Obsah (4)

§ 74§ 199§ 68§ 75

Kriminaalasi nr 1-20-4936 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4936 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele Riho Terasele Tartu Maakohtu 16.09.2020.

a otsusega kriminaalasjas 1-20-4936 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

1. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks Riho Terase vanglasse saabumise aeg.
2. Kohus saadab Riho Terasele teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu 16.09.
5. a otsusega tunnistati Riho Teras süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Riho Terase kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o kokku 2 päeva. Lõplikuks karistuseks mõisteti 6 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele ei pööratud tingimusel, et Riho Teras 2 aasta jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati Riho Terast käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Kohtuotsus jõustus 02.10.

1. a.
2. 16.12.
3. a esitas kriminaalhooldusametnik Riho Terase kohta erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata talle mõistetud ärakandmata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Riho Teras korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja muutis elukohta selleks luba taotlemata (sh ei ole ta esitanud kriminaalhooldajale uusi elukohaandmeid).
4. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 22.12.
5. a kell 10.
6. Kohtukutse edastati Riho Terasele kriminaalhooldusametniku vahendusel telefoni teel, kuna Riho Teras pole jätkuvalt registreerimisele ilmunud. Riho Teras lubas istungile tulla.
7. 22.12.
8. a kohtuistungile Riho Teras ei ilmunud. Samuti ei teavitanud Riho Teras kohut ilmumata jäämise põhjustest. Kriminaalhooldusametnik taotles Riho Terase sundtoomist kohtuistungile.
9. Tartu Maakohtu 13.01.
10. a määrusega kohaldati Riho Terase suhtes sundtoomist Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja kohtuistungile 19.01.
11. a kella 14.00-ks.
12. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde.
13. Riho Teras selgitas istungil, et ta ei soovi vangi minna. Tahab asjad korda ajada ja siis saab ka nõudeid korrektselt täita. KOHTU SEISUKOHT 8.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. 9. Käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel ja

§ 74

lg-s 4 toodud tagajärje valimisel tuleb kohtul arvestada ja hinnata konkreetse etteheidetava rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas ta ise oma käitumist põhjendab. Vanglasse saatmine kui raskeim meede tuleb kõne alla siis, kui aset leidnud rikkumised olid rasket laadi, tahtlikud ning ka tulevikus on karta rikkumiste jätkumist (vt Tartu Ringkonnakohtu

1. märtsi
2. a määrus asjas 1-19-7671, p 23). Kohast meedet valides tuleb silmas pidada ka kriminaalhoolduse eesmärki, milleks on uute kuritegude ära hoidmine. Mida enam inimese rikkumised uute kuritegude ohule viitavad, seda enam peaks kaaluma kõige rangemat abinõud ehk vangistuse täitmisele pööramist. Kui aga rikkumised endas (kuigivõrd) tõsist uute kuritegude ohtu ei kätke, peaks pigem piirduma seaduses sätestatud leebemate abinõudega (vt ka Tartu Maakohtu
3. juuli
4. a määrus asjas 1-17-11292, p 13).
5. Erakorralise ettekande kohaselt on Riho Teras korduvalt rikkunud registreerimiskohustust, s.o 28.10.
6. a, 09.11.
7. a, 16.11.
8. a, 23.11.
9. a, 09.12.
10. a ja 14.12.
11. a. Rikkumiste toimepanemist ei osanud Riho Teras adekvaatselt põhjenda. Vabanduseks oskas ta tuua üksnes haigestumist ja seda, et detsembris sattus ta kaklusesse, mistõttu oli tema liikumine raskendatud. Samas ei ole ta kriminaalhooldusametnikule arstitõendit oma tervislikust seisundist 2 tulenevate puudumiste kohta esitanud. Lisaks eeltoodule heidetakse Riho Terasele ette elukoha muutmist, milleks ta ei ole luba küsinud. Samuti ei ole ta kriminaalhooldajale esitanud uue elukoha andmeid. Istungil põhjendas Riho Teras seda eksimust sellega, et elukoha muutus toimus liiga kiiresti ja ta lihtsalt ei jõudnud hooldajale andmeid saata.
12. Riho Terase selgitused rikkumiste kohta loeb kohus põhjendamatuteks. Materjalidest nähtuvalt on niivõrd lühikese kriminaalhoolduse jooksul kriminaalhooldaja Riho Terasele korduvalt vastu tulnud, isegi registreerimisajad olid määratud vastavalt bussigraafikule. Sellele vaatamata jätkas Riho Teras järjekindlalt rikkumiste toimepanemist. Sealjuures tundub, et Riho Teras ise ei leiagi, et ta oleks kuidagi valesti käitunud. Seda kinnitab ka asjaolu, et istungil rõhutas Riho Teras korduvalt, et ta on ju kriminaalhooldajale öelnud, et kui ta saab tervisega asjad joonde, siis hakkab ka kriminaalhooldaja juures käima. Eeltoodut arvesse võttes on selge, et Riho Teras ei ole siiani aru saanud kriminaalhoolduse eesmärgist ega ka sellest, et see on osa talle määratud karistusest.
13. Kriminaalhoolduse eesmärgiks on eelkõige uute kuritegude ära hoidmine ja seeläbi inimese suunamine õiguskuulekale teele. Kuid olukorras, kus inimene sellest aru ei saa ning leiab, et võib registreerida end hooldaja juures siis kui tahab ja teha mida tahab ilma hooldaja nõusolekuta – on see võimatu. Arvestades Riho Terase senist käitumist, aga ka selgitusi, siis tuleb kahetsusväärselt nentida, et just selliselt Riho Teras hetkel kriminaalhooldusesse suhtub. Siinkohal peab kohus oluliseks, et Riho Terase kriminaalhooldus algas 02.10.
14. a ning esimene rikkumine toimus juba 28.10.
15. a. Sellest tulenevalt kohtul puudub alus veendumuseks, et Riho Teras oleks suuteline end praegusel hetkel kokku võtma ja oma senist käitumist kardinaalselt muutma.
16. Eelmainitut arvesse võttes on selge, et uute kuritegude toimepanemise oht ei ole sugugi maandatud. Seda suurendab ka asjaolu, et sisuliselt ei ole Riho Terasel kindlat elukohta. Ta on oma eelmise elukoha vahetanud ilma loata uue vastu, kuid nii materjalidest kui ka kriminaalhooldaja jutust selgub, et tegelikkuses ei ole Riho Terasel õigusliku alust uues kohas elamiseks. Riho Terase enda sõnul saab ta seal elada seni kuni leiab uue elukoha, kuid sealjuures ei ole ta uue elukoha leidmiseks midagi teinud. Nii ei ole Riho Teras pöördunud näiteks kohaliku omavalitsuse poole, kuigi on teadlik, et ta peaks seda tegema.
17. Eeltoodust tulenevalt tuleb Riho Terasele Tartu Maakohtu 16.09.
18. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4936 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud 28 päeva vangistust, täitmisele pöörata. Pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist saadab kohus Riho Terasele teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
19. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 3