← Eesti

1-19-3628/19

Obsah (5)§ 424§ 74§ 68§ 75§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-3628 (18284000519) Kohtulahend Tartu Maakohtu 09.07.2019 otsus Andrus Lutsu

§ 424

lg 2 järgi ja karistamises vangistusega 7 kuud, millest kandmata karistus vangistus 6 kuud 23 päeva, tingimisi katseajaga 2 aastat Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Kaile Keldo Süüdimõistetu Andrus Luts (isikukood: 36010022768; elukoht: XXX) Asja arutamise kuupäev 11.01.2021 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja

§ 74lg 4, kohus määras: 1.

Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Andrus Lutsule Tartu Maakohtu

  1. juuli 2019.a. otsusega mõistetud kandmata vangistus 6 kuud 23 päeva täitmisele.
  2. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Andrus Lutsule pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes KrMS §
  4. Määrus edastada süüdimõistetule, Tartu Vanglale ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. I ASJAOLUD
  5. Andrus Luts on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 09.07.2019 otsusega

§ 424

lg 2 järgi ja mõistetud talle karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 21.12.2018 s.o 1 päev mõistetud karistusaja hulka ja loeti Andrus Lutsul ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata osaliselt täitmisele ja karistusest kuulus kohesele ärakandmisele 6 päeva vangistust. Ülejäänud karistus, s.o 6 kuud ja 23 päeva vangistust jäeti tingimisi kohaldamata. Andrus Lutsule määrati katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 6 kuud ja 23 päeva ei pöörata täitmisele, kui Andrus Luts ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati, et Andrus Luts on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati Andrus Lutsule katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel määrati Andrus Lutsule katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele.

§ 75

lõike 4 alusel määrati Andrus Lutsule käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus pärast kohtuotsuse jõustumist 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs, mis koosneb süsivesikdefitsiitne transferriin ehk analüüsist CDT ja gammaglutamüüli transferaas ehk analüüsist GGT. Andrus Luts oli kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti Andrus Lutsult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. 2. Kriminaalhooldaja on 08.12.2020.a. esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Andrus Lutsu kohta. Ettekandest nähtuvalt on erakorraline ettekanne esitatud järgnevatest rikkumistest tulenevalt: Andrus Luts rikkus

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud kohustust.

Kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumine tuvastati 28.08.2020 kell 17.42 isiku elukohas. Alkoholi sisaldus Andrus Lutsu väljahingatavas õhus oli 0,353 mg/l. 26.10.2020 tuvastati isiku elukohas kell 09.15 alkoholi sisaldus Andrus Lutsu väljahingatavas õhus 0,155 mg/l. Samuti edastas politsei 17.11.2020 teatise, et Andrus Luts toimetati 14.11.2020 kainenema, alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,57 mg/l. Registreerimiskohustust (

§ 75

lg 1 p 2) on Andrus Luts rikkunud 26.10.2020, kui ei ilmunud vastuvõtule tulenevalt alkoholi joobest. Lisaks puudus arvestatav põhjus vastuvõtule mitte ilmumise kohta 03.11., 13.11. ja 19.11.2020. Andrus Luts rikkus kohustust (

§ 75

lg 2 p 8) osaleda sotsiaalprogrammis 15.06.2020, kui puudus arvestatav põhjus programmi kohtumisel puudumiseks ning isiku osalemine programmis katkestati läbiviijate poolt. Kohustust (

§ 75

lg 4) esitada verenäit rikkus Andrus Luts järgnevalt: esmase verenäidu tegi Andrus Luts ettenähtust 18 päeva hiljem. Samuti tekkis ettenähtust suurem vahe kahe vereproovi vahele kevadel 2020: 04.03 vs 08.07. Isik esitas nõutust ainult ühe näidu kolmel korral (08.07, 07.09 ja 08.10.2020) ning ei parandanud eksimusi. 01.12.2020 tehtud vereproovist on isiku verenäidust tuvastatav alkoholi liigtarvitamine. Andrus Luts rikkus kohustust küsida ametniku luba töökoha vahetamiseks (

§ 75lg 1 p 5) kui lõpetas 10.08.2020 töösuhte XXX, arvestusega XXX tööle minna.

Erakorralisest ettekandest nähtub, et esmakohtumine Andrus Lutsuga toimus 13.08.

  1. Isikule tutvustati õiguseid ja kohustusi ning selgitati üle lisakohustused. Kokku on toimunud Andrus 2 Lutsuga 21 kohtumist ning tulenevalt COVID-19 eriolukorrast 3 telefoni vestlust. Isik on muutnud vastuvõtuaeg ühel korral tervislikel põhjustel ning ilmumata jätnud neljal korral. Esmakohtumisel teatas hooldusalune, et programmis „Kainem ja tervem Eesti“ esmakohtumisel käis ta ära, kuid edaspidi ei hakka seal osalema, kuna töökõrvalt ei ole aega. Andrus Luts ei olnud teostanud esmast vereproovi, mille tähtajaks oli 03.08.
  2. Samuti avaldas vastumeelsust, et ametnikud hakkavad teda elukohas kontrollimas käima või küsitakse küsimusi tema mineviku ja eraelu kohta käitumismustrite analüüsimiseks. Märtsini 2020 esines esitatud vereproovides väikseid, kuid normi piirides, kõikumisi. Hooldusalune põhjendas neid kalja või alkoholivaba õlle tarvitamisega. Selgitustel, et alkoholivaba õlle ning kalja tarvitamine ei mõjuta CDT näitu, kehitas ainult õlgu ning jäi endale kindlaks. Samas rääkis, et enim tekivad kodus elukaaslasega konfliktid tulenevalt hooldusaluse alkoholi lembusest ning nende suhe on ka sellest tulenevalt purunemise äärel. Kui ametnik küsis uuesti alkoholi tarvitamise kohta, siis isik kinnitas, et ei ole seda tarvitanud. Vereproovid lasi isik teha 21.08.2019 (CDT= 1,1%; GGT =31 U/I), 03.10.2019 (CDT= 0,8%; GGT 27U/I), 05.12.2019 (CDT=1,0; GGT=40U/I), 28.01.2020 (CDT=1,0%; GGT=31 U/I), 04.03.2020 (CDT=1,0%, GGT=42 U/I), 08.07.2020 (CDT=1,1%; GGT – puudu), 04.08.2020 (CDT=1,0%; GGT = 35U/I), 07.09.2020 (CDT=1,1%; GGT= puudu); 08.10.2020 (CDT – puudu, GGT =25U/I); 01.12.2020 (CDT=1,7%; 58U/I). Isik oli vastumeelne verenäitude esitamise osas ning tõi välja rahaliselt kehva olukorda, et mitte vereproove teha. Ettenähtust pikema vahe tekkimist põhjendas isik teadmatusega, et peab seda teatud aja tagant tegema. Samuti põhjendas isik teadmatusega verenäitude osalist tegemist. Andrus Luts suunati sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Isikule selgitati, et programmi läbimiseks tohib puududa ainult ühest tunnist. Programm algas 11.03.2020 ning katkes Eestis kehtestatud eriolukorra ajaks. Programm jätkus 01.06.2020, kuhu Andrus Luts ka kohale läks. Andrus Luts puudus kahest järgnevalt kohtumiselt ning programm katkestati. 08.06.2020 puudumise põhjuseks tõi isik XXX hoolduslehel olemise – ametnik helistas hooldusalusele järgmisel päeval ning selgitas, et isik peab esitama ka vastava arsti tõendi järgmisel registreerimisel ja peab olema kohal järgmisel programmi kohtumisel. Hooldusalune oli seisukohal, et kui XXX on endiselt haige siis, ei saa ta programmi kohtumisele tulla. 15.06.2020 programmi kohtumisele Andrus Luts samuti ei ilmunud. Kummalgi korral ei andnud Andrus Luts ennetavalt teada programmis osalemise takistavatest asjaoludest ning teisel korral ei olnud isik nädala jooksul enam telefoni teel kätte saadav ka. 29.06.2020 registreerimisel ei olnud Andrus Lutsul esitada vastavat arstitõendit 08.06.2020 programmist puudumise kohta, kuid tõi selle ametniku meelde tuletuse peale mõned päevad hiljem. Tõendist kajastus, et XXX oli haige olnud ainult ühe päeva. 15.06.2020 programmist puudumist põhjendas hooldusalune erakorraliste tööülesannetega XXX, mille tõttu ei jõudnud õigeks ajaks XXX. Telefoni väljalülitamist ülejäänud nädalaks põhjendas puhkusega. Samuti oli Andrus Luts seisukohal, et kohtuotsuses ei ole ju midagi sotsiaalprogrammist kirjas ning see segab tema tööl käimist. Ametnik tutvustas talle uuesti kohtuotsust. Ametnik tegi augustis 2020 päringu hooldusaluse tööandjale hooldusaluse töögraafiku saamiseks, millest selgus, et 15.06.2020 oli isik olnud juba puhkusel ning töö ülesandeid ei täitnud. Kui ametnik esitas hooldusalusele tema töögraafiku, siis tunnistas Andrus Luts, et oli mitte ametlikult hoopis XXX tööl. Hooldusalune ei osanud selgitada, miks eelmine kord vale andmeid esitas. Esimene kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumine tuvastati 28.08.2020 teostades kodukülastust. Andrus Luts põhjendas, et tarvitas käsitöö õlut, mis oleks muidu halvaks läinud. Nädala pärast teostas isik verenäidu, mis oli minimaalsel määral tõusnud, kuid normide piires. Andrus Luts tunnistas 08.09.2020 registreerimisel, et luges pärast ametniku teostatud kodukülastust esimest korda läbi enda kohtuotsuse ning leidis, et tal on esinenud tõsiseid distsipliinirikkumisi. Samuti arutles alkoholi tarvitamise üle ning tõi välja, et ei ole ennast kordagi purju joonud, kuid XXX kõrvalt erinevaid veine maitsnud. Varasemalt on hooldusalune rääkinud, et tema XXX ei tarvita üldse alkoholi. Kui ametnik tõi välja, et isik ei tohi üldse alkoholi tarvitada, siis hooldusalune korrutas, et ei ole ennast purju joonud. Seniste kohtumisteni 3 oli ta eitanud üldse alkoholi tarvitamist. Arutatud ka alkoholi ravile pöördumist, kuid selle vajadust hooldusalune ei näinud. Samuti tunnistas hooldusalune 28.08.2020, et oli 10.08.2020 omal algatusel lõpetanud 01.12.2018 alanud töösuhte XXX ning väljendas üllatust, et peab saama töökoha vahetamiseks loa kriminaalhooldusametnikult. Isik sai uue töö XXX 21.09.
  3. 26.10.2020 registreerimisele ei tulnud isik, kuna oli alkoholi eelnevalt tarvitanud. Hooldusalune helistas ametnikele sama päeva hommikul ning teatas, et on XXX haiguslehel ning ei saa seetõttu vastuvõtule tulla. Ametnikud teostasid kohustuse mitte tarvitada kontrolli isiku elukohta ning alkoholi sisaldus hooldusaluse väljahingatavas õhus oli 0,155mg/l. Hooldusalune väitis, et oli eelmisel õhtul tarvitanud kuus pudelit õlut, kuna läks XXX tülli. Hooldusalune mainis, et peab ka varsti elukohta vahetama, kuna on XXX. A. Luts ei osanud öelda, kus elama hakkab. Selgitatud, et elukoha vahetamiseks peab ametniku loa saama ning kui tekib olukord, et ta tõstetakse päeva pealt kodust välja, siis peab viivitamatult ametnikku teavitama uuest elukohast. Järgmisele määratud registreerimisele, 03.11.2020, Andrus Luts ei tulnud ning mitte tulekust teada ei andnud. Andrus Luts pidi kohtumisel esitama ka uued verenäidud, kuna oktoobris esitatud näitudel oli puudu CDT näitaja. Ametnik väljastas isikule posti teel uue kutse vastuvõtu ajaga 13.11.2020, mille peale reageeris hooldusaluse XXX ning andis teada, et edastas info Andrus Lutsule, kuid hooldusalune viibib teisel aadressil ning tarvitab alkoholi ning on vähe tõenäoline, et vastuvõtule jõuab. Andrus Luts määratud vastuvõtule ei jõudnud ning telefoni teel kätte saadav ei olnud. Ametnik saatis hooldusalusele SMSi teel uue vastuvõtu aja 19.11.2020 kell 16.30, kuhu isik samuti ei jõudnud. 16.11.2020 teostasid ametnikud kontrolli XXX antud aadressile, kus korteri omanik teatas, et kutsus 14.11.2020 politsei ning lasi A. Lutsu ära viia, sest isik oli joobes ning tal oli palutud juba mitu päeva ära minna, kuid ta ei läinud. Korteriomanik ütles, et A. Lutsu telefon jäi tema juurde. Samal päeval laekus ka politseist teatis, et Andrus Luts toimetati 14.11.2020 kainenema. Kriminaalhooldusametnik sai Andrus Lutsuga kontakti 20.11.2020 talle helistades. Hooldusalune väitis telefonis, et polnud vastuvõtu aegadest teadlik ning oli ka haige. Arsti poole pöördunud ei olnud, kuna ei olnud tahtnud arsti tühja-tähja pärast tülitada. Väidetav haigus vaheldus XXX vahel, samuti oli ebaselge haiguse kestvus. Isik kutsuti vastuvõtule 24.11.2020, kus ta väitis, et oli 03.11 voodihaige tulenevalt ammu diagnoositud XXX ning rohud sellega seoses olid olemas ning puudus vajadus arsti poole pöörduda. Isik selgitas veel, et hiljem sai XXX ning siis XXX ning seetõttu ei saanud ka ametnikuga ühendust võtta. Pikemaajalist alkoholi tarvitamist Andrus Luts eitas. Kainenema toimetamise osas väitis, et oli tähistanud päev enne tervenemist ning ise avaldanud soovi arestimajja toimetamiseks. Isik oli üllatunud, et peab esitama arstitõendi ametnikule haiguse kinnitamiseks, kuigi oli seda varasemalt teinud 08.06.2020 programmis osalemise ja 14.11.2019 registreerimisel osalemise takistuste tõestamiseks. 13.11 ja 19.11.2020 registreerimisele mitte ilmumist põhjendas kutse mitte kätte saamisega ja kodus mitte viibimisega. A. Luts väitis, et elukohta ei ole vahetanud ning viibis elukohast eemal vähem kui 15 päeva. Samas on politsei protokollis välja toodud, et isikul kindel elukoht puudub. Töötamise registri andmetel lõppes Andrus Lutsu töösuhe XXX 16.11.2020 töökohustuste rikkumiste tõttu. Hooldusalune põhjendas seda päevapealt lahkumisavalduse andmisega tervislikel põhjustel. Isikule oli taaskord üllatus, et peab saama töökoha vahetamiseks ametniku loa. Haiguslehe mitte võtmist põhjendas teadmisega, et ei kavatsenud antud töökohale naasta. Lähtuvalt eeltoodust teeb ametnik pöörata Andrus Lutsu karistus täitmisele. Andrus Luts on väga lühikese aja jooksul rikkunud mitut kohustust ning sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse rikkumine selgus hilinemisega, mis tõttu ametnik ei pea õigustatuks reageerimist hoiatusega. Isik on esitanud valeandmeid rikkumiste põhjendamiseks, näidanud üles korduvalt soovimatust tutvuda enda kohtuotsusega ning sellest tulenevatest nõuetest kinni pidada. Kriminaalhooldus ei täida Andrus Lutsu suhtes eesmärki.
  4. Kohtuistung 11.01.
  5. 4 Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralise ettekande arutamisel esitatud taotluse juurde ja palus karistus täitmisele pöörata. Andrus Luts on korduvalt enda kohustusi rikkunud, ei ole näidanud üles huvi oma käitumismustreid analüüsida, otsida abi, et tulevikus oma käitumist parandada. Alkoholi mittetarvitamise keeldu on A. Luts rikkunud 28.08.2020, 26.10.2020, 14.11.2020, registreerimiskohustuste rikkumised on olnud 26.10, 03.11, 13.11, 19.11.2020, sotsiaalprogrammis osalemise rikkumine toimus 15.07.2020, mille kohta esitas valeandmeid, et miks puudus. Verenäidu esitamise kohustuse rikkumine - esmase näidu esitamine hilines 18 päeva, mis võis tuleneda inimlikust eksimusest, kuid tahtlikult 04.
  6. esitatuna 08.
  7. ja puudulikud näidud 08.07, 07.09, 08.10.
  8. 01.12.2020 verenäidust oli tuvastatav alkoholi liigtarvitamine, mis tõendab alkoholi tarvitamist. Töökoha vahetuseks loa mitte küsimine 10.08.
  9. Viimane töösuhe lõppes XXX tööandja poolt lõpetatuna alkoholi tarvitamisest tingituna. 26.10.2020 isik ei ilmunud vastuvõtule. Ametnik teostas kodus kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontrolli, isik oli joobes. Sealsamas anti talle järgmine registreerimisaeg ilmumiseks 03.11.2020 kontrolli teostamiseks. Kuna ta
  10. novembril 2020 ei ilmunud, siis
  11. novembriks 2020 posti teel väljastati kutse, kuna ta sellele ei reageerinud, siis oli XXX kiri, et ei ole kodus ja siis sai saadetud sõnum. Varasemalt on talle ka sõnumeid saadetud ja suhtlemine on toimunud nii. Käesolevalt on näha, et Andrus Luts ei ole valmis oma eksimusi tunnistama, et neist õppida, et neid saaks analüüsida ja vältida tulevikus. Seetõttu kriminaalhooldus ei täida Andrus Lutsu suhtes eesmärki. Süüdimõistetu Andrus Luts kriminaalhooldaja erakorralise ettekande arutamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes toodud rikkumistest on enamus õiged. Ei ole õige XXX järeldus, et ta alkoholi tarbis, kui haige oli. Sellepärast läks kodust ära, et oli XXX ja ei tahtnud XXX nakatada, et ta haigeks ei jääks. Esimesel aastal ta suutis käituda ja olla kaine. Esimene viga tuli sotsiaalprogrammiga ja kodus läks keeruliseks, kui koroona tõttu XXX minna ei saanud. Sotsiaalprogrammi ei läbinud, kuna esimesel korral oli XXX haige ja 15.06 unustas ära. 01.12.2020 näit oli kõrge, kuna tal on alkohol umbes neli nädalat sees. Vahepeal ei olnud vastuvõttu koroona tõttu. Karistuse täitmisele pööramisega ei ole nõus. Käib praegu alkokabinetis. Põhjus on perekondlik ja XXX tegeleb põhiliselt tema. XXX teeks see väga haiget, kui teda ei ole. Esimese aastaga suutis tõestada, et suudab kaine olla ja suudab ka praegu. Vahepeal olid kodused probleemid, tahtis tööle minna ja XXX oli pikalt kodus ja teda XXX ei võetud. Praegu käib psühholoogi juures ja kuu lõpus läheb koos naisega, et miks tülli lähevad ja miks konfliktid tekivad. Kinnitab, et suudab ennast kokku võtta, kuni selle aja lõpuni mitte tarvitada alkoholi. Perel läheks väga raskeks, samuti käib 88-aastast XXX hooldamas nädalavahetustel, kes on liikumatu. Palub seda arvestada, ta võtab ennast kokku ja on kuni selle perioodi lõpuni kaine ja täidab kõiki etteantud kohustusi. II KOHTU PÕHJENDUSED
  12. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. 5 Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 5. Tartu Maakohtu 09.07.2019 otsusega on Andrus Luts süüdi tunnistatud

§ 424

lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 7 kuud vangistust, millest

§ 68

lg 1 alusel loeti kantuks 1 päev vangistust ja koheselt kuulus ärakandmisele 6 päeva vangistust ning ülejäänud kandmata karistus, s.o 6 kuud ja 23 päeva vangistust jäeti tingimisi 2 aastase katseajaga kohaldamata. Lisakohustuseks määrati Andrus Lutsule

§ 75

lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi ja p 8 alusel osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis,

§ 75

lg 4 alusel määrati kohustus läbida riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames läbida „Esmase hindamise“ teenus alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks. Samuti kohustati hooldusalusest

§ 75

lg 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb süsivesikdefitsiitne transferriin ehk analüüsist CDT ja gammaglutamüüli transferaas ehk analüüsist GGT. Kohus märgib, et kriminaalasjas uuritud tõenditega s.h süüdimõistetu ütluste ja kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdimõistetu Andrus Luts on katseaja vältel korduvalt ja tahtlikult rikkunud temale

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.

Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt 28.08.2020 on tuvastatud Andrus Lutsu elukohas indikaatorvahendi Alcovisor Mercury Nordic abil Andrus Lutsul kontrollimise ajal alkoholijoove. Väljahingatavas õhus oli Andrus Lutsul alkoholi sisaldus 0,353 mg/l (tl 92-92p). Andrus Luts on oma 08.09.2020 antud seletuse kohaselt tunnistanud, et tarbis 3 pudelit käsitööõlut (tl 93). Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt 26.10.2020 on tuvastatud Andrus Lutsu elukohas indikaatorvahendi Alcovisor Mercury Nordic abil Andrus Lutsul kontrollimise ajal alkoholijoove. Väljahingatavas õhus oli Andrus Lutsul alkoholi sisaldus 0,155 mg/l (tl 94-94p). Andrus Luts on oma seletuses märkinud, et eelmisel õhtul tarbis 6 purki õlut (tl 95). PPA Lõuna prefektuuri 17.11.2020 kirja nr 2.1-6.2/3163-1 (tl 101) kohaselt on politsei seoses väljakutse teenindamisega kontrollinud Andrus Lutsu nimelist isikut, kelle puhul tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt 14.11.2020 on Andrus Lutsu elukohas indikaatorvahendi AlcoQuant abil Andrus Lutsul fikseeritud positiivne tulemus, alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,57 mg/l (tl 102-102p). Viljandi arestimaja on 16.11.2020 e-kirjaga 6 kinnitanud, et 14.11.2020 toodi kainenema joobes Andrus Luts, kelle indikaatorvahendi näit oli 1,57 mg/l (tl 114). Oma 24.11.2020 antud kirjalikus seletuses on Andrus Luts kinnitanud, et tarbis alkoholi (õlut) (tl 96). Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest, kriminaalhooldusametniku ja süüdimõistetu ütlustest kohtuistungil nähtub, et Andrus Luts on katseajal registreerimiskohustust rikkunud neljal korral: 26.10.2020, 03.11.2020, 13.11.2020, 19.11.

  1. 26.10.2020 ei ilmunud A. Luts kriminaalhooldusametniku vastuvõtule tulenevalt alkoholijoobest. Lisaks puudus mõjuv põhjus vastuvõtule mitte ilmumiseks 03.11.2020, 13.11.2020 ja 19.11.
  2. Oma 24.11.2020 antud kirjalikes seletustes on Andrus Luts märkinud, et 03.11.2020 ei ilmunud vastuvõtule, kuna oli haige, oli väga halb tervis ja ununes helistamine. Ei pöördunud arsti juurde, kuna rohud olid olemas (tl 97p). Samas on jätnud tõendi haiguse kohta esitamata. 13.11.2020 eelnevalt kokkulepitud ajal vastuvõtule mitte ilmumise kohta on Andrus Luts märkinud, et ei saanud kutset kätte, kuna ei viibinud kodus (tl 98). Samas on kriminaalhooldusametnik kohtuistungil selgitanud, et edastas kutse posti teel. Lisaks kinnitab kutse kätteandmist XXX kiri 10.11.2020 (tl 111). 19.11.2020 registreerimisele mitte ilmumise kohta on Andrus Luts märkinud, et ei saanud sõnumit kätte (tl 98p). Kuid kriminaalhooldusametniku ütlustest nähtuvalt on ta ka varem saatnud A. Lutsule sõnumeid ja kriminaalhooldusametniku ja A. Lutsu vaheline suhtlus on toimunud nii. Samuti on Andrus Luts rikkunud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis, kuna ilma mõjuva põhjuseta puudus 15.06.2020.a. sotsiaalprogrammi kohtumiselt ning tema osalemine programmis katkestati. 29.06.2020 antud kirjaliku seletuste kohaselt oli Andrus Luts 08.06.2020 XXX kodus (tl 107) ja 15.06.2020 tööülesannete tõttu XXX ja ei jõudnud enne 15.00 XXX (tl 108). 08.
  3. ja 15.06.2020 sotsiaalprogrammi kohtumisele mitte ilmumise kohta on 08.09.2020 antud kirjalikus seletuses märkinud, et 08.
  4. oli haige lapsega kodus ja 15.
  5. oli XXX ehitusel mitteametlikult tööl (tl 110). Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on Andrus Luts 08.06.2020 viibinud töövõimetulehel (tl 99). Sotsiaalprogrammi kohtumisele mitteilmumise kohta 15.06.2020 on toonud Andrus Luts oma 29.06.2020 ja 08.09.2020 antud seletustes sama kuupäeva kohta erinevad põhjendused. Kohtuistungil kinnitas A. Luts, et ei läbinud sotsiaalprogrammi 15.06.2020, kuna unustas selle ära. Kohtu hinnangul mõjuvad põhjused A. Lutsul sotsiaalprogrammis mitteosalemiseks puuduvad. Esmase verenäidu tegi Andrus Luts ettenähtust 18 päeva hiljem. Samuti tekkis ettenähtust suurem vahe kahe vereproovi vahele kevadel
  6. Oma 14.07.2020 seletuses on Andrus Luts märkinud, et ei vaadanud, et peab ise vereproovi andma. Enda kohtuotsust on ühe korra lugenud (tl 89). Andrus Lutsu 30.11.2020 tehtud vereproovist (esitatud 01.12.2020) on verenäidust tuvastatav alkoholi liigtarvitamine. Synlab vereanalüüsi vastuse nr 153748-1 (tl 90p) kohaselt oli 30.11.2020 Andrus Lutsu CDT näit 1,7 %. Lisaks on Andrus Luts jätnud küsimata ametnikult eelneva loa töökoha vahetamiseks, kui lõpetas 10.08.2020 töösuhte XXX, seoses vajadusega XXX tööle minna. Oma 08.09.2020 antud kirjaliku seletuse kohaselt on Andrus Luts märkinud, et lahkus töölt
  7. augustil, kuna selle palgaga ei suutnud peret üleval pidada. Töökoht oli valmis vaadatud XXX (tl 105). XXX asus Andrus Luts tööle 21.09.2020, Töötamise registri andmetest nähtuvalt lõppes tema töösuhe 16.11.2020 töökohustuste rikkumise tõttu. Andrus Lutsu poolt 24.11.2020 antud kirjaliku seletuse kohaselt lahkus töölt, kuna tervis ei pidanud vastu (tl 106). Kohus peab oluliseks märkida, et Andrus Lutsule on võimaldatud karistuse kandmine vabaduses. Tartu Maakohtu 09.07.2019 otsusega tuli Andrus Lutsul koheselt kanda vaid 6 päeva vangistust ning ülejäänud kandmata vangistus 6 kuud ja 23 päeva jäeti tingimisi täitmisele pööramata ja anti võimalus kanda karistust vabaduses, kui isik ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdimõistetule on selgitatud kohtuotsusega 7 määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kuna senini kohaldatud meetmed ei ole soovitud mõju avaldanud ja Andrus Lutsu käitumine on selgelt näidanud, et tal puudub tahe oma probleemiga tõsiselt tegeleda, on karistuse eesmärke tema puhul võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Kohus leiab, et Andrus Lutsu rikkumised on tahtlikud ja takistavad kriminaalhoolduse teostamist tema üle ning rikkumisi ei õigusta mõjuvad põhjused.
  8. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine, katseaja pikendamine või uute lisakohustuste määramine oleks tulemuslik ning seda ennekõike Andrus Lutsu suhtumise ja suutmatuse tõttu täita kohtu poolt määratud kohustusi. Tulenevalt eeltoodust, on põhjendatud rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Andrus Lutsule Tartu Maakohtu
  9. juuli 2019.a. otsusega mõistetud kandmata vangistus 6 kuud 23 päeva täitmisele. Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
  10. peatüki §-des 383 –
  11. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.