas. Selline olukord tekitab talle lisaks füüsilisele valule ka hingelist kannatust. Kohus leiab kõiki asjaolusid arvesse võttes, et põhjendatud on lugeda süüdistatava poolt kannatanule tekitatud mittevaralise kahju suuruseks 500 eurot. Selline mittevaralise kahju hüvitise suurus vastab ka kohtupraktikale.2. Siinkohal märgib kohus, et iseenesest mõistatav on, et kannatanu soovib oma kannatuste eest võimalikult suurt kahjuhüvitist saada, samas ei vasta aga kannatanu taotletud kahjuhüvitis 10 000 eurot kohtupraktikas sarnastel asjaoludel väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurusele. Senises kohtupraktikas on kannatanud 1 Riigikohtu 20.06.2017. a määrus nr 3-1-1-33-17, p-d 13, 15 Riigikohtu õigusteabe osakonna poolt koostatud kohtupraktika kordusanalüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.-2020. aastal“; Riigikohtu elektroonilisel kodulehel kättesaadav tabel esimese ja teise astme kohtutes välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitiste kohta aastatel 2018-2020; Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna poolt koostatud kohtupraktika analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.-2019. aastal“ 2 6
lg 2 p 1 alusel kuriteoga tekitatud kaudsete kahjude hüvitamise (nt tsiviilhagis esitatud viivisenõude täitmise) kohustust, on ka sellise kohustuse panemiseks vajalik isiku sellekohane nõusolek.3 Käesolevas asjas kahtlustatav I. J. nimetatud 3 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.06.2017. a määrus nr 3-1-1-33-17, p 18 7
lg-s 3 sätestatule tuleb süüdistataval nimetatud kohustused täita 6 kuu jooksul, s.o hiljemalt 18. septembriks 2021.
lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Seega juhul, kui I. J. ei täida käesolevas määruses märgitud kohustusi või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Asitõendiks olev CD plaat pakendis HK-1, millel on häirekeskusesse tehtud kõne salvestus, tuleb jätta
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.