← Eesti

2-20-12216/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Kohtujurist Ivika Sillaots Külli Pilv Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2021.a, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtumaja kantsele

§ 661lg 4 kohaselt kokku leppinud, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse.

  1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-
  3. Menetluskulud A. ja B. hagis D. jäävad menetlusosaliste endi kanda vastavalt poolte kokkuleppele kompromisslepingu punktis 1.
  5. Määrus kätte toimetada menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale määruskaebust esitada ei saa, kuna pooled on kokkuleppega välistanud määruskaebuse esitamise õiguse (

§ 661lg 4).

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on A. ja B. (seaduslik esindaja C.) hagi vanavanemate, D. ja E. vastu asenduskohustusena elatise väljamõistmiseks. Pärnu Maakohtu 14.01.2019.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-117564 on hagejate isalt, F.lt välja mõistetud elatusraha A. ja B. kasuks PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (s.o. 2018.a 250 eurot kuus, 2019.a 270 eurot kuus, alates 2020.a kuni tänaseni 292 eurot kuus lapse kohta) alates 20.08.2018 kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Kuna vanemalt on olnud ülalpidamist ülemäära raske saavutada, nõuavad hagejad elatist PKS § 106 lg 1-2 alusel asenduskohustusena isapoolsetelt vanavanematelt. 05.02.2021 kohtumäärusega kohus kinnitas hagejate ja kostja 2 E. vahelise kompromissi ning jätkas tsiviilasjas menetlust hagejate nõudes kostja 1 D. vastu.
  2. 15.02.2021 saabus kohtule avaliku e-toimiku kaudu hagejate seadusliku esindaja C.u ja kostja 1 D. lepingulise esindaja, Angela Jürgenson’i poolt 15.02.2021 digitaalselt allkirjastatud kompromissleping, milles kostja 1 D. võtab kohustuse tasuda kummalegi hagejale kompromisssummana 20 eurot kuus kuni nende täisealiseks saamiseni. Pooled paluvad A. ja B. hagis kostja 1, so D. vastu kinnitada poolte vaheline kompromiss ning menetlus asjas lõpetada. Pooled on kokku leppinud jätta menetluskulud nende endi kanda ning välistada määruskaebuse esitamise õiguse.
  3. 15.02.2021 saatis hagejate seaduslik esindaja, C. kohtule e-kirja, milles avaldas muret, et laste isa F. võib olla oma ema D.ga kokku leppinud, et kui emalt asenduselatis välja mõistetakse, siis maksab F. emale selle raha ja on pääsenud lastele elatise maksmisest. Kohus selgitab, et Perekonnaseaduse § 106 lg 2 kohaselt juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Sel juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega. See tähendab, et vanavanemad täidavad kohustust anda lapsele asenduselatist solidaarselt vanemaga ulatuses, milles vanemalt ei ole õnnestunud elatist saada. Vanem ei vabane alaealiste laste ülalpidamise kohustusest, vaid peab jätkuvalt täitma kohtulahendit, millega temalt elatis välja mõisteti, sh vanavanemate poolt tasumata ulatuses täitma otse hagejatele. Vanavanemal, kes täidab lapse vanema asemel PKS § 106 lg 2 alusel lapselapse ülalpidamise kohustust, on kohustuse täitmise tõttu tagasinõudeõigus lapse vanema vastu ja vanavanemate makstud elatise ulatuses tuleb lugeda vanema ülalpidamiskohustus täidetuks. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-75-
  4. Seega asenduselatise tasumine kostjate poolt ei vabasta lapsi ülalpidama kohustatud vanemat elatise maksmise kohustusest Pärnu Maakohtu 14.01.2019.a kohtuotsuse nr 2-18-117564 alusel. Kostjate poolt makstud ulatuses loetakse laste isa ülalpidamiskohustus hagejate ees täidetuks ning 2

(3)2-20-12216 samas ulatuses läheb elatise nõue laste isa vastu hagejatelt üle kostjatele (PKS § 106 lg 2). Esimeses järjekorras kuulub täitmisele alaealiste laste ülalpidamise nõue. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 5. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, kooskõlas lapse huvidega ja heade kommetega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita.

§-de 428 lg 1 p 4 ja 430 sätete alusel kohus kinnitab istungil vanemate vahel saavutatud kompromissi ja lõpetab asjas suhtlemiskorra kindlaksmääramise avalduse osas menetluse. 6. Menetluskuludest.

§ 168

lg.3 kohaselt kannavad kompromissi korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas asjas hagejad ja kostja 2 leppisid kokku jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.