lg 2 alusel vähendada 9 kuud vangistust 1/3 võrra, s.o 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ja mõista Mart Laaberile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel ei pöörata 6 kuud vangistust Mart Laaberi suhtes täielikult täitmisele, kui Mart Laaber ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg - 1 aasta 6 kuud - kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 25.09.2020.a.
lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud Mart Laaberi kanda. 1
lg 1 alusel välja mõista Mart Laaberilt riigituludesse menetluskuluna kokku 1167.60€ (üks tuhat ükssada kuuskümmend seitse eurot kuuskümmend senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest: 291.60€ riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (
lg 1 p 4), 876 € sundraha (
lg 1 p 9,
Menetluskulu 1167.60€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99920700041052 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300; selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-20-4207, menetluskulu 25.09.2020.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.
lg 3 alusel, tagamaks XXX Mart Laaberile tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 1167.60€ tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 97.30€ (üheksakümmend seitse eurot kolmkümmend senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse
,
lg 2,
lg 3 koostoimes
S § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel nõutakse võlgnevus sisse täitemenetluse korras. Kohtutäituri kaudu võlgnevuse sissenõudmisel tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnev kulu. Süüdistatava Mart Laaberi kaitsja vandeadvokaat Karin Ploomi 25.09.2020.a taotluste alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Lindeberg kasuks 291.60€ (kakssada üheksakümmend üks eurot kuuskümmend senti, sellest käibemaks on 48.60€) advokaat Karin Ploomi süüdistatava Mart Laaberi kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses kriminaalasja üld- ja lühimenetluses osutatud õigusabi eest.
lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimikusse Häirekeskusele 27.08.2019 tehtud kõne salvestis ühel CD-R plaadil (ümbrikus I köites lk 64, asitõendi vaatlusprotokoll: I, lk 1). Kohtuotsuse jõustumise järgselt jätta kriminaalasja juurde toimikusse kannatanute andmed (asuvad ümbrikutes I köites lk 62, 63). Kohtuotsus edastada prokurörile Tatjana Tammele, süüdistatavale Mart Laaberile, tema kaitsjale Karin Ploomile ning kannatanutele K.L. (XXX) ja A.P. (XXX). Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.
lg 3 p 2 alusel ei saa prokuratuur apellatsiooni esitada lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise 2 soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 09. oktoobriks 2020.a kella 15-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise
lg 1 mõttes.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa
S § 274 lg 1 järgi saabus kohtusse üldkorras menetlemiseks 16.06.2020.a. Süüdistusaktis on Mart Laaberile esitatud alljärgnev süüdistus. Mart Laaberit süüdistatakse selles, et tema 27.08.2019 kella 22.21 paiku XXX püüdis kasutada füüsilist vägivalda XXX A.P. suhtes, kes täitis oma ametiülesandeid XXX. Füüsilise vägivalla kasutamise katse A.P. suhtes seisnes selles, et Mart Laaber püüdis ukselingi küljest käega kinni hoidva A.P. kätt ukse küljest ära lüüa. Samaaegselt ähvardas Mart Laaber tapmisega XXX K.L, kes täitis oma ametiülesandeid XXX, olles määratud Mart Laaberi Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 28.01.2019 kohtuotsusega 119-103 pandud kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontrollijaks, ja XXX A.P, mis seisnes selles, et ütles sõrmega K.L. ja A.P. osutades, et „ma tapan su ära“, „sa sured, su XXX, su XXX“. Mart Laaberi öeldut kuuldes tunnetasid K.L. ja A.P. ohtu oma elule ja tervisele ja neil oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest Mart Laaberi poolt öeldu oli detailne ja ta oli agressiivselt käitunud ametnike suhtes. Sellise tahtliku tegevusega pani Mart Laaber toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses nende ametikohustuste täitmisega. Mart Laaberi asenduskaitsja vandeadvokaat Karin Ploom esitas kaitseakti 06.07.2020.a, vaieldes selles süüdistusele täies ulatuses vastu (II, 23-28). Kohtueelses menetluses määrati 24.04.2020.a kahtlustatavale Mart Laaberile riigi õigusabi osutamine (I, 48) ja 24.04.2020 määras Eesti Advokatuur Mart Laaberile kaitsjaks riigi õigusabi osutamise korras vandeadvokaat Keijo Lindebergi (I, 49). 27.04.2020.a teatas Eesti Advokatuur kohtueelsele menetlejale, et advokaat Keijo Lindeberg on määranud endale asendajaks advokaadi Karin Ploom (I, 51). Sellele järgnevalt ongi kriminaalasja menetluses Mart Laaberi kaitsjana osalenud vandeadvokaat Karin Ploom. 09.07.2020.a eelistungil (II, 30-33), kui kohus oli selgitanud süüdistatavale tema õigusi ja kohustusi ning erinevaid menetlusliike ja nende eripära, valis süüdistatav menetlusliigiks lühimenetluse ja esitas kohtule kirjaliku taotluse kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluse korras (II, 29). Prokurör ja kaitsja nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning prokurör esitas eelistungil kohtule kohtueelset menetlust kajastava kriminaalasja toimiku ja kohus määras kriminaalasja edasiselt menetleda lühimenetluses. 09.07.2020.a andis kohus Mart Laaberi süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi kohtu alla ja määras kriminaalasja menetleda kohtuistungil 25.09.2020.a lühimenetluses (II, 34-36). 3 25.09.2020.a kohtuistung toimus ja seda peeti lühimenetluses (II, 58-68). Süüdistatav jäi lühimenetluse kohaldamise taotluse juurde ja enda ülekuulamist ei taotlenud (II, 59) ning 25.09.2020.a kohtuistungil süüdistatavat üle ka ei kuulatud. Prokurör jäi 25.09.2020.a istungil süüdistuse juurde ja taotles Mart Laaberi suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist ja tema KarS § 274 lg 1 järgi karistamist 9 kuu vangistusega, millist karistust
lg 2 alusel vähendada 1/3, s.o 3 kuu vangistuse võrra ning karistuseks M.Laaberile mõista 6 kuud vangistust, mis tuleb M.Laaberil kinnipidamisasutuses reaalselt ära kanda, 6 kuu vangistuse kandmise algust lugeda M.Laaberi kinnipidamisasutusse saabumisest. Kaitsja vaidlustas 25.09.2020.a kohtuistungil süüdistust täies ulatuses, taotledes Mart Laaberi õigeksmõistmist. Süüdistatavale oli 25.09.2020.a kohtuistungil süüdistus arusaadav ja selle järgi ta ennast süüdi ei tunnistanud (II, 59). Viimases sõnas oli M.Laaber kriminaalhooldusametnike suhtes halvustaval seisukohal (II, 66). Kohtu seisukoht Kohus, olles hinnanud asjas olevaid tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et Mart Laaberi süü talle esitatud süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi on põhjendatud ja tõendatud kriminaalhooldusametnike K.L. ja A.P. ning nende XXX ja XXX ähvardamises. Ülejäänud süüdistuse osa, mis käsitleb füüsilise vägivalla kasutamise katset kriminaalhooldusametniku A.P. suhtes, s.o Mart Laaberi püüdlust ukselingi küljest käega kinni hoidva A.P. kätt ukse küljest ära lüüa, pole põhjendatud kuriteona käsitleda, kuna füüsilist valu ning tervisekahjustust sellega kriminaalhooldusametnikule A.P. tema enda ütlustest nähtuvalt ei põhjustatud ning tõenditest nähtuvalt polnud M.Laaberil eesmärki füüsilist valu ning tervisekahjustust kriminaalhooldusametnikule A.P. põhjustada, vaid ta püüdis saada A.P. kätt oma korteri ukselingi küljest lahti, et tõrjuda kriminaalhooldusametnikud enda korterist välja. See nähtub ka M.Laaberi ütlustest, et püüdis tõrjuda alkokontrolli tegema tulnud mehe ja naise oma korterist välja ning püüdis ust kinni tõmmata (I; 17). Kriminaalasjas olemasolevatest tõenditest, millised on kajastatud alljärgnevalt (kannatanute A.P. ja K.L. ütlused, erakorraline ettekanne, tunnistaja E.J. ütlused, kahtlustatava Mart Laaberi ütlused), ei nähtu kohtu hinnangul Mart Laaberil tahtluse olemasolu kriminaalhooldusametnikule A.P. füüsilise valu ning tervisekahjustus/t/e põhjustamiseks. M.Laaber küll tõusis püsti, vehkis kätega, rääkis kaklema hakkamisest, püüdis A.P. käest kinni võtta ja teise käega lüüa, millise löögi A.P. tõrjus ja lasi seepeale M.Laaberile gaasi näkku, kuid Mart Laaberi käitumisest nähtus seejuures üks eesmärk, ajada juba esiku suunas taandunud kriminaalhooldusametnikud enda elukohast välja. Tahtnuks M.Laaber tõe poolest A.P. füüsilist valu ning tervisekahjustust või tervisekahjustusi põhjustada, saanuks sellekohase soovi korral rakendada palju jõulisemaid meetmeid, nagu mõne esemega, kasvõi peaaegu tühja viinapudeliga A.P. vastu kätt või pead lüüa, raskete esemetega või terariistadega kriminaalhooldusametnikku pilduda jmt, millise tegevusega kindlasti kaasnenuks ka füüsilise valu põhjustamine A.P. ning raskemal juhul ka terviskahjustus/t/e tekitamine A.P. (näiteks hematoomid, labakäe või pea põrutus, sõrmeluude murrud, veristevad haavad jmt). M.Laaber selliseid jõulisi meetmeid kriminaalhooldusametnike suhtes ei kasutanud. Neil asjaoludel kohus selles süüdistuse osas, mis käsitleb füüsilise vägivalla kasutamise katset kriminaalhooldusametniku A.P. suhtes, Mart Laaberi suhtes süüdimõistvat kohtuotsust ei tee. 28.01.2019.a kohtuotsuse alusel kriminaalhooldusel viibimine 4 28.01.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega (I, 20-22) ja karistusregistri teatisega (I, 18-19, 44-45) on tõendatud, et Mart Laaberil lasus alates 13.02.2019.a 237 tunni üldkasuliku töö tegemise kohustus ja ühtlasi ka kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus tähtajaga 1 aasta 6 kuud otsuse jõustumisest arvates. 28.01.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega (I, 20-22) karistati Mart Laaberit KarS § 121 lg 2 p 2 järgi oma XXX suhtes 10.06.2018.a füüsilise vägivalla tarvitamise eest, s.o XXX taburetiga vastu pead löömise eest 6 kuu vangistusega. Taburetiga vastu pead löömisega põhjustas Mart Laaber XXX füüsilist valu ja lahtise haava (I, 21). KarS § 68 lg 1 alusel loeti Mart Laaberi eelvangistuses 11.-13.06.2018.a viibitud 3 päeva karistusaja hulka ja karistusest jäi kanda 5 kuud 27 päeva vangistust. Elukaaslase suhtes 10.06.2018.a füüsilise vägivalla tarvitamise ajal oli Mart Laaber kriminaalasjas nr 1-17-11067 KarS § 216 lg 1 järgi tehtud süüdimõistva 11.12.2017.a Tartu Maakohtu kohtuotsuse alusel 1-aastasel katseajal alates 11.12.2017-10.12.2018 (I, 18-19, 4445). 11.12.2017.a kohtuotsusega karistati Mart Laaberit KarS § 216 lg 1 järgi 2 kuu vangistusega, kuid seda KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi 1-aastase katseajaga. KarS § 78 p 1 kohaselt algas 1-aastane katseaeg 11.12.2017.a. Seoses 1-aastase katseaja kestel uue kuriteo toimepanemisega suurendati Mart Laaberile kriminaalasjas nr 1-19-103 28.01.2019.a kohtuotsusega KarS § 121 lg 2 p 2 järgi karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 5 kuud 27 päeva vangistust KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel 11.12.2017.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 kuu vangistuse võrra ja mõisteti Mart Laaberile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 kuud 27 päeva vangistust, mis KarS § 73 lg 4 ja KarS § 69 lg 1,3 alusel asendati 237 tunni üldkasuliku tööga. 28.01.2019.a kohtuotsuse kohaselt lasus Mart Laaberil üldkasuliku töö tegemisel KarS § 69 lg 4 alusel kohustus täita järgmisi kriminaalhoolduse nõudeid: 1. KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX (tel nr XXX) (punkt 1); ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (punkt 2); alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta (punkt 3); saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks (punkt 4); saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks (punkt 5); saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks (punkt 6); 2. KarS § 75 lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust – mitte tarvitada alkoholi; 3. KarS § 75 lõike 4 alusel võetud kohustust – alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks ja nõustamiseks ning läbida hindamine. Karistusregistri teatiselt (I, 18-19, 44-45) nähtuvalt jõustus 28.01.2019.a kohtuotsus 13.02.2019.a. Kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 13.02.2019.a tuli Mart Laaberil 1 aasta 6 kuu vältel ära teha 237 tundi üldkasulikku tööd ja täita sellel ajal talle 28.01.2019.a kohtuotsusega pandud kriminaalhoolduse nõudeid. Kuna 28.01.2019.a kohtuotsus tehti kokkuleppemenetluses, siis oli Mart Laaber nõustunud nii vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga kui ka selle tegemise ajal kokkuleppes kokku lepitud ja kohtuotsuses kajastatud kriminaalhoolduse nõuete täitmise kohustusega. Kriminaalhooldusametnik on XXX 5 Alljärgnevatest sätetest nähtub kogumis, et Justiitsministeeriumi valitsemisalas asuvatel vanglate kriminaalhooldusosakondade kriminaalhooldusametnikel on avaliku võimu ülesanded ning nad on võimuesindajad, kellel on muuhulgas õigus ja ka kohustus kontrollida kriminaalhooldusalust ning tuvastada alkoholi tarvitamine.
kohaselt kuulub üldkasuliku töö ja kriminaalhoolduse kohaldamine süüdimõistetu elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna pädevusse.
lg 1 kohaselt saadetakse kohtuotsus üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdimõistetu elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.
lg 2 kohaselt määrab kohtuotsuse saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja süüdimõistetule kriminaalhooldaja, kelle ülesanne on kontrollida üldkasuliku töö tegemist ning valvata kohtulahendis märgitud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise järele. Kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 37¹ kohaselt on kriminaalhooldusosakonnad alates 01.06.2008 vanglate koosseisus. Vangistusseaduse (VangS) § 105 lg 1 kohaselt on vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. VangS § 105¹ lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ülesanne vangistuse ja eelvangistuse täideviimine ning kriminaalhoolduse ja karistusjärgse käitumiskontrolli korraldamine. Tartu Vangla põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt on Tartu Vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vabadusekaotust ja eelvangistust ning korraldab kriminaalhooldust. Tartu Vangla põhimääruse § 6 lg 2 p 7 kohaselt on Tartu Vangla üheks osakonnaks kriminaalhooldusosakond. Tartu Vangla põhimääruse § 15¹ kohaselt on kriminaalhooldusosakonna põhiülesanne valvata kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustada kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest (jõustus 01.06.2008). Tartu Vangla põhimääruse §-s 2 on kajastatud vangla ülesanded ja nendeks on teiste hulgas ka korraldada kriminaalhooldust (punkt 1²), suunata kriminaalhooldusalused õiguskuulekale käitumisele (punkt 2), kavandada kriminaalhooldusaluse karistuse täideviimine (punkt 2¹). KrHS § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. KrHS § 3 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusabiline. on kriminaalhooldaja kriminaalhooldusametnik ja KrHS § 3 lg 3 kohaselt on vangla direktori pädevuses anda kriminaalhoolduse ülesandeid lisaks kriminaalhooldajale ka teistele vangla teenistuses olevatele isikutele, kes vastavad kriminaalhooldajale esitatavatele nõuetele. KrHS § 25 kohaselt nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusosakonda täitmisele saadetud kohtulahendi alusel kriminaalhooldusalusele konkreetse kriminaalhooldaja, lähtudes nimetatava spetsialiseerumisest ja töökoormusest. Võimaluse korral teostab kriminaalhooldust kriminaalhooldusametnik, kes koostas kohtueelse ettekande. KrHS § 26 lg 1 p 1 kohaselt valvab kriminaalhooldaja kriminaalhoolduse teostamise käigus kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele, abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi. 6 Kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimine on sätestatud KrHS §-s 26¹. KrHS § 26¹ lõikes 1 on sätestatud, et kui kohus on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte tarvitada alkoholi, on kriminaalhooldajal õigus kontrollida kriminaalhooldusalust ning tuvastada alkoholi tarvitamine. Alkoholi tarvitamise tuvastamisel lähtutakse korrakaitseseaduse §-des 38–41 sätestatud korrast. KrHS § 26¹ lõikes 2 on sätestatud, et kui kriminaalhooldusametnik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja kriminaalhooldusalune ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus või narkootikumide tarvitamise tuvastamist verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga, võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega ning isikul esinevate alkoholi tarvitamise tunnuste kirjeldusega. KrHS § 26¹ lõikes 3 sätestatu kohaselt koostab kriminaalhooldusametnik indikaatorvahendi kasutamise ning isikul alkoholi tarvitamise tunnuste esinemise või puudumise kohta protokolli. Indikaatorvahendi kasutamise ning kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 06.01.2013.a jõustunud Justiitsministri 31.12.2012.a määrusega nr 67 Indikaatorvahendi kasutamise ning kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste protokolli vormi kehtestamine kehtestati selle määruse lisaks olev indikaatorvahendi kasutamise ning kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste protokolli vorm. KrHS § 26¹ lõikes 4 on sätestatud, et kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindaksmääramist veres või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga, peab kriminaalhooldusalune hüvitama vere- või bioloogilise vedeliku proovi (edaspidi proov) võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu tegemisega kaasnenud kulutused, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Sel juhul kannab kulud vangla. KrHS § 26¹ lõikes 5 on sätestatud, et kui proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab kriminaalhooldaja või vangla võetud proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse uuringu tegemiseks ja alkoholi või narkootikumide tarvitamise tuvastamiseks. KrHS § 26¹ lõikes 6 on sätestatud, et kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust, samuti tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest, on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks. KrHS § 26¹ lõike 1 viimases lauses on sätestatud, et alkoholi tarvitamise tuvastamisel lähtutakse korrakaitseseaduse (KorS) §-des 38–41 sätestatud korrast. KrHS § 26¹ lõikes 1 ja KorS § 38 lõikes 4 on sätestatud, et kui isik keeldub väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumise kontrollimisest indikaatorvahendiga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove kohustuslikus korras tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga. Kui isik keeldub alkoholijoobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove vereproovi uuringuga. KrHS § 26¹ lg 1 ja KorS § 38 lg 1 alusel võib KorS § 38 lõikes 4 sätestatud toimingud juhul, kui isik keeldub väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumise kontrollimisest indikaatorvahendiga, teha ka politsei. 7 Mart Laaber ei allunud oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, kuid politsei saabudes oli kontrolliga nõus Käesolevas kriminaalasjas on nii kannatanute K.L. (I, 3-4) ja A.P. (I, 12-13) ütlustega kui ka tunnistaja E.J. ütlustega (I, 57-58), 06.09.2019.a erakorralises ettekandes kajastatuga (I, 2326), 25.09.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (I, 1) ja selle juurde kuuluvalt helisalvestiselt (I, 64: telefonikõne salvestis CD plaadil) ning politsei 27.08.2019.a teenistuslehelt (I, 2) ja politsei 04.09.019.a vastuskirjast (I, 36) nähtuvaga kogumis tõendatud, et esialgu kriminaalhooldusalune Mart Laaber 27.08.2019.a keelduski väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumise kontrollimisest indikaatorvahendiga, kuid kui kriminaalhooldaja K.L. häirekeskusele tehtud abikõne peale saabus Mart Laaberi elukohta politsei, siis Mart Laaber taltus ja nõustus indikaatorvahendisse puhuma, mille kohta tema kriminaalhooldusametnik K.L. koostas Justiitsministri 31.12.2012.a määrusega nr 67 (jõustunud 06.01.2013) kehtestatud alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli (I, 30), millele aga Mart Laaber enda seisundi tõttu (kolme peale ära joodud peaaegu üks liiter viina) polnud võimeline alla kirjutama (I, 30 pöördel). K.L. ja A.P. on kriminaalhooldusametnikud Kannatanute K.L. (I, 3-4) ja A.P. (I, 12-13) ütlustega on tõendatud, et nad olid 27.08.2019.a kriminaalhooldusametnikena kriminaalhooldusaluse Mart Laaberi elukohas viimase suhtes alkoholi tarvitamise kontrolli teostamas. Mõlema kannatanu ülekuulamisprotokollides (I, 3-4, 12-13) kajastatud isikuandmetest nähtuvalt on nad Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnas tööl XXX ena. K.L. ütluste kohaselt on ta kriminaalhooldusosakonnas töötanud alates 26.05.2018.a (I, 4 pöördel). Sama info nähtub ka Tartu Vangla elektroonselt kodulehelt kontaktandmete alt, kus on kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse all kajastatud teiste hulgas K.L. ja A.P. nimed ja nende mõlema ametikohaks on kajastatud XXX. Erakorraline ettekanne Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse XXX K.L. poolt 06.09.2019.a kriminaalhooldusaluse Mart Laaberi kohta koostatud erakorralise ettekandega (I, 23-26) on tõendatud, et Mart Laaberi kriminaalhooldus algas 13.02.2019.a ja esmakohtumine Mart Laaberiga toimus XX.XX.XXXX, mil kriminaalhooldusametnik tutvustas Mart Laaberile õigusi ja kohustusi ning koostati üldine üldkasuliku töö ajakava ja talle tutvustati erinevaid üldkasuliku töö tegemise kohti, misjärel Mart Laaber valis üldkasuliku töö tegemise kohaks A.F.S.M, kuna sinna oli kõige mugavam bussiga sõita. XX.XX.XXXX registreerimisel esitas Mart Laaber tõendi, et on käinud Tartu Ülikooli Kliinikumis alkoholi tarvitamise häire diagnoosimisel. Erakorralises ettekandes kajastatu kohaselt ei olnud aga Mart Laaber motiveeritud osalema alkoholiraviprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“, kuna ei näinud endal alkoholiprobleemi olemasolu. XX.XX.XXXX kohtumisel võttis XXX Mart Laaberilt seletuse selle kohta, miks Mart Laaber tarvitas 06.07.2019 alkoholi. Erakorralisele ettekandele on lisatud: politsei 12.07.2019.a teatis kriminaalhooldusosakonnale, millest nähtuvalt toodi Tartu arestimajja 06.07.2019.a kainenema kriminaalhooldusalune Mart Laaber (I, 26); politsei 30.07.2019.a vastuskiri Tartu Vangla XXX (I, 27), mille kohaselt on politseil ajavahemikul 13.02.-29.07.2019 Mart Laaberiga seoses registreeritud juhtumid 29.05.2019, 05.07.2019, 13.07.2019: 29.05.2019 – teataja arvates aadressil XXX, üheks kaklejaks Mart Laaber, patrull sõitis kohale, rikkumist ei tuvastanud, keegi politsei abi ei vajanud 8 05.07.2019 - teataja sõnul tema korteris aadressil XXX kaklevad naabrid, nimesid ei tea, vaja kiirabi, avaldajal pea lõhki, teadvusel; patrull tuvastas, et joomaseltskond omavahel tülli läinud, Mart Laaber agressiivne ja läks kallale teatajale (lõi vastu kätt) ning oma elukaaslasele, politsei saabudes püüdis ka neid rünnata; agressiivsed Mart Laaber ja tema elukaaslane toimetatud kainenema; mehe kinnipidamisel teataja ehmus, joobest tingituna kaotas tasakaalu ja kukkus vastu kappi, kuklas kriim, millest ka kiirabivajadus, kohale jõudnud kiirabi abist avaldaja keeldus, Mart Laaberi XXX vigastusi polnud, XXX ei mäleta suurt midagi, kuid väidab, et mingit vägivalda pole; Mart Laaberi sõnul tekkis tal tüli naabritega korteri pärast, lisatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll (I, 27, 28), millest nähtuvalt Mart Laaberi väljahingatavas õhus tuvastati 06.07.2019.a kell 01:35 alkoholi 0,97 mg/l (I, 28), millise protokolli on kontrollile allutatud isikuna märkusteta allkirjastanud ka Mart Laaber (I, 28) 13.07.2019 – aadressil XXX teataja Mart Laaber uurib, kas XXX on siia helistanud; kõne käigus selgus, et XXX on alkoholi tarvitanud ning on sõnaline konflikt; samuti tuleb välja, et politsei on varasemalt nende juures käinud; mees ei soovi juhtunust eriti rääkida ning ütleb, et praegu abi ei ole vaja; kui XXX läheneb, siis on kõnes kuulda, et mees palub XXX mitte läheneda; võetud infoks kriminaalhooldusaluse Mart Laaberi 05.08.2019.a seletus 06.07.2019.a alkoholi tarvitamise kohta (I, 29), millest nähtub, et Mart Laaber ostis korteri üles korrusele, naaber kutsus külla, et tähistada, XXX võtsid pudeli ära, ise ei võtnud, tahtsivad veel, tõi ja hakkas ise ka (I, 29) 27.08.2019.a alkoholi või narkootikumide tarvitamise protokoll (I, 30) – Tartu Vangla XXX K.L. tuvastas 27.08.2019.a kella 22:45 ajal indikaatorvahendiga kriminaalhooldusaluse Mart Laaberi väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,685 mg/l (I, 30) kriminaalhooldusaluse Mart Laaberi 30.08.2019.a seletus 27.08.2019.a agressiivse käitumise kohta (I, 31), millest nähtub, et Mart Laaber võtab õigeks sõnades agressiivse oleku, tuues põhjuseks, et tõrjus isikuid korterist välja (I, 31) kriminaalhooldusaluse Mart Laaberi 30.08.2019.a seletus 27.08.2019.a alkoholi tarvitamise kohta (I, 32), millest nähtub, et Mart Laaber tegi naabritele alkoholi välja seoses korteri koristamisel osutatud abiga, samas tarbis ka ise alkoholi (I, 32) SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 02.09.2019.a vastuskiri Tartu Vangla XXX (I, 33), millest nähtub, et Mart Laaber ei ole alates 13.02.2019.a kuni käesoleva ajani pöördunud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda (I, 33) SA Tartu Kiirabi 02.09.2019.a vastuskiri Tartu Vangla XXX (I, 34), millega edastatakse Mart Laaberi kohta kiirabikaardi koopia (I, 35), millest nähtuvalt on teataja 28.08.2019.a kell 09:58 teatanud kiirabile silmanägemise häiritusest, silmad valutavad ja kipitavad, loputas nägu mingi vedelikuga ja tekkis kipitamine ja ei tea, mis see võiks olla; väljasõidu korraldus kell 10:03, väljasõit kell 10:05; kell 10:08 teataja avaldab, et nägu õhetab, silmi avada ei saa; kell 10:20 teataja küsib, kaugel kiirabi on; kell 10:24 kiirabi kohal; kiirabikaardil patsiendi Mart Laaberi kohta kajastatud: kaebuseks, et nägu ja silmad kipitavad ning väidab, et pesi nägu veega, mida võttis õues ämbrist või kausist; patsient ise ei tea, kust võttis, kuna on joobes; hiljem selgus, et ei oli joonud alkoholi. Kiirabi hinnang: silmanägemine on korras, isikul joove, teadvus selge, diagnoosiks ärritav kontaktdermatiit; isikut ei hospitaliseeritud, kuna see ei olnud vajalik (I, 35) 9 politsei 04.09.2019.a vastuskiri Tartu Vangla XXX (I, 36), mille kohaselt on politseil ajavahemikul 03.07.-29.08.2019 Mart Laaberiga seoses registreeritud juhtumid 05.07.2019 ja 27.08.2019. 05.07.2019 - aadressil XXX kaklevad mees ja XXX; patrullpolitseiniku saabudes selgus, et Mart Laaber on agressiivne ja läks kallale teatajale (lõi vastu kätt) ning oma XXX, politsei saabudes püüdis ka neid rünnata; agressiivne Mart Laaber toimetatud kainenema; lisatud 06.07.2019.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll (I, 37), millest nähtuvalt Mart Laaberi väljahingatavas õhus tuvastati 06.07.2019.a kell 01:35 alkoholi 0,97 mg/l (I, 28), millise protokolli on kontrollile allutatud isikuna märkusteta allkirjastanud ka Mart Laaber (I, 28) 27.08.2019 – XXX tegi hoolealusele Mart Laaberile koduvisiiti aadressil XXX, kuna isikul on alkoholi tarvitamise keeld; alkoholijoobe tuvastamisel muutus Mart Laaber agressiivseks ning püüdis rünnata, kriminaalhooldusametnik kasutas enesekaitseks gaasi; patrullpolitseinike saabudes Mart Laaber taltus ja ametnikud said joobe tuvastada; patrull tuvastas Mart Laaberil alkoholijoobe 1,68mg/l kohta (I, 36) Erakorralises ettekandes (I, 23-26) kajastatuga on tõendatud, et enne süüdistuses kajastatud aega, s.o enne 27.08.2019.a olid kriminaalhooldusalune Mart Laaber ja XXX K.L. registreerimiste käigus vahetult näost-näkku kohtunud kolmel korral: 25.02.2019.a, 26.03.2019.a ja 05.08.2019.a. Erakorralisest ettekandest nähtub Mart Laaberi alkoholilembus ja agressiivsus. Erakorralises ettekandes (I, 23-26) ja sellele lisatus (I, 27,36) kajastatuga on tõendatud, et 05.07.2019 sai politsei väljakutse M.Laaberi korteris kakluse ja kiirabi vajaduse kohta, kohal käinud patrull tuvastas, et seltskond oli omavahel tülli läinud, Mart Laaber agressiivne, läks kallale politseile teatajale ja oma XXX, politsei saabudes püüdis politseid rünnata, agressiivne Mart Laaber toimetati kainenema, M.Laaberil tuvastati joove 0,97 mg/l. Erakorralises ettekandes (I, 23-26) ja sellele lisatus (I, 29) kajastatuga on tõendatud, et M.Laaber kirjutas kriminaalhooldusametnikule 05.08.2019.a registreerimisel seletuse, miks ta 06.07.2019.a alkoholi tarvitas: „Ostsin korteri üles korrusele naaber kutsus külla, et tähistada. XXX võtsivad pudeli ära mina ei võtnud tahtsivad veel ma tõin ja hakkasin ise ka“. Erakorralises ettekandes (I, 23-26) kajastatuga on tõendatud, et kriminaalhooldusametnik K.L. tutvustas Mart Laaberile tema õigusi ja kohustusi 25.02.2019.a ning 05.08.2019.a registreerimisel küsis Mart Laaberilt ka seletuse, miks M.Laaber rikkus 06.07.2019.a alkoholi tarvitamise keeldu, millise Mart Laaber ka andis. Neil asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et Mart Laaber oli süüdistuses kajastatud ajal, s.o 27.08.2019.a igakülgselt teadlik talle kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keelust. Lisaks kannatanute K.L. (I, 3-4) ja A.P. (I, 12-13) ütlustele on asjaolu, et nad olid 27.08.2019.a XXX Mart Laaberi elukohas viimase suhtes alkoholi tarvitamise kontrolli teostamas, leidnud kajastamist ka 06.09.2019.a erakorralises ettekandes (I, 23-26). Erakorralises ettekandes (I, 23-26) kajastatu kohaselt soovisid XXX A.P. ja K.L. 27.08.2019 õhtul kell 22.15 teostada kohustuse, mitte tarvitada alkoholi, kontrolli, mistõttu sõitsid Mart Laaberi elukohta. Kui Mart Laaber sai teada, et ametnikud soovivad teda kontrollida, muutus ta ärevaks. Kui A.P. palus hooldusalusel alkomeetrisse puhuda, tõukas isik ametniku käe koos alkomeetriga hooga eemale ning lausus, et tema ei puhu. Ametnikud selgitasid hooldusalusele, millised on tagajärjed, kui ta ei ole nõus kontrollile alluma. Seejärel ulatas A.P. hooldusalusele taaskord alkomeetri, mille peale hooldusalune tõukas ametniku eemale, tegi ründavaid liigutusi 10 kätega ning tõusis toolilt püsti. Hooldusalune küsis ametnikelt: „Kas hakkame kaklema? Ma võin kakelda küll“. K.L. helistas häirekeskusesse (kell 22.21) andes teada ärevast olukorrast. Hooldusalune ei rahunenud, ähvardas ametnikke ja nende peresid tappa ning lähenes A.P. kiirelt ja ründavalt. Mart Laaber tõukas A.P. kätega ja proovis tema käest haarata, A.P. hoiatas veel kord, et kasutab gaasi, mille järel piserdas ametnik hooldusalusele gaasi näkku. Mõne aja pärast saabus politsei, kes kaalus, kas toimetada isik arestikambrisse, kuid siis oli M.Laaber nõus alkomeetrisse puhuma. Mart Laaberil tuvastati alkoholijoove väljahingatavas õhus 1,685 mg/l (Lisa 4). Politsei jättis hooldusaluse koju, sest isik lubas magama minna. Kannatanu A.P. ütlused Eeltooduga on kooskõlas kannatanu A.P. ütlused (I, 12-13). A.P. ütlustega on tõendatud, et nad läksid koos XXX K.L. 27.08.2019.a kriminaalhooldusaluse Mart Laaberi koju teostama kontrolli alkoholi tarvitamise keelu osas (I, 13), kohale jõudsid kell 22:15 ja nägid aknast, et Mart Laaber istub köögis, kes kutsus nad koputamise peale sisse, sisenesid, Mart Laaber tundis oma kriminaalhooldaja ära ja hakkas räuskama, et kriminaalhooldaja on tema elu ära rikkunud, mispeale selgitasid Mart Laaberile tema juurde tuleku põhjust ja palus Mart Laaberil puhuda alkomeetrisse, milleks viis oma käe koos alkomeetriga Mart Laaberi suu juurde, kuid Mart Laaber lükkas käe koos alkomeetriga endast eemale, mispeale selgitasid talle uuesti olukorda ja palusid uuesti alkomeetrisse puhuda, milleks pani alkomeetri uuesti Mart Laaberi huulte juurde, aga Mart Laaber tõukas käe koos alkomeetriga minema, tõusis püsti ja küsis, kas tahad kakelda, mispeale taganesid koos K.L. korterist välja maja trepikotta ja palus K.L. helistada politseisse, mida K.L. ka tegi (I, 13). Vahepealsel ajal tõi K.L. autost gaasi, ise vestles seni Mart Laaberiga, et tasuks ikka ära puhuda, et teeme kontrolli ära ja kõik (I, 13). Kannatanu A.P. ütluste kohaselt lubas Mart Laaber nad ära tappa ning lubas, et ka XXX surma (I, 13). Mart Laaber oli hästi vihane ja ütles talle, s.o A.P, ja K.L. sõrmega osutades: „ma tapan su ära“, endal väga vihane pilk silmis ning lisaks ütles Mart Laaber, et ka nende mõlema XXX, misjärel vaidlesid Mart Laaberiga tema õigustest ja kohustustest ning allumisest kriminaalhooldusele (I, 13). A.P. ütluste kohaselt hoidis ta enda jalga korteriukse vahel, Mart Laaber soovis korduvalt korteri ust sulgeda, hoiatas Mart Laaberit 4-5 korda, kuid Mart Laaber kasutas väga palju ebatsensuurseid sõnu, saates erinevatesse kohtadesse, ning muudkui ähvardas ja püüdis rünnata, vehkides kätega ning selleks, et Mart Laaber ei saaks korteri ust sulgeda, hoidis käega kinni ukse sisemisest lingist, mida Mart Laaber püüdis oma käega ära lüüa, millise löögi tõrjus ära ja lasi Mart Laaberile gaasi, millest Mart Laaber tõmbus tagasi, gaas tegi oma töö, osutasid koos K.L. iga Mart Laaberile abi, K.L. pesi Mart Laaberi nägu kahe tassi veega, mispeale Mart Laaber nagu taltus, aga ega ta puhuda ikka ei tahtnud (I, 13). Kannatanu A.P. ütluste kohaselt tuli politsei kohale, aga Mart Laaber veel koostöövalmis ei olnud ja kui politsei selgitas talle asjaolusid, siis Mart Laaber lõpuks ikka puhus alkomeetrisse, tulemuseks 1,865 mg/l (I, 13). A.P. ütluste kohaselt tundis ta siis, kui Mart Laaber osutas talle sõrmega ja ütles „ma tapan su ära“ ja „sinu pere ja su lapsed saavad surma“, otsest hirmu vägivalla ees, kuna teadis Mart Laaberi vägivaldset tausta ja minevikku, mistõttu teadis, et Mart Laaber võibki vägivaldne ja ettearvamatu olla (I, 13). A.P. ütluste kohaselt oli Mart Laaberi öeldu väga reaalne ja hirmutav, füüsiliselt Mart Laaber aga talle valu ja vigastusi ei tekitanud (I, 13). Kannatanu K.L. ütlused Eeltooduga on kooskõlas kannatanu K.L. ütlused (I, 3-4). K.L. ütlustega on tõendatud, et 27.08.2019.a õhtul tegid nad koos töökaalasega XXX A.P. alkoreidi, kella 22:15 paiku läksid kontrollima Mart Laaberit, kellele on kohtu poolt kohtuotsusega seatud alkoholitarvitamise keeld (I, 4), läksid Mart Laaberi kodusel aadressil XXX, uksele koputamise peale lasi Mart Laaber lahkesti sisse, uks oli paokil ja Mart Laaber ütles, et tulge sisse, uksele ta ei tulnud, kuid kui kuulis, et soovitakse tema kohustust kontrollida, siis muutus ärevaks, tõukas XXX A.P. alkomeetriga käe endast eemale ja ei allunud kontrollile, 11 kuid pärast kontrollile allumisest keeldumise tagajärgede selgitamist tundus, et M.Laaber on rahunenud ja siis ulatas A.P. taas M.Laaberile puhumiseks alkomeetri, kuid M.Laaber tõusis püsti, tõukas A.P. uuesti kätega ja tegi ründavaid liigutusi, vehkis kätega, mispeale taganesid A.P. esikusse ja siis M.Laaber küsis, et kas hakkame kaklema, tema võib kakelda küll, mispeale kell 22:21 helistas häirekeskusesse (I, 4). K.L. ütluste kohaselt jäid A.P. ja Mart Laaber esikusse, ise läks ja tõi autost gaasi, Mart Laaber vehkis kätega, küsis, et kas tahad minuga XXX, et kõik XXX, sa XXX ära ning seda öeldes näitas Mart Laaber ta peale näpuga (I, 4). Kannatanu K.L. ütluste kohaselt tundis ta selle peale reaalselt ohtu, kuna Mart Laaber oli nii endast väljas ja vaatas talle otse silma sisse (I, 4), siis lähenes Mart Laaber A.P, kuigi A.P. hoiatas mitu korda Mart Laaberit, et lähenemisel kasutab gaasi, Mart Laaber selle peale küll korraks tardus, aga siis astus ikkagi A.P. suunas ja püüdis tema käest kinni võtta ja teise käega lüüa, mispeale lasi A.P. selle peale Mart Laaberile gaasi ja siis Mart Laaber taandus, vajus tooli peale ja karjus (I, 4). K.L. ütluste kohaselt hooldusalune karjus nende peale ja kasutas väga palju ebatsensuurseid väljendeid (I, 4). K.L. ütluste kohaselt seisis ta A.P. selja taga ja ei julgenud sealt välja tulla, jäid politseid ootama, politsei ootamise ajal aitas hooldusalust puhta veega, et ta saaks silmi loputada (I, 4). K.L. telefonikõne häirekeskusele Kannatanute K.L. ja A.P. ütlustega ning erakorralises ettekandes kajastatuga on kooskõlas 25.09.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (I, 1) ja selle juurde kuuluvalt helisalvestiselt (I, 64: telefonikõne salvestis CD plaadil) nähtuv selle kohta, et 27.08.2019.a kella 22:21 ajal helistas K.L. häirekeskuse lühinumbrile 112, kõne kestis 1 minut 4 sekundit, mille vältel avaldas K.L. häirekeskusele enda nime, et ta helistab kriminaalhooldusest, soovib politseid, on hetkel enda hooldusaluse juures tegemas alkoholi tarvitamise keelu kontrolli ja hooldusalune, kes on väga purjus, soovis neile kallale tulla, üritades neid rünnata, K.L. avaldas häirekeskusele endi asukohaks XXX. Asitõendi vaatlusprotokolli juurde kuuluvat helisalvestist kuulas kohus ka lühimenetluse kohtuistungil (II, 60), mille tulemusena kohus veendus, et protokollis kajastatu vastab helisalvestiselt kuulda olevale. Teenistusleht Eelkajastatud tõenditest nähtuvaga selle kohta, et 27.08.2019.a hilisõhtul käis Mart Laaberi elukohas kohal ka politsei, on kooskõlas 27.08.2019.a teenistuslehelt (I, 2) sellekohaselt nähtuv, et kell 22:22:00 registreeriti juhtum, mille kohaselt kriminaalhooldusametnik tegi hoolealusele koduvisiiti XXX, kuna isikul alkoholi keeld, isik joobes ja püüab rünnata; teataja K.L, kontrollitav Mart Laaber, muu seos A.P; kohal 22:40, Mart Laaberil joove 1,68 mg/l, A.P. kasutas enesekaitseks gaasi Mart Laaberi vastu; patrull juhtumist vaba 22:54 (I, 2). Alkoholi tarvitamise kontrollimise protokoll Eelkajastatust kogumis nähtuvaga selle kohta, et politsei saabudes ja juuresolekul nõustus Mart Laaber puhuma indikaatorvahendisse, mis näitas tema joobeks 1,68 mg/l kohta, on kooskõlas ka 27.08.2019.a Tartu Vangla XXX K.L. koostatud alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollist (I, 30) nähtuv selle kohta, et protokoll koostati kriminaalhooldusaluse elukohas XXX, kontrollimisele kulus 27.08.2019.a aega alates kella 22:15-st kuni 22:45-ni, indikaatorvahendi näiduks 1,685 mg/l, indikaatorvahend on taadeldud, järgmise kontrollimise ajaks 04.01.2020, kriminaalhooldusalusel oli määrdunud välimus, s.h riided, alkoholilõhn, silmade punetus, suured pupillid, reaktsioon normaalne, kõne segane, isik teadvusel, viimase 24 tunni sündmusi ei mäleta, tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud, ärritunud, rahutu, omamehelik ja ründav käitumine, algselt keeldus ametnikele puhumast, ärritus, ähvardas, ründas ametnikku, XXX A.P. kasutas gaasi, kohale saabus politsei, kes rahustas olukorda, isik oli ca 30-40 minutit hiljem nõus puhuma; lähtudes ülalkirjeldatud tunnustest esinevad kontrollile allutatud kriminaalhooldusalusel kontrollimise ajal alkoholi 12 tarvitamisele viitavad tunnused (I, 30). Kriminaalhooldusalune ei olnud võimeline sellele protokollile allkirja andma (I, 30p). Protokollil on protokolli koostaja K.L. allkiri ja tunnistaja A.P. allkiri (I, 30p). Mart Laaberi seletused XXX 30.08.2019.a andis kriminaalhooldusalune Mart Laaber Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnas kaks seletust (I, 31, 32). Ühe seletuse andis Mart Laaber 30.08.2019.a selle kohta, miks ta 27.08.2019.a enda elukohas alkoholi tarvitas, avaldades põhjuseks, et tegi naabritele alkoholi välja, et nad tuleksid appi korterit koristama, samas tarbis ka ise alkoholi (I, 32). Teise seletuse andis Mart Laaber 30.08.2019.a selle kohta, miks ta oli 27.08.2019.a ametnike suhtes agressiivne, avaldades, et oli sõnadega agressiivne, tõrjus neid korterist välja (I, 31). Politsei 04.09.2019.a vastuskiri Sellega, et politsei saabudes ja juuresolekul oli Mart Laaber 27.08.2019.a nõus indikaatorvahendi kasutamisega, on kooskõlas ka Politsei- ja Piirivalveameti 04.09.2020.a vastuskirjast nähtuv selle kohta, et patrullpolitseinike saabudes Mart Laaber taltus ja ametnikud said joobe tuvastada, patrull tuvastas Mart Laaberil alkoholijoobe 1,68mg/l kohta (I, 36). Tunnistaja E.J. ütlused Eeltoodust nähtuvaga selle kohta, et 27.08.2019.a käisid Mart Laaberi elukohas XXX K.L. ja A.P. ning Mart Laaber keeldus alkoholi tarvitamise kontrollist ja ei olnud nõus indikaatorvahendisse puhuma ning sellega kaasnes suur lärm, on kooskõlas ka tunnistaja E.J. ütlused (I, 57-58). Tunnistaja E.J. avaldatu kohaselt on kannatanud K.L. ja A.P. talle võõrad ja need nimed ei ütle talle midagi, kahtlustatav Mart Laaber on talle XXX, kellega käib igapäevaselt läbi (I, 57). Tunnistaja E.J. ütluste kohaselt tulid Mart Laaberi elukohta üks mees ja XXX, kes rääkisid ainult Mart Laaberiga, XXX ütles Mart Laaberile, et sa oled jälle joonud (I, 58). E.J. ütluste kohaselt olid nad selle XXX saabumise ajal Mart Laaberiga köögis ja võtsid M. viina, natukene oligi veel viina alles (I, 58). Enne korterisse sisenemist mees ja XXX koputasid uksele ja kuna endal polnud nendega mingit pistmist, siis läks sealt ära oma korterisse (I, 58). Tunnistaja E.J. ütluste kohaselt kaasnes XXX saabumisega hirmus lärm, joomisest oli lärm ja sellest, et Mart Laaber pidi puhuma, aga ta ei puhunud, Mart Laaber hakkas hirmsasti kisendama ja siis talle lasti gaasi näkku (I, 58). Tunnistaja E.J. ütluste kohaselt tuli viinavõtmine sellest, et Mart Laaber tegi korteris remonti ja siis ta tegi välja, kuna oli oma mehega Mart Laaberil abis remonti tegemas, jõid ära 1-liitrise pudeli viina (I, 58-58p), enne kui tulid need mees ja XXX, kelle saabudes ise lahkus ja läks oma koju, kuhu kuulis lärmi, vaidlemist ja röökimist, kuid ei kuulnud seda, kes kellele mida ütles (I, 58). E.J. ütlustest nähtuvalt lahkus tema mees viinavõtmise juurest enne teda, kuna väsis ära (I, 58). E.J. ütluste kohaselt sai ta Mart Laaberi korteris toimuvast aru nii palju, et Mart Laaber ei oleks tohtinud tilkagi viina võtta, Mart Laaber keeldus puhumast, kuid enda korterisse enam sõnu ei kuulnud, kuulis ainult lärmi (I, 58). Tunnistaja E.J. ütluste kohaselt karjus purjus Mart Laaber päris kõvasti, kui need XXX ja XXX tema juures olid ning Mart Laaber oli nende inimeste peale väga vihane ja eks ta neile ikka midagi ütles, ta vait ei olnud, kisa oli suur (I, 58p). Mart Laaberi kahtlustatavana antud ütlused Osaliselt on eeltoodud tõenditega kooskõlas ka Mart Laaberi ütlused. Kohtus lühimenetluses Mart Laaber enda ülekuulamist ei taotlenud ja teda 25.09.2020.a kohtuistungil üle ei kuulatud. Kohtueelses menetluses kuulati Mart Laaber kahtlustatavana üle kahel korral (I, 16-17, 59-60). Esimesel ülekuulamisel 19.09.2019.a esitati Mart Laaberile kahtlustus KarS § 120 lg 1 järgi (I, 16-17) ja teisel ülekuulamisel 28.05.2020 esitati M.Laaberile kahtlustus KarS § 274 lg 1 järgi (I, 59-60). Mõlemal ülekuulamisel olid kahtlustused Mart Laaberile arusaadavad. Mõlemal ülekuulamisel Mart Laaber ennast süüdi ei tunnistanud ning viimasel ülekuulamisel jäi esimesel ülekuulamisel antud ütluste juurde ja varasemalt öeldule midagi juurde ei lisanud. 13 Mart Laaber võttis kahtlustatavana ülekuulamisel õigeks asjaolud, et 27.08.2019.a õhtul koputati tema elukoha uksele ja kui ta andis jaatava vastuse, siis olid ukse taga XXX ja XXX, kes võisid mainida, et nad on kriminaalhooldusest, kuid ta ei kuulnud seda (I, 17). Kahtlustatava Mart Laaberi ütluste kohaselt oli ta K.L. eelnevalt näinud ainult ühel korral ja siis oli teine kord (I, 17). Mart Laaberi ütluste kohaselt oli talle kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keeld ja selle pärast tema koju tuldigi (I, 17 pöördel). Mart Laaberi ütluste kohaselt hakkas ta XXX ja XXX köögist välja ajama, aga nemad tahtsid alkotesti teha, millest keeldus ning kui ta oli tõrjunud XXX ja XXX vahekoridori, siis K.L. helistas politseisse, et nad on XXX ja neil on abi vaja, ei saa alkotesti võtta (I, 17). Mart Laaberi ütluste kohaselt pani ta XXX ja nende XXX peale, võis neile öelda roppusi, kuid tapmisähvardusi neile ei öelnud (I, 17-17p). Mart Laaberi ütluste kohaselt ei mäleta ta, et talle oleks gaasi lastud (I, 17). Mart Laaberi ütluste kohaselt ei lastud tal korteriust kinni tõmmata, keegi hoidis seda kas jalaga kinni või väljastpoolt kinni, korteriukse kinni tõmbamiseks võttis kinni ukselingist (I, 17p). Mart Laaberil ohtrast alkoholi tarvitamisest mälulüngad Mart Laaberi ütlustest nähtuvalt on oluline täheldada, et ta ei kriminaalhooldusametniku A.P. poolt gaasi näkku laskmist (I, 17 allpool). mäleta talle See, et Mart Laaber ei mäleta talle 27.08.2019.a õhtul gaasi näkku laskmist, nähtub kaudselt ka 06.09.2019.a koostatud erakorralisele ettekandele lisatud kiirabikaardilt Mart Laaberi kohta (I, 35). Mart Laaber pöördus kiirabikaardilt nähtuvalt kiirabisse 28.08.2019.a kell 09:58, kaebusteks silmanägemise häiritus, silmad valutavad ja kipitavad, loputas nägu mingi vedelikuga ja tekkis kipitamine ja ei tea, mis see võiks olla. Need Mart Laaberi poolt kiirabile avaldatud kaebused on omased ka siis, kui lastakse gaasi näkku. Mart Laaberi elukohas kohal käinud kiirabi tuvastas patsiendi kaebusteks näo ja silmade kipituse, patsient väitis, et pesi nägu veega, mida võttis õues ämbrist või kausist; patsient ise ka ei tea, kust võttis, kuna on joobes; hiljem selgus, et ei oli joonud alkoholi. Kiirabi hinnang: silmanägemine on korras, isikul joove, teadvus selge, diagnoosiks ärritav kontaktdermatiit; isikut ei hospitaliseeritud, kuna see ei olnud vajalik (I, 35). Kuigi Mart Laaber ei mäleta talle A.P. poolt 27.08.2019.a õhtul gaasi näkku laskmist, pole kohtul põhjust kahelda kannatanute A.P. ja K.L. ütluste tõele vastavuses selle kohta, et K.L. läks ja tõi autost gaasi, kui Mart Laaber ähvardas nendega kaklema hakata, ja seda autost toodud gaasi lasi A.P. Mart Laaberile näkku, kui M.Laaber lähenes ja üritas A.P. kätt ukselingi küljest ära lüüa. Kannatanute A.P. ja K.L. ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja E.J. ütlused (I, 57-58) selle kohta, et Mart Laaberi elukohta XXX ja XXX saabumisega kaasnes Mart Laaberi poolt hirmus lärm, Mart Laaber hakkas kisendama, Mart Laaber pidi puhuma, aga ta ei puhunud ning Mart Laaberile lasti gaasi näkku ning siis kui mees ja XXX minema läksid, pesi Mart Laaber oma silmi (I, 58). E.J. ütlustega on tõendatud, et kui Mart Laaberi elukohta tulnud mees ja XXX ära läksid, siis ta läks Mart Laaberi juurde tagasi ja Mart Laaberil olid siis silmad punased ja ta pesi silmi (I, 58p). Neil asjaoludel on kannatanute A.P. ja K.L. ütlustega ning tunnistaja E.J. ütlustega veenvalt tõendatud, et 27.08.2019.a õhtul lasti Mart Laaberile A.P. poolt gaasi näkku. Asjaolu, miks Mart Laaber ei mäleta talle gaasi näkku laskmist, võib tuleneda ülisuurest tarbitud alkoholikogusest. Sellele, et tarbitud alkoholikogus oli tõe poolest suur, viitab ka asjaolu, et Mart Laaber ei olnud 27.08.2019.a õhtul võimeline allkirjastama alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli (I, 30) ning 28.08.2019.a kiirabikaardilt nähtuvalt oli Mart Laaber alkoholi tarvitamisest põhjustatud joobes ka kiirabi tema juures 28.08.2019.a kella 10:24 ajal kodus käies (I, 35). See, et Mart Laaber tarbis 27.08.2019.a õhtul kanget alkoholi koos naabrimehe ja naabrinaisega kokku kolme peale ära üüratus koguses, kokku peaaegu ühe liitri, nähtub alljärgnevast. Mart Laaberi kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tegi ta tal teisel korrusel korterit koristamas abis käinud XXX välja pudeli viina, avasid teisel korrusel pudeli ja istusid maha, meesterahvast 14 naaber väsis ära ja läks koju, misjärel läksid alla esimesele korrusele ja istusid naabrinaisega kööki laua taha, kus võtsid ära selle viinatilga, mis järel oli (I, 17). M.Laaberi ütluste kohaselt helistas ta siis tuttavale, et too tooks viina juurde, viin sai toodud, avasid teise pudeli ja jõid seda edasi koos XXX (E.J.) kuni tulid XXX kriminaalhooldusest, misjärel XXX läks ära (I, 17). Kahtlustatava Mart Laaberi ütlustega on kooskõlas tema naabrinaise E.J. ütlused (I, 57-58), millistest nähtub samuti, et XXX Mart Laaberi elukohta saabumise ajaks olid nad koos tema mehega ja Mart Laaberiga ära joonud ligikaudu 1 liitri viina, neist tema XXX lahkus esimesena M.Laaberi elukohast ja ta ise lahkus M.Laaberi juurest, kui sinna saabusid XXX (I, 57-58). E.Jürimäe ütluste kohaselt läks ta Mart Laaberi juurde tagasi pärast sealt XXX lahkumist ning kuna viinapudeli põhjas oli veel tilk viina alles jäänud, siis võtsid Mart Laaberiga selle viina ära, misjärel läks oma korterisse magama (I, 58p). Tunnistaja E.J. ütluste kohaselt olid nad liitri viina ära joonud kolme peale – ta ise, Mart Laaber ja natukene jõi ka tema XXX (I, 58p). Tunnistaja E.J. ja kahtlustatava Mart Laaberi ütlustega on tõendatud, et kriminaalhooldusametnike A.P. ja K.L. kriminaalhooldusaluse Mart Laaberi elukohta saabumise ajaks olid Mart Laaber, E.J. ja viimase XXX 27.08.2019.a õhtul kolme peale ära joonud kokku peaaegu ühe liitri viina. Sellega, et kriminaalhooldusametnike Mart Laaberi elukohta saabumise ajaks tegeleti Mart Laaberi elukohas viinavõtmisega, on kooskõlas ka kannatanu K.L. ütlustest nähtuv selle kohta, et Mart Laaberil oli istudes käes viinapudel, mille M.Laaber pani maha selleks ajaks, kui ta keeldus alkomeetrisse puhumast, püsti tõusis, A.P. kätega tõukas ja tegi kätega vehkides ründavaid liigutusi (I, 4 keskel). Kolme peale peaaegu ühe liitri viina ära joomine on ülisuur kogus ning taolises koguses kange alkoholi ära tarbimisega võib kaasneda see, et kõike sellest alkoholi tarbimise õhtust ei mäletata. Asjaolu, et suurtes kogustes kange alkoholi tarbimisega kaanevad teinekord ka mälulüngad, on üldteada. Kui ei mäletata seda, et üks kriminaalhooldusametnikest lasi gaasi näkku, siis pole midagi imestada ja pole üllatav ka see, et ei mäletata kriminaalhooldusametnike ja nende lähedate tapmisega ähvardamist. Siinkohal on oluline täheldada, et A.P. ja K.L. ütlustest nähtuvalt toimus Mart Laaberi poolt nende ja nende lähedaste tapmisega ähvardamine vahetult enne gaasi Mart Laaberile näkku laskmist. Selleks ajaks aga oligi Mart Laaber koos naabrimehe ja naabrinaisega E.J. kolme peale ära joonud peaaegu kaks 0,5-liitrist viina, s.o kokku kolme peale peaaegu ühe liitri viina. Ajalises mõttes toimusid Mart Laaberi poolt XXX ja nende lähedaste tapmisega ähvardamine ning A.P. poolt Mart Laaberile gaasi näkku laskmine väga lähestikku. Neil asjaoludel pole kohtul põhjendatud alust kahelda XXX A.P. ja K.L. ütluste tõele vastavuses selle kohta, et kriminaalhooldusalune Mart Laaber ähvardas neid XXX töökohustuste täitmise ajal tapmisega, ähvardades seejuures ka nende XXX. Osas, millises Mart Laaberi ütlused lahknevad ülejäänud tõendite kogumist, kohus Mart Laaberi ütlustest ei lähtu Asjaolud, et Mart Laaber ei mäleta 27.08.2019.a õhtust talle gaasi näkku laskmist ja väidab, et ta ei ole XXX ja nende lähedasi tapmisega ähvardanud, ei anna eelkajastatud asjaoludel kohtule küllaldaselt põhjendatud alust Mart Laaberi ütlustest üle jäävas osas tõendite kogumi usaldusväärsuses kahtlemiseks. Osas, millises Mart Laaberi ütlused on vastuolus ülejäänud tõendite kogumiga, kohus Mart Laaberi ütlustest ei lähtu ning rajab otsuse tema ütlustest üle jäävale ning omavahel veenvas kooskõlas olevale tõendite kogumile. XXX oli alust karta tapmisähvarduste täideviimist Kuna Mart Laaber oli 28.01.2019.a kohtuotsuse alusel üldkasuliku töö tegemise kohustusega kriminaalhooldusel vägivallakuriteo, s.o elukaaslasele taburetiga pähe löömise eest KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, ja 27.08.2019.a õhtul enne tapmisega ähvardamist oli Mart Laaber juba astunud füüsilisse kontakti kriminaalhooldusametnikest A.P, lükates korduvalt A.P. kätt, mis hoidis 15 käes alkomeetrit, enda juurest eemale ning sellele järgnevalt tõukas M.Laaber kätega A.P. ja vehkis kätega ning ähvardas hakata XXX kaklema, tõustes samal ajal köögilaua tagant ka püsti, misjärel lähenes esikusse taandunud A.P. ja K.L, püüdes ukselingist kinni hoidva A.P. kätt ära lüüa, siis pole kohtul põhjendatud alust kahelda kriminaalhooldusametnike avaldatu tõele vastavust selle kohta, et nad tajusid Mart Laaberi ähvardusi nende ja nende lähedaste tapmise osas reaalsena. Mõlema kriminaalhooldusametniku ütlustest nähtub, et tapmisähvarduste ajal oli Mart Laaber väga vihane ja näitas tapmisähvarduste ütlemise ajal nende peale sõrmega. Situatsiooni tõsidus ja Mart Laaberi lausutud tapmisähvarduste reaalus nähtub ka tunnistaja E.J. ütlustest (I, 57-58) ning kannatanute A.P. ja K.L. ütlustest kogumis selle kohta, et lisaks vihaseks olemisele oli Mart Laaber ka väga lärmakas ja valjuhäälne, karjus kriminaalhooldusametnike peale ning kasutas ohtralt ebatsensuurseid väljendeid, saates neid erinevatesse kohtadesse. Kaudne tahtlus Mart Laaberi ütlustest nähtuvalt oli ta igakülgselt teadlik sellest, et tal lasus kohtuotsuse alusel alkoholi tarvitamise keeld ning selle kohustuse täitmist tema XXX K.L. ja viimasega kaasas olnud A.P. kontrollima tulidki. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et Mart Laaber oli igakülgselt teadlik ja informeeritud sellest, et tema elukohta tulnud K.L. ja A.P. täitsid avaliku riigivõimu ülesandeid ja olid töökohustuste täitmisel. Lausudes vihasena ja agressiivsena XXX töökohustusi täitvatele avaliku riigivõimu ülesandeid täitvatele K.L. ja A.P. tapmisähvardusi, ähvardades neile sõrmega näidates ära tappa ka nende XXX, pidi Mart Laaber pidama võimalikuks või siis vähemalt möönma, et võimuesindajatest K.L. ja A.P. peavad tema lausutud tapmisähvardusi reaalseteks (kaudne tahtlus KarS § 16 lg 4). KarS § 16 lõikes 4 sätestatu kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Mart Laaberi faktilisest käitumisest ei nähtunud kuskilt võimalust, et tema öeldud tapmisähvardused oleksid olnud öeldud niisama või naljaviluks. Pigem nähtus Mart Laaberi agressiivsest ja ründavast käitumisest, et Mart Laaberi tapmisähvardustel on tõsi taga: vihasena karjus XXX peale, ütles nende aadressil ebatsensuurseid väljendeid, ähvardas kaklema hakata, tõukas kahel korral A.P. kätt, milles oli alkomeeter, endast eemale, tegi ründavaid liigutusi, vehkis kätega, püüdis A.P. kätt ukselingi küljest ära lüüa. Taolisest Mart Laaberi käitumisest nähtus pigem olukorra äärmine tõsidus, mille alusel oli kriminaalhooldusametnikel põhjust pidada M.Laaberi tehtud tapmisähvardusi nende ja nende XXX aadressil reaalseteks. Pealegi oli XXX teda Mart Laaberi varasem elukäik, sealhulgas see, et ta on üldkasuliku töö tegemise kohustusega kriminaalhooldusel vägivallakuriteo eest, s.o elukaaslasele taburetiga vastu pead löömise eest, millega põhjustas elukaaslasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pealae lahtise haava. Mart Laaberi käitumises puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Asjaolu, et Mart Laaber keeldus kriminaalhooldusametnike tema koju saabudes indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise kontrollimisest, ei anna Mart Laaberile õigust ning õigustust kriminaalhooldusametnike ja nende lähedaste tapmisega ähvardamiseks. Etteheited kriminaalhooldusametnike aadressil, et nad koheselt Mart Laaberi elukohast ei lahkunud, kui viimane keeldus indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise kontrollist, vaid jäid hoopiski ootama politsei saabumist, on põhjendamatud. KrHS § 26¹ lõikes 1 ja KorS § 38 lõikes 4 on sätestatud, et kui isik keeldub väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumise kontrollimisest indikaatorvahendiga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove kohustuslikus korras tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga. Kui isik keeldub alkoholijoobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove vereproovi uuringuga. KrHS § 26¹ lg 1 ja KorS § 38 lg 1 alusel võib KorS § 38 lõikes 4 sätestatud toimingud juhul, kui isik keeldub väljahingatavas õhus 16 alkoholi sisaldumise kontrollimisest indikaatorvahendiga, teha ka politsei. Kriminaalhooldusametnike poolt politsei ootama jäämine oli sellest tulenevalt põhjendatud ja õiguspärane käitumine. Pealegi lasus just Mart Laaberil kui kriminaalhooldusalusel 28.01.2019.a kohtuotsuse alusel KarS § 75 lg 1 punktis 3 sätestatud kohustus, alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas. Kriminaalhooldajatel oli sellest tulenevalt seadusest tulenevalt õigus viibida kriminaalhooldusaluse Mart Laaberi elukohas. Etteheited kriminaalhooldusametnike aadressil, et nad koheselt Mart Laaberi elukohast ei lahkunud, kui viimane keeldus indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise kontrollist, ja kriminaalhooldusametnik ei lugenud KrHS § 26¹ lõike 6 alusel kriminaalhooldusaluse Mart Laaberi tegevust KarS § 75 lg 1 punktis 3 sätestatud kontrollnõude rikkumiseks, on samuti põhjendamatud. Nimelt on XXX K.L. kajastanud kontrollnõude rikkumise selle kohta, et Mart Laaber keeldus 27.08.2019.a oma elukohas indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise kontrollist, 06.09.2019.a erakorralises ettekandes (I, 23-26). Samas ettekandes on kajastatud ka see, et politsei saabudes nõustus M.Laaber indikaatorvahendisse puhuma ning tal tuvastati alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 1,685 mg/l. Mart Laaberi käitumise õigusvastasust ei välista ka väited, et ta ei pruukinud tema elukohta koos XXX K.L. saabunud A.P. kohta teada, et A.P. on ka XXX. M.Laaberi ütlustest nähtub, et ta oli teadlik endal lasuvast ja talle kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keelust. M. Laaberi ütlustest nähtub ka see, et ta sai aru, et tema elukohta saabunud kriminaalhooldusametnik K.L. ja temaga kaasas olnud meesisik, kelleks oli A.P, tulidki tema juurde just alkoholi tarvitamise keelu kohustuse täitmist kontrollima. Neist just A.P. hoidis käes indikaatorvahendit ning ulatas seda oma käega kahel korral Mart Laaberile puhumiseks, kuid millest M.Laaber otsustavalt keeldus, lükates A.P. indikaatorvahendiga käe enda juurest eemale. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et Mart Laaber oli igakülgselt teadlik ja informeeritud sellest, et tema elukohta tulnud K.L. ja A.P. täitsid avaliku riigivõimu ülesandeid ja olid töökohustuste täitmisel. Vastupidist polnud M.Laaberil alust arvata ning ka XXX käitumisest järeldada, kuna kriminaalhooldusametnikud selgitasid talle korduvalt nende tema juurde tuleku põhjust ning ka indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise kontrollist keeldumise tagajärgi. Taolistel asjaoludel pole veenev Mart Laaberi ütlustest nähtuv selle kohta, nagu võinuksid jätta 27.08.2019.a õhtul tema elukohta tulnud meesterahvas ja naisterahvas ütlemata, et nad on kriminaalhooldusest (I, 17). M.Laaberi väitel võisid need naisterahvas ja meesterahvas talle mainida, et nad on kriminaalhooldusest, kuid ta ei kuulnud seda (I, 17). Kahtlustatava Mart Laaberi ütluste kohaselt oli ta K.L. eelnevalt näinud ainult ühel korral ja siis oli teine kord (I, 17). Taolised M.Laaberi väited ei ole veenvad olukorras, kus erakorralisest ettekandest nähtuvalt oli Mart Laaberil XXX juures enne 27.08.2019.a sündmusi olnud registreerimisi kolmel korral: 25.02.2019.a, 26.03.2019.a ja 05.08.2019.a, neist 05.08.2019.a kirjutas M.Laaber ka seletuse (I, 29), millel on ka XXX K.L. allkiri (I, 29). Samasugune K.L. allkiri nähtub näiteks ka 27.08.2019.a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollilt (I, 30) ja M.Laaberi 30.08.2019.a kriminaalhooldusametnikule antud seletustelt (I, 31, 32). Taolises olukorras kohus osas, millises M.Laaberi ütlused satuvad vastuollu ülejäänud asjas kogutud tõenditega, M.Laaberi ütlustest ei lähtu ja rajab otsuse ülejäänud ning omavahel loogilises ja veenvas kooskõlas olevale tõendite kogumile. Seonduvalt eeltooduga on oluline käsitleda ka süüdistatava kaitsja väiteid selle kohta, nagu saakski A.P. olla käesolevas asjas ainult tunnistaja, kuna ka 27.08.2019.a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollile (I, 30) on A.P. andnud allkirja kui tunnistaja (I, 30 pöördel). Siinkohal on oluline täheldada, et 27.08.2019.a, kui koostati alkoholi tarvitamise kontrollimise protokoll (I, 30), polnud kriminaalmenetlust tapmisega ähvardamise osas veel alustatud ja A.P. ei saanudki kellegi teisena kui ainult tunnistajana 27.08.2019.a protokolli allkirjastada. 27.08.2019.a protokoll koostati jõustunud kohtuotsusega asjas, mis oli saadetud 17 kriminaalhooldusosakonda täitmiseks. 27.08.2019.a protokoll kajastab kriminaalhoolduse tööd kriminaalhooldusalusega, mitte seda kas ja kuidas M.Laaber XXX ja nende lähedasi tapmisega ähvardas. 27.08.2019.a protokollilt nähtuvalt saigi A.P. kui kriminaalhooldusametnikuga K.L. iga viimase hoolealuse elukohas kaasas olnud isikuna ehk tunnistajana kinnitada selles protokollis kajastatud andmete tõele ja tegelikkusele vastavust, s.h seda, et kriminaalhooldusalune Mart Laaber polnud võimeline seda protokolli allkirjastama. Kokkuvõtvalt – kuigi kaitsja oli maakohtus seisukohal, et kriminaalhooldusametnike K.L. ja A.P. tegevus väljus seadusega sätestatud pädevuse raamidest, pole kohtul eeltoodud asjaoludel alust taolise kaitsja väitega nõustuda. Kohtu hinnangul on kaitsja ja tema kaitsealuse etteheited XXX K.L. ja A.P. aadressil põhjendamatud, kuna nad olid Mart Laaberi elukohas üksnes oma töökohustuste täitmisel ning neile seadusega antud pädevuse raamidest ei väljunud. Asjaolu, et Mart Laaberile ei meeldinud see, tema elukohta saabusid alkoholi tarvitamise keelu kontrolli tegema kaks kriminaalhooldusametnikku, kelleks üheks oli just M.Laaberile määratud XXX K.L, ei välista M.Laaberi käitumise õigusvastasust XXX ja nende XXX ähvardamisel. Kriminaalhooldusosakonnale ei anna alust etteheidete tegemiseks ka asjaolu, et kriminaalhooldusametnikke, kes saabus M.Laaberi elukohta alkoholi tarvitamise keelu kohustuse täitmist kontrollima, oli kaks, kuna neist üks, s.o K.L, oli just Mart Laaberile määratud XXX, kes oli M.Laaberile teada ja tuntud kui tema XXX, kellega ta oli juba eelneva kriminaalhoolduse käigus registreerimistel kohtunud ja suhelnud ning kelle ta 27.08.2019.a enda elukohas ka kui enda kriminaalhooldusametniku ära tundis. Kui korrakaitseorganina politsei võib töökohustuste täitmisel olla mitmekesi, võib ka kriminaalhooldusalusele määratud kriminaalhooldusametnik, kellele samuti laieneb osa korrakaitseseaduse sätteid, võtta töökohustuste täitmisele hoolealuse elukohta kaasa teisi XXX. Antud juhul oligi igati põhjendatud, et kodus ohtralt alkoholi tarbinud ja agressiivse kriminaalhooldusaluse juurde ei läinud talle määratud kriminaalhooldusametnik K.L. üksinda, vaid kaasas oli ka meesisikust kriminaalhooldusametnik A.P. K.L. ütlustest nähtubki, et osa aega, mil viibiti Mart Laaberi elukohas, oli ta enda hoolealuse agressiivsuse tõttu kriminaalhooldusametniku A.P. selja taga, tajudes Mart Laaberist lähtuvat ohtu. Kriminaalhooldusosakonna töö korraldamine selliselt, et kriminaalhooldusaluse juurde tema elukohta kohustuste kontrolliks läheb lisaks hooldusalusele määratud kriminaalhooldusametnikule veel teinegi või ka mitu kriminaalhooldusametnikku, on antud juhtumi näitel igati põhjendatud, sest üksinda võib kriminaalhooldusametnik sattuda kiiresti kontrolli teostava isiku staatusest hoopiski ohvri ja kannatanu rolli. Käesolevalt nähtubki kriminaalhooldusametnik K.L. ütlustest, et tema hooldusalune mitte ainult ei sõimanud neid ebatsensuursete sõnadega, vaid tegi talle ka solvavaid ja alandavaid ettepanekuid, küsides talt, et kas soovid voodisse minna (I, 4). Mart Laaberi käitumises puuduvad süüd välistavad asjaolud. Asjaolu, et Mart Laaber oli 27.08.2019.a õhtul kriminaalhooldusametnikega suheldes eelnevalt ohtralt tarbinud alkoholi, ei ole tema süüd välistavaks asjaoluks. Mart Laaber oli igakülgselt teadlik tal 28.01.2019.a kohtuotsuse alusel lasuvast alkoholi tarvitamise keelust. Sellele vaatamata tarbis ta omaalgatuslikult ning enda vabal tahtel koos naabritega kanget alkoholi. Alkoholi tarbimine sai alguse tema enda initsiatiivil, pakkudes naabritele esmalt juua 0,5 liitrist viina ja kui see oli otsas, siis organiseeris juurde teise 0,5-liitrise viina, mille tarbisid samal õhtul koos XXX ära. Kuigi 27.08.2019.a õhtul tarbitud alkoholikogused olid suured, mäletab M.Laaber 27.08.2019.a toimunust valdavat osa ning seda, mida mäletab, selles osas on tema ütlused suures osas ka ülejäänud tõenditega kooskõlas. Asjaolu, et suuremas koguses alkoholi tarvitamisega kaasnevad teinekord ka mälulüngad, on üldteada. 27.08.2019.a suuremates kogustes kanget alkoholi tarbides pidi Mart Laaber andma endale aru sellest, et järgmisel päeval ja ka edaspidi ei pruugi ta kõike alkoholi tarvitamise õhtust mäletada. Vabatahtlikult ja omaenda initsiatiivil alkoholi tarbides enda seisundisse viimine, mille tulemusena ei pruugi edaspidi kõike alkoholi tarvitamise õhtust mäletada, ei ole Mart Laaberi käitumise süüd välistavaks asjaoluks. Asjas 18 üle kuulatud kannatanute ja tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli Mart Laaber 27.08.2019.a võimeline oma käitumist juhtima ja enda käitumise tagajärgedest aru saama. See, et M.Laaber sai enda tegude tagajärgedest aru ning oli enda käitumist võimeline juhtima, nähtub ka asjaolust, et politsei saabudes M.Laaberi käitumine muutus, ta taltus ning valis koostöö variandi, nõustudes ka indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise kontrollimisega (K.L. i ja A.P. ütlused, Politsei- ja Piirivalveameti 04.09.2020.a vastuskiri), välistamaks enda politsei poolt kaasa võtmist ning lubades magama minna (I, 4: K.L. ütlused). Kvalifikatsioon KarS § 274 lg 1 järgi Kriminaalhooldusalune Mart Laaber, ähvardades 27.08.2019.a tema elukohta töökohustusi täitma saabunud XXX K.L. ja A.P. ning nende XXX, pani toime KarS § 274 lõikes 1 sätestatud kuriteo, s.o vägivalla kasutamise võimuesindajate vastu seoses nende töökohustuste täitmisega. Karistus KarS § 274 lg 1 kohaselt karistatakse vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega kuni viieaastase vangistusega. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes Mart Laaberi süü suurusest – kuriteo pani toime kahe kriminaalhooldusametniku suhtes kaudse tahtlusega, ähvardades nii neid mõlemaid kui ka kriminaalhooldusametnike peresid ja nende lapsi tapmisega, kuid reaalselt sellist füüsilist vägivalda, millega kaasnenuks füüsiline valu ja tervisekahjustus, kriminaalhooldusametnike suhtes ei kasutanud, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, hindab kohus põhjendatuks karistada Mart Laaberit vangistusega alla keskmist määra ning seda prokuröri taotletud ulatuses – 9 kuu vangistusega.
lg 2 alusel, seoses kriminaalasja lühimenetluses menetlemisega, tuleb 9 kuud vangistust vähendada 1/3 võrra, s.o 3 kuu vangistuse võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 6 kuud vangistust. Kohus ei pea põhjendatuks, et Mart Laaber kannaks selle 6 kuud vangistust reaalselt vanglas ära. Mart Laaber ei kasutanud 27.08.2019.a kriminaalhooldusametnike suhtes sellist füüsiliselt vägivalda, millega kaasnenuks füüsiline valu ning tervisekahjustus. Pärast 27.08.2019.a toimepandut viibis Mart Laaber kinnipidamisasutuses 4 kuud 14 päeva vangistust kandmas, mille kandmiselt ta vabanes 13.03.2020.a (I, 44p, 46-47). Nimelt pöörati samas kriminaalasjas, mille järgi Mart Laaber oli 28.01.2019.a kohtuotsusega üldkasuliku töö tegemise kohustusega kriminaalhooldusel, kandmata karistuse osa kriminaalhooldusametnik K.L. 06.09.2019.a koostatud erakorralise ettekande alusel täitmisele (I, 38-41). Üheks põhjuseks, miks karistus kandmata 4 kuu 14 päeva vangistuse osas täitmisele pöörati oli ka 27.08.2019.a alkoholi tarvitamine ning kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas mitteallumine. Taolistel asjaoludel ei saa välistada võimalust, et pärast 27.08.2019.a toimepandut kinnipidamisasutuses 4 kuud 14 päeva viibitud aeg võib olla mõjutanud Mart Laaberit uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohus tõlgendab need asjaolud süüdistatava kasuks ning kohaldab 6 kuud vangistust Mart Laaberi suhtes KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi 1 aasta 6 kuu katseajaga. Kui Mart Laaber selle katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu, siis 6 kuud vangistust tema suhtes täitmisele ei pöörata. Kriminaalhoolduse kohaldamist käesolevas kohtuotsuses eelnevalt kajastatud asjaoludel ja olukorras, kus kannatanuteks on kriminaalhooldusametnikud, ei pea kohus otstarbekohaseks, kuna nii kohtueelse menetluse toimikust (I, 3-6,8-11,15) kui ka Mart Laaberi maakohtus kohtuistungil avaldatust (II, 66: viimane sõna) nähtub tema vaenulik meelestatus ja negatiivne 19 suhtumine kriminaalhooldusesse ja seda teostavatesse ametnikesse. Taolises olukorras pole kohtul alust eeldada kriminaalhoolduse tulemuslikkust. Kohtueelse menetluse toimikust nähtub kannatanu K.L. ütlustest (I, 3-4) ja tema telefoni ekraanifotodest (I, 8-11) ja XXX suhtlusest (I, 5-6), et Mart Laaber tegi pärast 27.08.2019.a tema elukohas toimunut samal ööl enda XXX K.L. telefonikõnesid (kokku 6 kõnet, milliseid K.L. vastu ei võtnud) ja postitusi K.L. XXX aadressile, millist käitumist ei ole tema poolt XXX tehtud pöördumistest lähtudes alust pidada sõbralikkuse ja poolehoiu avalduseks, vaid pigem vaenulikkuse avaldusteks. Veel tegi Mart Laaber pärast 27.08.2019.a tema elukohas toimunut, samal ööl, s.o 28.08.2019.a kell 02:43 pöördumise häirekeskusesse (I, 15), mille sisust nähtub, et ta nimetab K.L. seal oma kasuemaks ja A.P. korrarikkujaks ja kurjategijaks, avaldades, et teda oli kasuema K.L. ja temaga kaasas olnud turske XX ähvardanud, et ei tohi juua ning see turske mees oli häirinud naabreid ja lubanud ta maha lüüa (I, 15). Kuna ka maakohtus 25.09.2020.a toimunud kohtuistungi ajaks ei olnud Mart Laaberi meelestatus kriminaalhooldusesse ja kriminaalhooldusametnike suhtes muutunud ning sellest nähtus pigem vaenulikkus kui poolehoid, siis pole Mart Laaberi puhul kriminaalasjas, milles ka kannatanuteks on kriminaalhooldusametnikud, käesolevalt põhjendatud kriminaalhoolduse kohaldamine ja kohus tema suhtes seda ka ei kohalda. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 20
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.