Obsah (8)

§ 424§ 65§ 68§ 50§ 55§ 83§ 56§ 57

Kriminaalasi nr 1-20-6740 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. november 2020. a, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6740 (20261000644) Kohtu eesis

§ 424

lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Abiprokurör Katerin Hovi Süüdistatav TOOMAS PAAS isikukood 37801122757; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx viibib Tartu Vanglas; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxxxxxxxjuhatuse liige. Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus: Tartu Maakohtu 29.10.2019. a otsusega karistatud

§ 424lg 2 järgi vangistusega 10 kuud, millest koheselt kandmisele kuulus 25 päeva.

Ülejäänud 9 kuud ei pööratud täitmisele 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Katseaeg kuni 28.04.

1. a. Väärteokorras 2 kehtivat karistust. Tõkend: vahistamine alates 11.08.
2. a. Kaitsja Advokaat Marina Kelpman Kohtuistungi toimumise aeg 21.10.
3. a RESOLUTSIOON
4. Süüdi tunnistada Toomas Paas

§ 424lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Toomas Paasile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 6 (kuue) kuu vangistuse võrra, ning mõista Toomas Paasile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 3.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Toomas Paasile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.10.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7403 mõistetud ärakandmata osa, s.o 9 (üheksa) kuud vangistust, võrra ning mõista Toomas Paasile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Toomas Paasi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda Toomas Paasi karistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o 11.08.

1. a.
2. Toomas Paasi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või kohtuotsusega määratud koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ära kandmisel. 6.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Toomas Paasilt ära sõiduki juhtimise õigus 9 (üheksaks) kuuks. 7. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus

§ 55

lg 1 alusel põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

1. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
2. KrMS § 180 lg 1 alusel Toomas Paasilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, sõiduki teisaldamise tasu 50 (viiskümmend) eurot ja riigi õigusabi kulud 517 (viissada seitseteist) eurot ja 20 senti.
3. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 1443,20 eurot tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
4. Selgitusse tuleb märkida „1-20-6740, menetluskulud, Toomas Paas“.
5. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD-plaat salvestistega. 13.

§ 83

lg 3 p 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu 14.09.2019.a kohtumäärusega arestitud kolmandale isikule Heli Hadele kuuluv vara, s.o mootorsõiduk Volvo V70 registreerimisnumbriga xxxxxx (VIN-koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxx). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu 1. Toomas Paasi süüdistatakse selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 29.10.2019.a otsusega karistatud

§ 424

lg 2 järgi, juhtis uuesti tahtlikult 11.08.2020.a kella 00.09 paiku Võrumaal Võru linnas Tallinna maanteel mootorsõidukit Volvo V70 reg-nr xxxxxx, olles alkoholijoobeseisundis. Alkoholi tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,94 mg/l. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ning § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht siis, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2. Seega pani Toomas Paas süüdistuse kohaselt oma tegevusega toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtu seisukoht

1. Süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud ja selle on toime pannud süüdistatav. Süüdistatav juhtis 11.08.2020.a kella 00.09 paiku Võrumaal Võru linnas Tallinna maanteel mootorsõidukit Volvo V70 reg-nr xxxxxx olles alkoholijoobeseisundis. Mootorsõiduki juhtimise aeg ja koht, sõidukit juhtinud isik ning alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus on tõendatud tunnistaja patrullpolitseinik xxxxxxxxxxxxxxx ütluste, samuti süüdistatava enda ütluste, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, sõiduki hoiukohta teisaldamise akti ja tõendusliku alkomeetri väljatrükiga. Patrullpolitseinik xxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt märkasid nad liiklusjärelevalvet teostades 11.08.
2. a kella 00.09 paiku Võru linnas Tartu tänaval liikumas sõiduautot Volvo registreerimisnumbriga xxxxxx. Kuivõrd varasemate teadete alusel oli alust arvata, et autot võib juhtida alkoholijoobes isik, peatati sõiduk. Sõiduki roolis oli Toomas Paas, kes juba väliselt tundus alkoholijoobes. Toomas Paasil oli raskusi indikaatorvahendisse puhumisega, mistõttu tuli protseduuri korrata. Kuna indikaatorvahendi tulemus oli 1,20 mg alkoholi liitri väljahingatava õhu kohta, toimetati Toomas Paas Võru politseimajja alkoholijoobe tuvastamisele tõendusliku alkomeetriga. Tõendusliku alkomeetri lõplikuks tulemiks jäi 0,94 mg/l.
3. Patrullpolitseiniku ütlused teo toimepanemise aja, koha ja viisi kohta kattuvad Toomas Paasi enda ütlustega. Toomas Paas kinnitab, et ta tarbis kanget alkoholi ja ilmselt soovis ta autoga Volvo ööl vastu 11.08.
4. a. minna Võrus Tallinna mnt asuvasse Olerexi tanklasse sigarette ostma. Oma tegu Toomas Paas seega tunnistab ja kahetseb juhtunut.
5. Ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses ja sõiduki hoiukohta teisaldamise aktis kajastatu langeb kokku antud ütlustega. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtuvalt oli Toomas Paasi väljahingatavas õhus 11.08.2020 kell 00.33 alkoholi 0,94 mg ühe liitri kohta.
6. Toime pandud tegu on kuritegu ja see tuleb kvalifitseerida

§ 424

lg 2 järgi.

§ 424

lg 2 sätestab muu hulgas seda, et mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistatakse siis, kui see on toime pandud korduvalt. Toomas Paas juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja seda korduvalt, sest Tartu Maakohtu 29.10.2019.a otsusega asjas 1-19-7403 karistati Toomas Paasi

§ 424lg 2 järgi.

Seega juhtis Toomas Paas 11.08.2020 uuesti mootorsõidukit alkoholijoobes olukorras, kus teda oli juba varasemalt sama teo eest karistatud. 7. Toomas Paas on teo toime pannud tahtlikult, s.o vähemalt kaudse tahtlusega ja seega on süüdistatava tegevusega täidetud

§ 424lg 2 subjektiivne süüteokoosseis.

Toomas Paas pidas pärast 80-kraadise piirituse joomist võimalikuks, et on autorooli istudes endiselt alkoholijoobes ja möönis seda. Ühtlasi teadis ta sedagi, et teda on varem sõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud. 8. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 9. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistus.

10.

§ 424lg 2 järgi karistatakse kuni nelja-aastase vangistusega.

11.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-11312, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19). 12.

§ 424lg 2 sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat vangistust.

13. Toomas Paasi tegu oli kahtlemata mõtlematu ja ohtlik ning alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli väga kõrge, ületades oluliselt LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud alamäära 0,75 mg/l. Need asjaolud suurendavad tema süüd. Süüd vähendab asjaolu, et Toomas Paas istus autorooli südaöö paiku, kus liiklustihedus on ilmselt keskmisest oluliselt madalam. Lisaks tuleb arvesse võtta tema puhtsüdamlikku kahetsust

§ 57

lg 1 p 3 alusel, mis kokkuvõttes eeltooduga võimaldab mõista karistuse alla keskmise määra. Seetõttu tuleb Toomas Paasi karistada 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb seda karistust vähendada kolmandiku võrra ehk 1 aastani.

§ 65lg 2 kohaselt tuleb seda vangistust suurendada Tartu Maakohtu 29.10.2019.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, mis on 9 kuud vangistust, ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 9 kuu pikkune vangistus. 14. Mõistetud vangistus tuleb Toomas Paasil ära kanda. Tema suhtumine õiguskorda on taunitav ja seda tuleb karistuse eripreventiivsete eesmärkide osas arvestada. Suhtumine peegeldub ennekõike tema varasemas karistatuses. Toomas Paas on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist ja järelikult ei ole varem mõistetud karistus talle vajalikku mõju avaldanud. Karistuse põhimõtete järgi on oluline karistada kuriteo toimepanijat järjest rangemate karistustega, selleks, et tagada karistuseesmärkide saavutamine. Lõpptulemusena on oluline, et süüdistatav edasiselt enam samalaadseid süütegusid toime ei paneks. Siiani ei ole mõistetud karistused Toomas Paasile vajalikku mõju avaldanud, st sundinud süüdistatavat oma tegude üle järele mõtlema ja tegema oma käitumises ning mõtlemises olulisi järeldusi ja korrektiive. Süüdistatavale mõistetav reaalne vangistus viib mõistetava karistuse võrreldes seni mõistetud karistustega kvalitatiivselt järgmisele tasemele ning ehk on seeläbi võimalik ühelt poolt süüdistatavat paremini mõjutada uutest kuritegudest hoiduma, aga teiselt poolt täidab ka üldpreventiivseid eesmärgid ja taastab õigusrahu. Samadest põhimõtetest lähtudes tuleb Toomas Paasi suhtes kohaldada ka lisakaristust ja võtta temalt ära sõiduki juhtimisõigus 9 kuuks. Kuivõrd

55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale, tagab lisakaristus ka pärast Toomas Paasi vabanemist ühiskonna turvalisust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. mai 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-18-17, p 13). 15. Asjas tuleb kohaldada ka mõjutusvahendina konfiskeerimist.

§ 83

lg 3 p 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida kuriteo toimepanemiseks kasutatud eseme, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud eseme kasutamisele kuriteo toimepanemisel. Riigikohtu üldkogu 12.06.2008 otsuse 3-1-1-37-07 punktist 16 tulenevalt saab väita, et kui inimene juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka kuriteo toimepanemiseks, saab seda mootorsõidukit käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina ning selle konfiskeerida. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.12.2010 otsuse nr 3-1-1-68-10 punktis 19 on selgitatud seda, et sõiduki omaniku poolt süüteole vähemalt kergemeelsusega kaasaaitamise tuvastamiseks tuleb tõendada, et ta pidas konkreetsel juhul võimalikuks, et sõidukit kasutatakse süüteo toimepanemiseks. Edasiselt tuleb aga tuvastada ka see, et kolmas isik pidas võimalikuks konkreetse süüteo toimepanemist ja lootis põhjendamatult, et süütegu siiski toime ei panda.

1. Toomas Paas pani kuriteo toime sõiduautoga Volvo V70 registreerimismärgiga xxxxxx. Auto kuulub Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt Toomas Paasi elukaaslasele xxxxxxxxxxx, seda on kinnitanud xxxxxxxxxxka ise oma ütlustes, aga ka Toomas Paas kahtlustatavana antud ütlustes. Nii xxxxxxxxxxkui Toomas Paasi ütlused kinnitavad ka asjaolu, et xxxxxxxxx on lubanud sõiduautot Toomas Paasil kasutada. xxxxxxxxx ütlustest nähtub, et tema ise mootorsõiduki juhtimise õigust ei omagi.
2. Tartu Maakohtu 29.10.2019 otsusest 1-19-7403 tuleneb, et alkoholijoobes Toomas Paas on seda sama Volvot juhtinud ka 01.10.2018 ja 11.01.
3. Seega on Toomas Paas kokku sama autoga alkoholijoobes kinni peetud kolmel korral. Kolme rikkumist kinnitab ka Toomas Paas kahtlustatavana antud ütlustes.
4. Kolmanda isiku Heli Hade 19.08.
5. a. antud ütluste kohaselt on Volvo ostetud kaks aastat tagasi, seega umbes 2018 augustis või septembris. Toomas Paas kasutab autot Heli Hade nõusolekul. Tartu Maakohtu 29.10.2019 otsuse kohaselt pani Toomas Paas esimese alkoholijoobes juhtimise toime juba 01.10.
6. Seega on Toomas Paas xxxxxxxxxxnõusolekul saanud Volvot kasutada juba alates 2018 sügisest. xxxxxxxxxx endal juhilube pole. Lube pole ka tema pojal, kellele ta enda sõnul auto lõppkokkuvõttes ostis. Osa raha auto ostmiseks sai xxxxxxxxx Toomas Paasilt ja on seda osa Toomas Paasile ka tagasi maksnud. Samas ütleb xxxxxxxxx ka seda, et Toomas Paas võis autot kasutada ja seetõttu ei soovinud Toomas Paas mingit osa rahast tagasi. Kokkuvõttes saab nendest asjaoludest järeldada, et Volvot kasutabki reeglina just Toomas Paas. Kuivõrd tegemist on elukaaslastega, on loogiline seegi, et enne igat auto kasutamist Toomas Paas mingit nõusolekutxxxxxxxxxxxx ei küsinud ega ka saanud, vaid tegemist oligi vaikimisi kokkuleppega, et Toomas Paas Volvot kasutab.
7. xxxxxxxxx teadis, et Toomas Paas tarbib alkoholi. Samuti teadis ta seda, et Toomas Paas kasutab Volvot alkoholijoobes. Kui mitte enne, siis vähemalt pärast Tartu Maakohtu 29.10.
8. a. otsust, millega Toomas Paas 25ks päevaks vangistust kandma saadeti. Järelikult pidas ta pärast seda kohtuotsust võimalikuks, et Toomas Paas võib taas alkoholijoobes autorooli istuda ja lootis põhjendamatult, et Toomas Paas siiski alkoholijoobes rooli ei istu. Arvestada tuleb, et enne seda ei olnud Toomas Paas mitte ühel, vaid juba kahel korral sõidukit joobes juhtinud. Tõdetut ei väära ka xxxxxxxxx kinnitus, et tal oli Toomas Paasiga kokkuleppe, et viimane võib autot kasutada ainult kainena. Pigem vastupidi. Sellist kinnitust võttes saigi xxxxxxxxxxaru, et Toomas Paas võib taas joobnult rooli istuda, ehk et ta pidas seda võimalikuks ja lootis põhjendamatult, et Toomas Paas ka sellest kokkuleppest kinni peab. Sellist kokkulepet kinnitab ka Toomas Paas ise oma kahtlustavana antud ütlustes. xxxxxxxxx aga oleks pidanud tegema midagi enamat kui lihtne suusõnaline keeld, näiteks hoidma autovõtmeid enda valduses ja neid Toomas Paasile mitte andma. Seda eriti olukorras, kus Toomas Paas oli seda keeldu juba kahel korral rikkunud. xxxxxxxxx kolmanda isikuna antud ütlustest nähtub, et ta oli teadlik Toomas Paasi kombest tarvitada sõpradega alkoholi. Samas ütles ta sedagi, et ta usaldas Toomas Paasi seepärast, et Toomas Paas oli olnud umbes 4 kuud kaine. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kohtueelsest ettekandest, et Toomas Paasile oli kohtueelse ettekande koostamise seisuga, so 01.09.
9. a., vormistatud juba kaks kirjalikku hoiatust, millest üks oli tingitud juuli lõpus alkoholi tarvitamisest. Tõsi, alkoholi kuritarvitavad inimesed oskavad oma tegusid hästi varjata, kuid elukaaslasena pidi Heli Hade Toomas Paasi pidevast alkoholitarvitamisest teadlik olema. Vähetähtis pole ka asjaolu, et Toomas Paas rikkus kohtuotsusega kehtestatud alkoholikeeldu ja vaatamata sellele lubasxxxxxxxxxx endiselt oma Volvot Toomas Paasil kasutada.
10. Seega, kuna Toomas Paas on kasutanud kuritegude toimepanemiseks ühte ja sama sõidukit korduvalt ning ta pole eelmisest karistusest vajalikke järeldusi teinud, mh pole mõjunud leebemad meetmed, on lisaks karistusele põhjendatud uute süütegude toimepanemise vältimiseks konfiskeerida Volvo V70 registreerimisnumbriga xxxxxx. Ehk et Toomas Paasi on varem karistatud korduva joobes juhtimise eest, ta on kandnud reaalset karistust, temalt on ära võetud juhtimisõigus, kuid ükski nendest karistustest ei mõjunud. Järelikult tuleb sel korral Toomas Paasi teole anda veelgi karmim hinnang ja konfiskeerida ka tema kasutuses olev auto. Konfiskeerida tuleb Volvo kolmandalt isikult xxxxxxxxxxx, kuna ta pidas võimalikuks, et Toomas Paas juhib taas alkoholijoobes tema Volvot, ehk et paneb toime kuriteo, kuid lootis põhjendamatult, et seda siiski ei juhtu. Kuivõrd kohus mõistis põhikaristuse alla sanktsioonimäära keskmise, tõsi, küll kohaldas selle ära kandmise, on täiendava mõjutusvahendi kohaldamine siiski vastav Toomas Paasi süü suurusele ja sellest tulenevalt proportsionaalne meede. III Kriminaalmenetluse kulud
11. Käesolevas kriminaalasjas on menetluse kuludeks sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on 876 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud (KrMS § 175 lg 1 p 4) kokku summas 549,60 eurot ning sõiduki teisaldamise tasu (KrMS § 175 lg 1 p 6) summas 50 eurot.
12. 08.11.
13. a saabus kohtusse Toomas Paasi kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramiseks kohtuotsuse kuulutamisel osalemise eest summas 32,40 eurot. 09.11.
14. a jättis kohus kohtuotsust kuulutades ekslikult nimetatud kulu süüdistavalt välja mõistmata, mistõttu tuleb see kulu jätta riigi kanda.
15. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kohus leiab, et seoses süüdimõistva kohtuotsusega on põhjendatud mõista süüdimõistetult Toomas Paasilt menetluskuluna riigi kasuks välja kokku 1443,20 eurot (876+549,60-32,40+50). /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing kohtunik