lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ning kohustusi on 43 572 euro ulatuses. Vara tagasivõitmise võimalusi ei esine. Pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasutud ei ole. Kohtu hinnangul on täidetud
lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise ajaks 2019. aasta keskpaika. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab kohus äriplaani teostamiseks vajalike rahaliste vahendite puudumist, sealhulgas võlgniku juhatuse liikme likviidsete vahendite puudumist ning teiste investorite mitte tulemuslikku kaasamist. Vastavalt
lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt võlgnikul töötajad puuduvad.
lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.
lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 900 eurot. Võlgnik ajutise halduri tasule vastuväiteid ei esitanud. Võlausaldaja avaldas nõustumust halduri tasu suurusega. Ajutine haldur palub tasu määrata 10 töötunni eest. Halduri tunnitasu on määras 90 eurot 1 tund. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ja halduri kutseoskusi, on 3 halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 900 eurot. Haldur palub tasu hüvitada võlausaldaja poolt 09.10.2020 kohtu deposiiti tasutud 1500 euro arvelt. Kohus asub seisukohale, et ajutise halduri tasu summas 900 eurot kuulub hüvitamisele võlausaldaja poolt halduri tasu ja kulutuste katteks makstud deposiidi arvelt. Kohus selgitab, et kuivõrd pärast ajutise halduri tasu väljamaksmist jääb deposiiti veel 600 eurot (so 1500 – 900 = 600), kuulub see tagastamisele makse teostanud võlausaldajale.
lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud menetluskulud ning vastavalt
lg 2 on võlausaldajal õigus nõuda pankrotiavalduse menetlemisega seoses kantud menetluskulude hüvitamist võlgnikult.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Võlausaldaja esitas 03.11.2020 kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja võlgnikult väljamõistmiseks. Võlausaldaja poolt senise menetluse käigus kantud menetluskulud moodustavad kokku 2322,80 eurot (ilma käibemaksuta), millest riigilõiv pankrotiavalduse esitamiselt summas 300 eurot, 09.10.2020 tasutud deposiit summas 1500 eurot ja lepingulise esindaja tasu/kulud summas 522,80 eurot. Võlausaldaja kinnitas, et kõik märgitud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-20-14265. Tulenevalt ülaltoodust määrab kohus kindlaks võlausaldaja menetluskulud summas 2322,80 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad M Vi vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.