← Eesti

2-16-15532/112

Obsah (20)§ 100§ 101§ 108§ 619§ 631§ 630§ 628§ 29§ 198§ 1028§ 197§ 13§ 113§ 115§ 103§ 127§ 111§ 180§ 182§ 183

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-15532 Tsiviilasi AS Fort Aero hag

) § 180 mõistes, mistõttu vastutab Karver solidaarselt Kenilworth võlgnevuse eest ning Dalajet solidaarselt Kenilworthi ja Karveri võlgnevuste eest.

  1. Kenilworth ja Karver ei käitanud õhusõidukit ise, vaid ostsid vastavat teenust sisse hagejalt ning teenisid seeläbi tulu, mh hageja teostatud tellimuslendudelt, siis on õhusõiduk iseseisvalt ettevõtteks ehk majandusüksuseks, mille kaudu Kenilworth ja Karver tegutsesid. Õhusõiduki omamine ja sellega seonduv on Kenilworthi ja Karveri ainsaks majandustegevuseks. Karver jätkas õhusõiduki omandamise järel samasuguse majandustegevusega nagu Kenilworth ning nagu Kenilworthi puhul oli ka Karveri puhul tegelikuks kasu saajaks ja otsustajaks N T. Hageja on kummagi kostjaga sõlminud ka sarnased käitamislepingud.
  2. Dalajet nagu Karver on Briti Neitsisaartel registreeritud äriühing. Dalajet on registreeritud samale aadressile kui Karver. Nii Karveri kui Dalajeti ainsaks majandustegevuseks on hagejale teadaolevalt õhusõiduki omamine ning sellega seonduv. Õhusõiduki 12.12.2016 registreerimissertifikaadil on Dalajetile kuuluva õhusõiduki käitajana märgitud Eesti lennuettevõtja X X OÜ, kes oli ka Karveri käitajaks peale hageja ja Karveri vahelise lepingu lõppemist. Õhusõiduki võõrandamisega seoses on hagejaga ühenduses olnud X X, kes töötas varem ka N Ti heaks ja tegeles tema palvel õhusõiduki müügi organiseerimisega. Lisaks on käesolevas asjas kõigil kostjatel üks lepinguline esindaja. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb ettevõtte ülemineku otsustamiseks lennundussektoris võtta põhitegurina arvesse just materiaalse vara üleminekut.
  3. Hageja hinnangul ei ole põhjendatud kohtukulude tasumise kohustuse panemine hagejale üksnes põhjusel, et väidetavalt on hageja rikkunud vaidluste kohtueelse lahendamise korda. Karver ei täitnud oma kohustusi hoolimata hageja poolt temale esitatud nõuetest ja meeldetuletustest. Antud asjaoludel oli ilmne, et läbirääkimisi ei olnud võimalik eesmärgipäraselt pidada, sest need oleksid jäänud tulemuseta ja kujutanud endast vaid tulutut ajaraiskamist. Hagejal jäi üle vaid oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda ja selle eest ei saa isikule etteheiteid teha, rääkimata tema sanktsioneerimisest. Kostjate vastuväited
  4. Kostjad ei tunnista hagiavaldust ja paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 7 Karver Investments Limited
  5. Hageja nõue tugineb asjaolul, et Karveril on väidetavalt hagejale tasumata arve FAAS201500723 6296,89 eurot; arve FAAS-201500598 732,10 eurot ja arve FAAS-20150853 2594,80 eurot.
  6. Arves FAAS-201500723 märgitud teenuseid on hageja osutanud Karverile osaliselt ning arves märgitud teenused on osaliselt kinnitamata kuludokumentidega. Poolte vahel sõlmitud käitamislepinguga ei ole ette nähtud arves FAAS-201500723 märgitud järgmiste teenuste tasumine: elisa/iphone expense/August 2016; iPhone/iPad Mobile Access RWA/April-June 2016; Leon system/August 2016; PPS Software License Chargse August 2016; Telephone Service, For 16.07.2016 to 15.08.2016; Telephone Service, For 16.08.2016 to 15.09.2016; Passanger tax/CMK. Järgmiste arves märgitud teenuste osas ei ole hageja esitanud kuluartikleid: Flight premissions/13.08.2016 UUMO-LFMD; Catering/13.08.2016 UUMO-LFMD; Pilots flight charges/August 2016; Catering/10.07.2016 EGKB-UUMO; Catering/06.07.2016 UUMO-EGKB; Ground handling/26.08.2016 LFMD-EETN; Dok. Nr 3974943 Executive Controller Print Advertising; Dok. Nr 4056183 Controller Print Advertising. Käitamislepingu alusel peab Karver tasuma üksnes kuludokumentidega kinnitatud kulud ning hageja kohustus arvetele lisama kõik kolmandate isikute arved. 23.12.2016 e-kirjaga teatas Karver hagejale, et tunnistab arvet nr FAAS201500723 vaid osaliselt summas 9833,49 eurot. Karver teatas, et artiklite tasumine summas 1110,14 eurot ei ole ette nähtud käitamislepinguga ning arve tasumine summas 5186,74 eurot toimub pärast vastavate kuludokumentide esitamist. Karver on tasunud arve summas 9833,49 eurot 21.12.
  7. Arvest FAAS-201500598 tulenevaid nõudeid Karver ei tunnista täies ulatuses. Arves märgitud teenuste tasumine ei ole ette nähtud käitamislepinguga, millest Karver teavitas hagejat 23.12.2016 e-kirjaga.
  8. Arvest FAAS-201500853 tulenevaid nõudeid Karver ei tunnista. Arves märgitud teenuste tasumine ei ole ette nähtud käitamislepinguga. Karver teatas hagejale 11.03.2016 käitamislepingu lõpetamisest 22.07.
  9. Leping kaotas kehtivuse 31.08.
  10. Lepingu lõppemise päeval pidi hageja andma õhusõiduki ja kogu tehnilise, ärilise ja muu dokumentatsiooni ning õhusõidukiga seotud esemed kostja I käsutusse või kostja I määratud isikule. Alates 01.09.2016 puudusid kostja I ja hageja vahel lepingulised suhted. Hagejal puudub alus nõuda tasu pärast 01.09.2016 väidetavalt osutatud teenuste eest.
  11. Käitamislepingu punktis 8 on hageja ja Karver leppinud kokku, et Karver vastutus piirdub temale esitatud arvetel olevate summadega kooskõlas lepinguga. Seega ei vastuta Karver muude õigussuhete alusel. Karver ei vastuta Kenilworth kohustuste eest üheaegselt nii ettevõtja omandajana kui ka sama ettevõtte üleandjana. Õhusõiduki müügilepingu alusel ei ole Kenilworth majandusüksus Karverile üle läinud. Karver ei omandanud Kenilworth ettevõtet. Võõrandati üksnes õhusõiduk. Õhusõidukit kasutati kui vallasasja, mitte kui ettevõtet. Õhusõiduki müügilepingu poolte tahe oli võõrandada õhusõiduk kui vallasasi, milline tahe on ka väljendatud müügilepingus. Põhjendamatud on hageja väited varjatud ettevõtte ülemineku kohta, Puudub mistahes alus väita, et Karverile on koos õhusõidukiga üle läinud Kenilworthi identiteet. Asjaolust, et mõlemad äriühingud asuvad Briti Neitsisaartel, ei saa teha järeldusi, et tegemist on sama tüüpi ettevõtetega. Karveri ja Kenilworthi juhtorganid ei kattu, üle ei ole antud käibevara ega töölepinguid, üle ei ole läinud kliendi- ja hankijasuhted. Õhusõiduki võõrandamisega ei kaasnenud Kenilworthi immateriaalsete vahendite ha organisatsiooni ülevõtmist. Pelgalt vara müük ei anna alust rääkida iseseisvalt funktsioneeriva majandusüksuse olemasolust ja selle üleminekust. Lisaks olukorras, kus hageja oleks lugenud õhusõiduki võõrandamist ettevõtte üleminekuks, ei oleks hageja võlausaldajana kokku leppinud võõrandajaga õhusõiduki käitamislepingu lõppemises ja lõpparvestuse tegemises ning õhusõiduki omandajaga uue käitamislepingu sõlmimises ja piiratud vastutuse klausli säilimises. 8
  12. Karver on tasunud hagejale deposiidi 10 000 eurot, mille eesmärgiks oligi käitamislepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamine. Hageja nõuete täitmine deposiidirahast on olemuselt poolte vastastikuste nõuete tasaarvestus. Hageja ei ole esitanud mistahes andmeid Karver poolt hagejale tasutud deposiidi (10 000 eurot) kasutamise kohta ega esitanud deposiidi kasutamist kinnitavaid tõendeid. 28Viited 05.10.2016 e-kirjale ei ole asjakohased, sest Karveri informeerimisega deposiidi jäägist ei saa tõendada deposiidi sihipärast kasutamist.
  13. Lisaks on Karveril tekkinud kahju. Karver ei saanud hageja käitumise tõttu kasutada õhusõidukit perioodil 01.09.2016-20.10.
  14. Karveril on tekkinud saamata jäänud tulu. Õhusõiduk oli ette nähtud ärilendudeks. Sellist tüüpi õhusõidukite ärilendude hind on alates 2500 eurot/h. Seega, kui kohus rahuldab hageja nõude, siis esitab Karver tasaarvestusavalduse ning palub tasaarvestada enda kahju nõue 31 199,81 eurot hageja nõudega Karver vastu. Karver leiab, et kahjusumma määramine on kohtu diskretsiooni otsus, kuna täpset kahju summat ei ole võimalik kindlaks teha. Kenilworth Overseas Limited
  15. Hageja on jätnud täielikult tõendamata teenuste osutamise Kenilworthile. Nõuete põhjendamiseks on hageja esitanud FortAero BBAA OÜ arved hageja vastu. Puudub põhjendus, kuidas saab hagejale endale esitatud arvetega sisustada kohustuste tekkimist Kenilworthile.
  16. Arved FA-201500337, FA-201500338, FA-201500445, FA-201500446, FA-201500447, FA201500448 on esitatud lennujaamades osutatud teenuste eest. FortAero BBAA OÜ-l puudub võimalus ja õigus lennujaamade teenuste osutamiseks. Kui hageja tasus lennujaamades osutatud teenuste eest ning on õigustatud nõudma tasu kostjatelt, siis peab hageja need asjaolud välja tooma ja tõendama teenuste osutamise lennujaamade pädevate asutuste dokumentidega ja viitama, mis alusel on hagejal õigus nõuda tasu kostjatelt. Käitamislepingust ei tulene, et Kenilworth on kohustatud hüvitama hagejale tema poolt väidetavalt tasutud lennujaamade teenused. Käitamislepingu punkti 7 kohaselt kõik sihtotstarbeliste tšarterlendude opereerimiskulud, nt kütuse, marsruudi- ja lennujaamatasude, puhastamise, toitlustamise, konverteerimise ja meeskonnaga seotud lisakulud makstakse hageja poolt.
  17. Hageja väidetavad kulud arve nr FA-201500337 järgi on seotud tõenäoliselt õhusõiduki viibimisega 30.04.2015 lennujaamas Ostafyevo. Eksitav on arves nr FA-201500337 viide, et tšarteri nr FRX140 järgi teostas hageja lennud 30.04.2015 Kazan (UWKD) - Ostafyevo (UUMO); 01.05.2015 Ostafyevo (UUMO) - Barcelona (LEBL). Tšarteri nr FRX140 järgi teostas hageja lendud 27.04.2015 Zurich (LSZH) – Ostafyevo (UUMO); 29.04.2015 Ostafyevo (UUMO) - Kazan (UWKD); 30.04.2015 Kazan (UWKD) - Sheremetyevo (UUEE); Sheremetyevo (UUEE) - Kazan (UWKD); Kazan (UWKD) - Ostafyevo (UUMO). 01.05.2015 tšarterlend Ostafyevo (UUMO) Barcelona (LEBL) toimus tšarteri nr FRX141 järgi. Tšarterlendude vahelised lennujaamatasud on käitamislepingu punkti 7 kohaselt hageja enda kulud.
  18. Hageja väidetavad kulud arve nr FA-201500338 järgi on seotud tõenäoliselt õhusõiduki viibimisega 25.05.2015 lennujaamas Ostafyevo. Eksitav (mittetäielik) on arves FA-201500338 viite, et tšarteri nr FRX142 järgi teostas hageja lennud 25.05.2015 Pulkovo (ULLI) - Ostafyevo (UUMO); 26.05.2015 Ostafyevo (UUMO) - Zurich (LSZH). Tšarteri nr FRX142 järgi teostas hageja oma tšarterlendud Kiev – Vnukovo; Vnukovo – Pulkovo; Pulkovo – Ostafyevo ning Kenilworth tšarterlendud 26.05.2015 Ostafyevo – Zurich; Zurich – Ostafyevo. Kuna õhusõiduk on saabunud 25.05.2015 lennujaama Ostafyevo seoses hageja enda tšarterlenduga, siis lennujaamatasud on käitamislepingu punkti 7 kohaselt hageja enda kulud.
  19. Hageja väidetavad kulud arve nr FA-201500445 järgi on seotud tõenäoliselt õhusõiduki viibimisega 12.08.2015 lennujaamas Ostafyevo. Eksitav (mittetäielik) on arves FA-201500338 viite, et tšarteri nr FRX147 järgi teostas hageja lennud 12.08.2015 Narimanovo (URWA) Ostafyevo (UUMO); 13.08.2015 Ostafyevo (UUMO) - Newquay Cornwall (EGHQ). Tšarteri nr 9 FRX147 järgi teostas hageja perioodil 08.08.2015 - 13.08.2015 kümme

(10)erinevat lendu, millest 9 on hageja enda tšarterlendud ning alles 13.08.2015 Ostafyevo (UUMO) - Newquay Cornwall on Kenilworth tšarterlend. Kuna õhusõiduk on saabunud 12.08.2015 lennujaama Ostafyevo seoses hageja enda tšarterlenduga, siis lennujaamatasud käitamislepingu punkti 7 kohaselt hageja enda kulud.
  1. Hageja väidetavad kulud arve nr FA-201500446 järgi on seotud tõenäoliselt õhusõiduki viibimisega lennujaamas Ostafyevo. Arve nr FA-201500446 kohaselt saabus õhusõiduk 16.08.2015 lennujaama Ostafyevo (UUMO) ning lahkus lennujaamast Ostafyevo 24.08.
  2. Lennujaam Ostafyevo ei ole õhusõiduki ES-CMK baseerumise lennujaam, mistõttu kaheksapäevane viibimine võõras lennujaamas ei ole põhjendatud. Hageja ei ole Kenilworthilt nõusolekut õhusõiduki pikaajaliseks viibimiseks võõras lennujaamas küsinud, mistõttu kulude kandmine (ja seega ka hüvitamine) ei ole põhjendatud.
  3. Hageja väidetavad kulud arve nr FA-201500447 järgi on seotud tõenäoliselt õhusõiduki viibimisega 20.09.2015 lennujaamas Ostafyevo. Tšarteri nr FRX171 järgi teostas hageja Kenilworthi tšarterlendu 20.09.2015 Catania (LICC) - Ostafyevo (UUMO) ning oma tšarterlendu 20.09.2015 Ostafyevo (UUMO) - Augsburg (EDMA). Kuna õhusõiduk on saabunud 20.09.2015 lennujaama Ostafyevo seoses hageja enda tšarterlenduga, siis lennujaamatasud on käitamislepingu punkti 7 kohaselt hageja enda kulud.
  4. Hageja väidetavad kulud arve nr FA-201500448 järgi on seotud tõenäoliselt õhusõiduki viibimisega lennujaamas Ostafyevo. Arve nr FA-201500448 kohaselt saabus õhusõiduk 11.09.2015 lennujaama Ostafyevo (UUMO) ning lahkus lennujaamast Ostafyevo 17.09.
  5. Lennujaam Ostafyevo ei ole õhusõiduki ES-CMK baseerumise lennujaam, mistõttu kuuepäevane viibimine võõras lennujaamas ei ole põhjendatud. Hageja ei ole Kenilworthilt nõusolekut õhusõiduki pikaajaliseks viibimiseks võõras lennujaamas küsinud, mistõttu kulude kandmine ei ole põhjendatud.
  6. Poolte vahel sõlmitud käitamisleping on lõpetatud 08.11.2015 mõjuval põhjusel erakorraliselt seoses õhusõiduki omaniku vahetusega. Käitamislepingu punkti 13 teise lause kohaselt lepingu lõpetamise korral võidakse kulude kohta esitada arveid kuni kuus kuud pärast lõpetamise kuupäeva. Pooled leppisid kokku, et hageja esitab lõpparve kogu seni tasumata jäänud teenuste eest vastavalt käitamislepingu punktile
  7. Lõpparve FAAS-201500413 71 440,14 eurot esitas hageja Kenilworthile 11.03.2016, märkides selgitusse „lõpparvestusega seoses käitamislepingu lõpetamisega Kenilworth Overseas Limited ja AS Fort Aero vahel.“ Nõuete puudumist kinnitas hageja täiendavalt 13.12.2016 e-kirjaga, millega esitas Kenilworthile saldokinnituse seisuga 31.12.2015, mille kohaselt Kenilworth ettemakse saldo hageja ees moodustab 498,60 eurot. Lisaks, kui Kenilworthil oleks olnud täitmata kohustusi, oleks hageja kaotanud nõudeõiguse käitamislepingu punkti 13 teise lause mõjul. Alusetu on ka viivisenõue.
  8. Kenilworthil on hageja vastu nõue, millise Kenilworth tasaarvestab hageja nõudega Kenilworth vastu.
  9. Kuna leping lõppes 08.11.2015, siis on põhjendamatud arves FAAS-201500413 märgitud kuluartiklid „Crew and Operation support, December 2015“ 6500 eurot; „Crew and Operation support, January 2016“ 6500 eurot; „Crew and Operation support, February 2016“ 6500 eurot; „Crew and Operation support, March 2016“ 6500 eurot, kokku 26 000 eurot.
  10. Väärad on hageja väited, et 08.11.2015-11.03.2016 seisis õhusõiduk kasutuseta Tallinna Lennujaamas. Õhusõiduki (ES-CMK) poolt 2015 teostatud tšarterlendude nimekirjast nähtub, et Kenilworth tellimusel on viimast korda tehtud 20.09.2015 tšarterlend FRX
  11. Pärast seda (perioodil 20.09.2015 – 27.11.2015) korraldas hageja ilma Kenilworth teadmata ja nõusolekuta veel vähemalt üheksa
(9)tšarterlendu (FRX172 - FRX180), kusjuures neist kolm (FRX178, FRX179 ja FRX180) oli teostatud pärast 02.12.2013 käitamislepingu erakorralist lõpetamist 10 08.11.
  1. Sellest tulenevalt kasutas hageja õhusõidukit kuni 27.11.2015 oma tšarterlendude teostamiseks. Käitamislepingu punkti 7 kohaselt oma tšarterlendude teostamisel tekkinud kulud pidi hageja ise kinni maksma, tulu aga üle kandma Kenilworthile. Sellises olukorras arves nr FAAS-201500413 loetletud tasude “Crew and Operation support” nõudmine pärast käitamislepingu erakorralist lõpetamist 08.11.2015 oleks vastuolus ka nii käitamislepinguga kui ka hea usu põhimõttega.
  2. Lisaks on Kenilworthil hageja poolt 2015 teostatud tšarterlendude (FRX118, FRX125, FRX126, FRX127, FRX128, FRX131, FRX136, FRX141, FRX142, FRX146, FRX147, FRX149, FRX150, FRX151, FRX155, FRX156, FRX157, FRX158, FRX159, FRX160, FRX161, FRX171, FRX172, FRX173, FRX174, FRX175, FRX176, FRX177, FRX178, FRX179, FRX180) eest hageja vastu tšarterlendudest saadud tulu üleandmise nõue 468 004,30 eurot vastavalt käitamislepingu punktile
  3. Hageja väited, et hageja kandis Kenilworth nö allkontole perioodil veebruar-november 2015 oma tšarterlendude müügist saadud kasumi summas 313 325 eurot (285 825 + 27 500), millest on hageja täitnud õhusõiduki opereerimisega seotud Kenilworth kohustused, on tõendamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et „allkontost“ täideti Kenilworth kohustused. Lisatud „allkontost“ nähtub, et tegemist on hageja enda pangakontoga AS-s SEB Pank. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et Kenilworthil oleks „allkonto“ käsutusõigus. Hageja ei ole esitanud samuti tõendeid, et Kenilworthil oleks „allkonto“ jälgimise õigus. Isegi hageja väidete õigust eeldades oleks hageja kohustatud maksma Kenilworthile täiendavalt 154 678,30 (468 004,30 – 313 325) eurot, millise summa palub Kenilworth tasaarvestada hageja nõudega.
  4. Põhjendamatud on hageja väited, et „ajal, mil õhusõiduk ES-CMK oli hoolduses või hõivatud, teostati sama raamlepingu alusel Kenilworth tellitud lende nii N Tile kui ka tema partneritele, sh B Gile, ka õhusõidukiga ES-NXT“. Käitamislepingu esemeks on Õhusõiduki ES-CMK opereerimine ehk õhusõiduki hooldamine ja õhusõiduki lendude korraldamine. Sel põhjusel ei saanud käitamislepingu alusel kolmandad isikud tellida hagejalt lende teise õhusõidukiga. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja ja Kenilworth on käitamislepingu eset muutnud. Käitamislepingu punkti 14 neljas lause sätestab, et „käesolevas lepingus kehtestatud poolte õigusi ja kohustusi kirjeldatakse ainult käesolevas lepingus ja selle lisades, ning kõigis hilisemates protokollides ja kokkuvõtetes, mille pooled kirjalikult käesoleva lepingu osaks nimetavad“. Seega arves nr FAAS-201500413 märgitud lennud „02.05.2014 /Ostafyevo - Krakow - Nice – Augsburg/; 19.06.2014 /Beziers - Larnaca – Vnukovo/; 23.07.2014 /Vnukovo - Riga – Munich/; 12.08.2014 /Pula - Tivat – Varna/“ ei olnud tellitud Kenilowrth poolt ja teostatud käitamislepingu esemeks oleva õhusõidukiga. Sel põhjusel on Kenilworth tasunud hagejale kolmandate isikute tellimuste eest alusetult 14 816,24 eurot.
  5. Seoses hageja vastusega märgib Kenilworth, et asjakohatu on hageja „alternatiivne arvestus“, mis on tehtud Kenilworth käitamislepingu lisa 1 alusel. Osundatud lisaga lepiti kokku tasumäärades, mis kehtisid perioodil 2013-2014, nagu see nähtub otseselt lisa 1 tekstist. Lisas 1 kokkulepitud tasumäärad 2015 ei kehtinud. 02.12.2013 käitamislepingu punkti 5 esimese lause kohaselt peab lennuettevõtja koostama eelarve ühe aasta kohta omaniku poolt prognoositud lennutundide põhjal. Hageja on ise väitnud, et alates 2015 veebruarist kehtis tariif 20 000 eurot ning alates 2015 juulist 6500 eurot. 2015 tariifide kehtestamist ei mõjuta see, et hageja poolt kohtule esitatud lisad 1 ja 2 jäid allkirjastamata. 02.12.2013 käitamislepingust ei tulene, et uute tariifide kehtestamiseks tuleb muuta lepingut või koostada täiendavaid kokkuleppeid. 02.12.2013 käitamislepingu punkti 5 esimese lause kohaselt on aastase tariifide aluseks lennuettevõtja eelarve ühe aasta kohta, mida koostatakse omaniku poolt prognoositud lennutundide põhjal. Kostjad märgivad, et uute tariifide kehtestamine 2015 ei tähendada, et muudeti ka 02.12.2013 käitamislepingu punktist 7 tulenev hageja kohustus kanda oma tšarterlendude müügist saadud tulu omanikule. Käitamislepingu punkti 7 muutmine eeldab kirjalikus vormis dokumendi koostamist vastavalt käitamislepingu punktile 14 (4 lõik). Hageja ei ole seda kohtule esitatud. Eksitav on hageja väide, et käitamislepingu punkti 7 muutmine nähtub pooltevahelisest praktikast. 11 „Allkontole“ kantavate summadega ei saa tõendada käitamislepingu punkti 7 või selles märgitud tasu põhimõtete muutmist, sest „allkonto“ näol on tegemist hageja enda pangakontoga. Kuna Kenilworthil puudus „allkonto“ kasutamise ja käsutamise õigus, siis „allkontol“ olevad operatsioonid on hageja täieliku kontrolli all. Kenilworthil puudus võimalus mõjutada „allkonto“ debiteerimist või krediteerimist, mistõttu „allkontol“ toimunud operatsioonidest ei saa teha järeldust Kenilworth konkludentsest tahteavaldusest käitamislepingu punkti 7 muutmiseks. Hageja ei ole oma 2015 jooksul teostatud tšarterlendudest Kenilworthile aru andnud. Kenilworthi tahe käitamislepingu punkti 7 või selles märgitud tasu põhimõtete muutmiseks ei tulene hageja poolt lisatud kirjavahetusest. Kirjavahetusest nähtuvad üksnes läbirääkimised lisades 1 ja 2 toodud tingimuste osas. Kostjate hinnangul asjaolust, et lisad 1 ja 2 on jäänud allkirjastamata, tuleneb, et pooled ei jõudnud kokkuleppeni käitamislepingu tingimuste muutmise osas.
  6. Põhjendamata on hageja seisukoht, et „kui kostjad peaksid jätkuvalt vaidlustama Kenilworth käitamislepingu lisade 1 ja 2 kehtivuse ja ka kohus ei loe tõendatuks hageja ja Kenilworth kokkuleppeid tasustamise ja arveldamise aluste muutmise osas, siis pidanuks 2015 jätkuvalt rakenduma Kenilworth käitamislepingus ja selle kavas 1 2013-2014 aastateks kokkulepitud tasud“. Erinevalt käitamislepingu tingimuste muutmisest ei eelda aastase tariifide kehtestamine lepingu muutmist või kirjalikus vormis täiendavate kokkulepete sõlmimist. Teiseks juhul, kui 2015 ei oleks uus tariif kehtestatud, ka siis ei kehtiks kavas 1 2013-2014 aastateks kokkulepitud tasud, vaid tuleks juhinduda käitamislepingu punktist 5 (lõik 6). Osundatud lepingupunkti kohaselt „Omanik maksab muutuvat tasu, mida arvestatakse kui 33% lennuettevõtja kuludest seoses tema administreeriva personali palkadega (bruto + sotsiaalmaksud), mis hõlmavad kõiki lennuettevõtja personali ametikohti - tegevjuht, kvaliteedijuht, lennutegevuse ja koolituse juht, hooldusjuht, turvaülem, ohutusjuht, maapealse teeninduse juht. Summa arvutatakse välja igakuiselt ja esitatakse omanikule arvena kuu esimesel päeval”. Seega olukorras, kui pooled ei oleks mingil põhjusel 2015 uut tariifi kehtestanud, siis tuli lähtuda hageja faktilistest kuludest tööpersonalile ülalnimetatud lepingu punktis toodud põhimõtete järgi. Faktilistest kuludest tehtud andmete põhjal tuli hagejal teha igakuised arved Kenilworthile, mille tasumise kohustus tekiks Kenilworthil 15 päeva pärast arve saamisest e-posti teel vastavalt käitamislepingu punktile 5 (lõik 7). Dalajet Investments Limited
  7. Seadusest ei tulene, et ettevõtte korduva ülemineku korral vastutab algne üleandja ka ettevõtte iga järgneva omandaja kohustuste eest. Kohustuste üleminek ettevõtte uuele omandajale välistab Kenilworth ettevõtte üleandja vastutuse.
  8. Õhusõiduki müügilepingu alusel ei ole Karveri majandusüksus Dalajetile üle läinud. Dalajet ei ole omandanud Karver ettevõtet. Võõrandati üksnes õhusõiduk kui vallasasi. Õhusõidukit ei kasutatud kui „ettevõtet,“ vaid kasutati kui vallasasja ettevõttes. Õhusõiduki müügilepingu poolte tahe oli võõrandada õhusõiduk. Põhjendamatud on hageja väited varjatud ettevõtte ülemineku kohta. Asjaolus, et nii Karver kui Dalajet on Briti Neitsisaartel asuvad äriühingud ei järeldu, et tegemist on sama tüüpi ettevõtetega. Karveri ja Dalajet juhtorganid ei kattu. Karver ei ole Dalajetile üle andnud käibevara ja töölepinguid. Üle ei ole läinud kliendi- ja hankijasuhted. Õhusõiduki võõrandamisega ei kaasnenud Karveri immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmist. Võõrandamisega ei kaasnenud mistahes Karver ettevõttes vajalike lepingute üleminekut. Pelgalt vara müük ei anna alust rääkida iseseisvalt funktsioneeriva majandusüksuse olemasolust ja selle üleminekust. Karver ja Dalajet on omandanud õhusõiduki ka erinevatel eesmärkidel. Karver kasutas õhusõidukit ärilendude teostamiseks ja Dalajet ettevõttesiseseks kasutamiseks, mida tõendab asjaolu, et uus käitaja X X OÜ ei oma äriliseks lennutranspordiks lennuettevõtja sertifikaati. X X OÜ ei ole olnud õhusõiduki käitajaks ajal, mil õhusõiduk kuulus Karverile. Eestis on lisaks väga piiratud 12 Kohtuotsuse põhjendused
  9. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud üle vande alla tunnistajad ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osliselt ja tuleb rahulda osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
  10. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
  11. Esmalt märgib kohus, et käsitleb kohtuotsuse põhjendustes läbivalt: 58.1 hageja AS-i Fort Aero kui hageja; 58.2 kostja I Karver Investments Limited kui Karver; 58.3 kostja II Kenilworth Overseas Limited kui Kenilworth; 58.4 kostja III Dalajet Investment Limited kui Dalajet; 58.5 õhusõidukit Nextant 400XTi (tüüp Beechjet 400A) seerianumber RK-209 kui õhusõiduk; 58.6 hageja ja Karver vahel sõlmitud käitamislepingut kui Karver käitamisleping; 58.7 hageja ja Kenilworth vahel sõlmitud käitamislepingut kui Kenilworth käitamisleping.
  12. Kohus on menetluses tuvastanud järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:  02.12.2013 sõlmisid hageja ja Kenilworth õhusõiduki käitamislepingu, mille esemeks oli tollel ajal Kenilworthile kuulunud õhusõiduki käitamine hageja poolt ning Kenilworthi kohustuseks oli tasuda hagejale käitamisteenuse ja käitamise kulude eest hageja esitatud arvete alusel 15 päeva jooksul pärast arve e-postiga saamist (I kd tl 8-15, tõlge II kd 79-86);  Hagejal oli õigus kasutada õhusõidukit tellimuslendude tegemiseks ajal, mil Kenilworth õhusõidukit ei kasutanud;  Kenilworth esitas hagejale käitamislepingu lõpetamise teate 08.11.2015, kuna Kenilworth võõrandas õhusõiduki Karverile (I kd tl 28-30);  Hageja on esitanud Kenilworthile järgmised arved kogusummas 24 429,46 eurot, mis on Kenilworth poolt tasumata: arved 247 ja 428 ning 06.03.2015 Iraani ülelennu tasu kohta 181,19 eurot (III kd tl 190-191, tõlge IV tl 5-6); 02.12.2015 arve FA-201500337 3438,38 eurot (I kd tl 17); 02.12.2015 arve FA-201500338 3877,68 eurot (I kd tl 18); 31.12.2015 arve FA-201500445 3822,47 eurot (I kd tl 19); 31.12.2015 arve FA-201500446 5497,32 eurot (I kd tl 20); 31.12.2015 arve FA-201500447 3592,51 eurot (I kd tl 21); 31.12.2015 arve FA-201500448 4019,91 eurot (I kd tl 22);  11.03.2016 sõlmisid hageja ja Karver õhusõiduki käitamislepingu, mille esemeks oli tollel ajal Karverile kuulunud õhusõiduki käitamine hageja poolt ning Karver kohustuseks oli tasuda hagejale käitamisteenuse ja käitamise kulude eest hageja esitatud arvete alusel 15 päeva jooksul pärast arve e-postiga saamist (I kd tl 31-40, tõlge II kd tl 89-98);  Hagejal oli õigus kasutada õhusõidukit tellimuslendude tegemiseks ajal, mil Karver õhusõidukit ei kasutanud;  Karver on tasunud deposiiti 10 000 eurot (III kd tl 59, 129);  22.07.2016 esitas Karver hagejale käitamislepingu lõpetamise teatise alates 31.08.2016 (I kd tl 41, tõlge III kd tl 130 pöördel);  Hageja on esitanud Karverile järgmised arved kogusummas 9623,79 eurot, mis on Karveri poolt osaliselt või täielikult tasumata: 31.08.2016 arve FAAS-201500723 6296,89 eurot (I kd tl 44-45, III kd tl 104); 31.07.2016 korrigeeritud arve FAAS-201500598 732,10 eurot (III kd tl 6); 13.12.2016 arve FAAS-201500853 2594,80 eurot (III kd tl 7);  01.09.2016 võõrandas Karver õhusõiduki Dalajetile (II kd tl 50-65, tõlge 120-136, 162-167, III kd tl 8-26).
  13. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (

) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on 13 võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja Karver ning hageja ja Kenilworth vahel sõlmitud lepingud vastavad

§ 619

sätestatud käsunduslepingu mõistele.

§ 619

alusel käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käesoleval juhul kohustus hageja osutama Karverile ja Kenilworthile käitamislepingu alusel teenuseid ning Karver ja Kenilworth kohustusid tasuma hagejale selle eest tasu vastavalt lepingus toodule. Hageja on kohtule esitanud nõude osutatud teenuste eest kostjatelt tasu saamiseks. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas hageja on osutanud teenust, millede eest hageja tasu nõuab.

  1. Edasi annab kohus hinnangu iga kostja osas eraldi, kas hagejal on õigus nõuda osutatud teenuste eest tasu. Kenilworth Overseas Limited
  2. Puudub vaidlus, et 02.12.2013 sõlmisid hageja ja Kenilworth tähtajalise käitamislepingu tähtajaga kuni 31.12.
  3. Samuti puudub vaidlus, et Kenilworth esitas hagejale teate lepingu lõpetamisest 08.11.2015, kuna õhusõiduk müüdi Karverile. Hageja ja Kenilworth vaidlevad, kas leping lõppes 08.11.2015 või 31.03.
  4. Kuna käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast on oluline, millal leping lõppes, siis tuvastab kohus esmalt, millisest ajast on hageja ja Kenilworth vahel sõlmitud Kenilworth käitamisleping lõppenud. 62.1 Vastavalt

§ 631

kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Erakorraline ülesütlemine on lubatud, kui on mingi selline põhjus, mis välistab käsundi edasise täitmise. Kui olemas on niisugune oluline põhjus, võib kumbki pool üles öelda tähtajalise käsunduslepingu, sealjuures ei pea käsundisaaja arvestama

§ 630lg 3 sätestatut (P.

Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne.

  1. Lk 31). Vastavalt Kenilworth käitamislepingu punktile 13 võib lepingu lõpetada kuu lõpus neljakuulise etteteatamise perioodiga. Hageja on seisukohal, et käitamislepingu punktist 13 tulenevalt lõppes leping 31.03.2016 ning Kenilworth on seisukohal, et 08.11.
  2. 62.2 Kohus möönab, et õhusõiduki müümine võib olla selline põhjus, mis välistab käsundi edasise täitmise ja võiks olla lepingu erakorralisele ülesütlemisele. Kohus aga siiski ei nõustu Kenilworthiga, et leping lõppes 08.11.
  3. Lepingupooled on lepingus selgelt kokku leppinud, et lepingu võib üles öelda kuu lõpus neljakuulise etteteatamise perioodiga. Nimetatut on Kenilworth ka ise möönnud oma ülesütlemise teates (I kd tl 28-30), et leping peaks lõppema 31.03.
  4. Kohus on seisukohal, et õhusõiduki müümine ei ole selline tegevus, mis toimub ühe päevaga. Kenilworthile oli teada, et ta asub õhusõidukit müüma, seega oli Kenilworthil aega leping üles öelda lepingus kokku lepitud etteteatamise tähtajaga. Seega on kohus seisukohal, et Kenilworth käitamisleping on lõppenud 31.03.
  5. Edasi annab kohus hinnangu hageja tasunõudele. 63.1 Hageja on esitanud Kenilworth vastu tasunõude kogusummas 24 429,46 eurot. Hageja väitel on Kenilworth jätnud hagejale tasumata järgmised arved: arved 247 ja 428 ning 06.03.2015 Iraani ülelennu tasu kohta 181,19 eurot (III kd tl 190-191, tõlge IV tl 5-6); 02.12.2015 arve FA201500337 3438,38 eurot (I kd tl 17); 02.12.2015 arve FA-201500338 3877,68 eurot (I kd tl 18); 31.12.2015 arve FA-201500445 3822,47 eurot (I kd tl 19); 31.12.2015 arve FA-201500446 14 5497,32 eurot (I kd tl 20); 31.12.2015 arve FA-201500447 3592,51 eurot (I kd tl 21); 31.12.2015 arve FA-201500448 4019,91 eurot (I kd tl 22). Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud teenuste osutamist Kenilworthile. Nõude aluseks on FortAero BBAA OÜ arved hageja vastu, mis ei puutu Kenilworthi. Lisaks on arved (FA201500337; FA-201500338; FA-201500445; FA-201500446; FA-201500447; FA-201500448) esitatud lennujaamateenuste eest, mida Kenilworth ei ole kohustatud hüvitama. Vastavalt Kenilworth käitamislepingu punktile 7

(5)tasub vastavad kulud hageja, kuna tegemist oli hageja enda tšarterlendudega. Hageja ei ole ka Kenilworthile nõude aluseks olevaid arveid esitanud, mistõttu ei ole arved sissenõutavaks muutunud. Hageja on kaotanud arvete esitamise õiguse vastavalt Kenilworth käitamislepingu punktile
  1. Lisaks leppisid hageja ja Kenilworth lepingu lõpetamisel kokku, et hageja esitab lõpparve tasumata jäänud teenuste eest. Hageja esitas lõpparve FAAS-201500413 71 440,14 eurot 26.02.
  2. Kenilworth on arve tasunud 11.03.
  3. Nõuete puudumist seisuga 31.12.2015 on hageja kinnitanud ka 13.12.2016 e-kirjaga. 63.2 Poolte vahel sõlmitud Kenilworth käitamislepingu järgi sõlmiti leping õhusõiduki opereerimiseks. Käitamislepingu järgi pidi hageja tagama, et õhusõidukil oleks kindlustus; oleks kehtiv ja asjakohane lennuettevõtja sertifikaat (AOC); vastutama kõikide nõutavate lennulubade omandamise, lennu planeerimise, meteobriifingu, vajaliku kütusehulga korraldamise ja/või mistahes muude õhusõiduki või Kenilworthiga seotud nõuete järgimise eest Kenilworthi opereerimisel; kohustus teostama õhusõiduki hooldust kõige madalamate hindadega ja selliselt, et see häiriks võimalikult vähe tšarterlende ja hooldusega seotud ülelende; tagama, et kogu opereerimisalast dokumentatsiooni, mida nõutakse EASA eeskirjades ning samuti õhusõiduki ohutuks opereerimiseks, hoitakse ajakohastatuna ja hallatuna Kenilworth nimele; kavandama kõik hooldus- ja kontrolltööd või tellima vastavad tööd; tagama, et kõik nõutud lennukõlblikkuse sertifikaadid ja käsiraamatud oleks nõuetekohaselt heaks kiidetud ja ajakohased enne õhusõiduki opereerimist; tagama õhusõiduki registreerimise, õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifikaatide asjakohasena hoidmise ning tagama, et kõigi lendude kontrollimine ja juhtimine toimub hageja opereerimise osakonna kaudu; tagama, et nõutud hooldusbülletäänid ja lennukõlblikkuse direktiivid on nõuetekohaselt täidetud ja ajakohastatud; tagama, et hooldusosakond hoiaks kõiki nõutud käsiraamatuid ja õhusõidukiga seotud dokumentatsiooni ajakohaste ja korrektsetena; teavitama kavandatud ja kavandamata hooldustöödest; tagama, et insenerid, kas hageja enda või lepingulised, on nõuetekohaselt kvalifitseeritud töötamiseks õhusõidukil ja EASA poolt volitatud sertifikaati või hooldustõendit allkirjastama; tagama, et õhusõiduk on kosmeetiliselt vastuvõetav poleerimise, värvikindlustuse, pesemise ja muu taolise osas; pakkuma sellist arvu heaks kiidetud piloote, mis vastab Kenilworth ootusele; tagama, et lennumeeskonnal on kehtivad litsentsid, pädevus ja load, et lennumeeskond on nõuetekohaselt koolitatud ja täielikult kvalifitseeritud. 63.3

§ 628

lg 1 alusel, kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist.

§ 628

lg 2 järgi käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Vastavalt Kenilworth käitamislepingu punktile 3

(2)kohustus Kenilworth maksma kinni 2 piloodi, 2 teise piloodi ja 1 inseneri koolitused ja kõik asjaomased kulud (näiteks meditsiini- ja reisikulud, sertifitseerimised). Käitamislepingu punkti 5 järgi pidi Kenilworth maksma kõik kulud, mis tekivad seoses õhusõiduki opereerimisega (sealhulgas, kuid mitte ainult meeskonna, õhusõiduki hoolduse, meeskonna koolitamise ja korduva koolitamise, lennuki hoidmise, kindlustuse, kütuse jms kulud). Hageja pidi esitama Kenilworthile igakuise arve lepinguga kaetud tegevuste eest. Kenilworth pidi vastutama teenustasude ja kulude eest näiteks seoses viisade, piletite ja taksovedudega ning sarnaste kulude eest, mis on Kenilworthile mõistlikult tõendatud, kui hagejal tekkis kulusid, siis pidi Kenilworth kulud hagejale 15 hüvitama. Pooled leppisid kokku, et Kenilworth maksab muutuvad tasu, mida arvestatakse kui 33% hageja kuludest seoses tema administreeriva personali palkadega (bruto + sotsiaalmaksud), mis hõlmavad kõiki hageja personali ametikohti – tegevjuht, kvaliteedijuht, lennutegevuse ja koolituse juht, hooldusjuht, turvaülem, ohutusjuht, maapealse teeninduse juht. Summa tuli välja arvutada igakuiselt ja esitada arvena Kenilworthile kuu esimesel päeval. Pooled leppisid kokku, et maksetähtaeg on 15 päeva alates arve saamisest e-postiga. Pooled leppisid kokku, et kavas toodud hindasid korrigeeritakse kord aastas. 63.4 Eeltoodust tulenevalt on Kenilworth käitamislepingu pooled leppinud kokku perioodilises tasu maksmises ehk hagejal on käsundi täitmise eest õigus nõuda tasu. 63.5 Asjakohatud on Kenilworth väited, et hageja ei ole Kenilworthile esitanud nõude aluseks olevaid arveid. Kohtule esitatud 18.05.2016 e-kirjaga on tõendatud, et hageja on Kenilworthile edastanud hageja nõude aluseks arved (I kd tl 16, tõlge II kd tl 88). Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et e-posti aadress xxx kuulub N Ti isiklikule assistendile T K (III kd tl 192). Kohtule esitatud tõenditega ning tunnistajate ütlustega (IV kd tl 157-164) on tõendatud, et N T ja tema sõber B G olid isikuteks, kes omanikulende tellisid. Riigikohus on märkinud, et e-kirjaga tekib majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul üldjuhul mõistlik võimalus tutvuda hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (vt Riigikohtu 21.12.2017 lahend kohtuasjas nr 3-2-1-123-07, p 12). Kui aga e-kirja saabumisele järgnev päev langeb nädalavahetusele, siis saab TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi mõistlikult eeldada, et majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul tekib mõistlik võimalus sellega tutvuda järgmisel tööpäeval. Tuleb eeldada, et e-kiri jõuab saaja serverisse selle saatmise päeval. Kui aktsionärid saadavad otsuse eelnõu juhatuse liikmele e-kirjaga ja see jõuab saaja e-posti teenusepakkuja serverisse reedel,
  1. aprillil 2016 kell 22.27, siis saab lugeda, et juhatuse liikmel, kellele e-kiri oli adresseeritud, tekkis mõistlik võimalus sellega tutvuda esmaspäeval,
  2. aprillil
  3. Maakohus on seisukohal, et lahend on kohaldatav ka käesolevas asjas. Seega on tõendatud, et hageja on Kenilworthile nõude aluseks olevad arved edastanud. Kohtul puudub alus kahelda, et Kenilworth ei ole arveid kätte saanud. Seega vastavalt Kenilworth lepingu punktile 5 on arved muutunud sissenõutavaks alates 04.06.
  4. 63.6 Tõendamata on Kenilworth väited, et hageja ja Kenilworth leppisid lepingu lõpetamisel kokku, et hageja esitab Kenilworthile lõpparve, millise hageja esitas väidetavalt 26.02.2016 (arve FAAS-201500413 summas 71 440,14 eurot (III kd tl 49)) ning millise Kenilworth on täies ulatuses tasunud 11.03.2016 (III kd tl 50), märkides selgitusse: „lõpparvestus seoses käitamislepingu lõpetamisega Kenilworth Overseas Limited ja Fort Aero AS vahel“ ning seoses sellega on hageja kaotanud edasise nõudeõiguse. Vastavalt käitamislepingu punktile 13 lepingu lõpetamisel on hageja teadlik ja nõustub sellega, et kulude kohta võidakse esitada arveid kuni kuus kuud pärast lõpetamise kuupäeva. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Kenilworth käitamisleping lõppes 31.03.2016, seega on hageja õigustatud arveid esitama kuni 31.08.
  5. Asjaolu, et Kenilworth on märkinud arve FAAS-201500413 tasumisel selgitusse lõpparvestus, ei tähenda, et hageja on pidanud arvet FAAS-201500413 lõpparveks ja hageja loobub muudest nõuetest. Nõuete puudumist ei kinnita ka hageja 13.12.2016 e-kiri (III kd tl 51-54), kus hageja on küsinud Kenilworthilt andmeid ettemaksu kohta seisuga 31.12.
  6. E-kirjast ei nähtu, et hageja oleks teavitanud Kenilworthi, et hagejal puuduvad nõuded Kenilworth vastu. Selgelt on küsitud üksnes andmeid ettemaksu kohta. Hageja oli õigustatud esitama arveid vastavalt lepingu punktile 13 kuni kuus kuud pärast lõpetamise kuupäeva. Arved on edastatud 18.05.2016 ehk tähtaegselt. 63.7 Tõendatud on, et arvetel 247 ja 428 ning 06.03.2015 Iraani ülelennu tasu 181,19 eurot (III kd tl 190-191, tõlge IV tl 5-6), on seotud omanikulennuga. Aeronavigatsiooni tasud on seotud 27.02.2015 omanikulennuga Vnukovo (UUWW) - Trabzon (LTCG) (III kd tl 213 pöördel) ja 06.03.2015 omanikulennuga Muscat (OOMS) – Trabzon (LTCG) (III kd tl 214). Seega on kulu tõendatud ja põhjendatud. 16 63.8 Seoses kostja väidetega, et arved FA-201500337; FA-201500338; FA-201500445; FA201500446; FA-201500447; FA-201500448 on seotud hageja enda tšarterlendudega ning Kenilworth ei ole kohustatud neid hüvitama vastavalt Kenilworth käitamislepingu punktile 7
(5), märgib kohus, et Kenilworth seisukohad on tõendamata. Vastavalt lepingu punktile 7
(5)võis hageja kasutada õhusõidukit sihtotstarbelisteks lendudeks. Kogu tšarterlendudest saadud tulu pidi hageja kandma üle Kenilworthile ja see arvestati tuluna ühe lennu kohta pärast opereerimiskulude ja komisjonitasude maha arvamist. Kõik sihtotstarbeliste (ad hoc) tšarterlendude opereerimiskulud, nt kütuse, marsruudi- ja lennujaamatasude, puhastamise, toitlustamise, konverteerimise ja meeskonnaga seotud lisakulud tuli maksta lepingu 7 kohaselt hagejal ja anda üle Kenilworthile. 63.9

§ 29

lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.

§ 29

lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus on seisukohal, et tõlgendades lepingu punkti 7

(4)ja 7
(5)saab järeldada, et opereerimiskulud seoses hageja tšarterlendudega pidi tasuma Kenilworth. Lepingu punktist 7
(4)tuleneb selgelt, et hageja pidi tulu üle andma peale opereerimiskulude mahaarvamist ning opereerimiskulude enda tasumisel tuli need arved edastada Kenilworthile punkti 7
(5)alusel. Seega on asjakohatud Kenilworth väited, et opereerimiskulud seoses hageja enda tšarterlendudega tuli tasuda hagejal. 63.10 Tšarterlendude nimekirjaga (III kd tl 213-218) on tõendatud, et: 63.10.1 arvel FA-201500337 (I kd tl 17) märgitud lennud FRX 140 30.04.2015 Kazan (UWKD) – Ostafyevo (UUMO) ja 01.05.2015 Ostafyevo (UUMO) – Barcelona (LEBL)) on omanikulennud (III kd tl 214 pöördel - 215); 63.10.2 arvel FA-201500338 (I kd tl 18) märgitud lennud FRX 142 25.05.2015 Pulkov (ULLI) Ostafyevo (UUMO) on hageja lend ja 26.05.2015 Ostafyevo (UUMO) – Zurich (LSZH) omanikulend (III kd tl 215); 63.10.3 arvel FA-201500445 (I kd tl 19) märgitud lennud FRX 147 13.08.2015 Narimanovo (URWA) – Ostafyevo (UUMO) on hageja lend ja 13.08.2015 Ostafyevo (UUMO) – Newquay Cornwall (EGHQ) omanikulend (III kd tl 216 pöördel); 63.10.4 arvel FA-201500446 (I kd tl 20) märgitud lennud FRX 159 16.08.2015 Newquay Cornwell (EGHQ) – Ostafyevo (UUMO) ja 24.08.2015 Ostafyevo (UUMO) – Figari (LFKF) on omaniku lennud (III kd tl 216 pöördel); 63.10.5 arvel FA-201500447 (I kd tl 21) märgitud lennud FRX171 20.09.2015 Catania (LICC) – Ostafyevo (UUMO) on omanikulend ja 20.09.2015 Ostafyevo (UUMO) – Augsburg (EDMA) on hageja lend (III kd tl 217); 63.10.6 arvel FA-201500448 (I kd tl 22) märgitud lennud FRX161 11.09.2015 Vnukovo (UUWW) – Ostafyevo (UUMO) on hageja lend ja 17.09.2015 Ostafyevo (UUMO) – Catania (LICC) omanikulend (III kd tl 217). 63.11 Tunnistaja X X ütlustega on tõendatud, et Ostafyevo lennuväli oli N Ti põhi lennuväli, mida N T kasutas, kuna elas Vene Föderatsioonis ning lennuki seismine Ostafyevo lennuväljal oli kooskõlastatud N Tiga (IV kd tl 161). Nimetatut kinnitavad ka eeltoodud arved, kust nähtub, et kõik omanikulennud on algusega Ostafyevo lennuväljalt. Seega on usutavad ja tõendatud hageja väited, et Ostafyevo lennuväljale toimunud hageja lennud on tühilennud tulenevalt omaniku nõudest. Tunnistaja X X ütlustega on tõendatud, et Augsburgis toimusid õhusõiduki hooldustööd (IV kd tl 161), millised kulud on Kenilworth käitamislepingu alusel Kenilworth kanda. Seega on arvetel toodud opereerimiskulud Kenilworthi kulud. Kohus ei nõustu Kenilworthiga, et Kenilworth ei pea arveid tasuma, kuna tegemist on FortAero BBAA OÜ arvetega hagejale. Kohus nõustub hagejaga, et tähtsust ei oma, et tegemist on arvetega hagejale. Arvetest nähtub, et arved on seotud Kenilworth opereerimiskuludega. Hageja oli kohustatud esitama Kenilworthile teenuse aluseks 17 olevad arved. Tunnistaja X X ütlustega on tõendatud, et FortAero BBAA OÜ tegeles maapealse teenindusega. Tulenevalt Kenilworth käitamislepingust oli hageja kohustuseks kanda kõik õhusõiduki opereerimisega seotud kulud. Seega oli hageja õigustatud tellima teenuseid kolmandatelt isikutelt ning Kenilworth on kohustatud arved tasuma kooskõlas Kenilworth käitamislepingu punktidega 5 ja 7
(5). Tunnistaja X X ütlustega on tõendatud, et arvetel toodud teenused on kõik seotud õhusõiduki opereerimisega ning seoses asjaoluga, et pooled olid avanud allkonto, ei olnud vaja arveid ümber vormistada (IV kd tl 162-163). Hageja on esitanud ka arvetega seotud kuludokumendid (III kd tl 7-12). 63.12 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue 24 429,46 eurot on tõendatud ja põhjendatud. 64. Kenilworth on kohtule esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus peaks leidma, et hageja nõue Kenilworth vastu on põhjendatud. Riigikohus on märkinud, et lubatav on kostja tasaarvestusavalduse esitamine menetluses alternatiivselt juhuks, kui kohus hagi rahuldab, st tegemist ei ole tingimusliku avaldusega

§ 198teise lause mõttes (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-116-10, p 44).

Kenilworth on seisukohal, et on arve FAAS-201500413 tasumisel tasunud hagejale enam 40 816,24 eurot, mis kuulub tagastamisele

§ 1028lg 1 alusel.

Kuna leping lõppes 08.11.2015, siis ei ole Kenilworth kohustatud tasuma jaanuar – märts 2016 kulusid summas 26 000 eurot seoses „Crew and Opperation support.“ Kenilworth ei ole kohustatud tasuma ka õhusõidukiga ES-NXT teostatud lende kogusummas 14 816,24 eurot. Kenilworth märgib ka, et Kenilworthil on hageja vastu hageja poolt teostatud tšarterlendude müügist saadud tulu osas 154 578,30 eurot, mille maksmise kohustus tuleneb käitamislepingu punktist 7

(4). Hageja märgib, et Kenilworthi nõuded on alusetud. Kenilworth käitamisleping lõppes 31.03.2016, seega on kulud summas 26 000 eurot seoses „Crew and Opperation support“ põhjendatud. Õhusõidukit ES-NXT kasutati poolte kokkuleppel ajal, mil vaidlusalune õhusõiduk oli hoolduses. Seoses tulu üleandmise kohustusega märgib hageja, et hageja ja Kenilworth muutsid Kenilworth käitamislepingu allkirjastamata lisadega 1 ja 2 lepingujärgset tasustamise süsteemi selliselt. Et tšarterlendude eest teenitud kasumi väljaandmise asemel kohustus hageja õhusõiduki oma tšarterlendude kasutamise eest maksma Kenilworthile tasu, mida hageja on teinud. Jooksev arveldamine toimus hageja pangakonto juurde avatud allkonto kaudu, millele laekusid maksed tšarterlendude tellijatelt ning hagejalt õhusõiduki kasutamise eest ning, mille vabade vahendite arvelt tasuti Kenilworth käitamislepingus ja selle allkirjastamata lisades 1 ja 2 kokku lepitud Kenilworth kohustused, sh kuluarved kolmandate isikute vahendatud teenuste eest. Kui kohus leiab, et pooled ei saavutanud kokkulepet käitamislepingu muutmises või ei ole lisad 1 ja 2 vormistuslike puuduste tõttu kehtivad, siis tuleb lähtuda Kenilworth käitamislepingus ja selle kavas I 2013-2014 kokkulepitud tasudes. 64.1

§ 197

lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Riigikohus on selgitanud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu 28.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 16; 27.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-11, p 11; 5.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-12, p 10). Riigikohus on märkinud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma 18 nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohtus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-129-11, p 9). 64.2 Kuna Kenilworth on esitanud menetlusliku tasaarvestamisavalduse, siis tuleb kohtul hinnata, kas tasaarvestusavaldus on kehtiv ning, kas Kenilworthil on hageja vastu nõue, mida saaks hageja nõudega tasaarvestada. 64.3

§ 1028

lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohustuse täitmisena saadu tagastamisele suunatud alusetu rikastumise nõude eeldused on seega järgmised: teisele isikule on midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks üle antud, üleandmine on toimunud ilma õigusliku aluseta ning ei esine lg-s 2 nimetatud nõuet välistavaid asjaolusid. 64.4 Puudub vaidlus ja on tõendatud, et hageja esitas Kenilworthile 26.02.2016 arve FAAS201500413 summas 71 440,14 eurot, mis sisaldab muuhulgas tasu kogusummas 26 000 eurot detsember 2015 – märts 2016 „Crew and Operation support“ eest ning tasu kogusummas 14 816,24 lendude eest 02.05.2014 Ostafyevo - Krakow - Nice – Augsburg; 19.06.2014 Beziers - Larnaca – Vnukov/; 23.07.2014 Vnukovo - Riga – Munich; 12.08.2014 Pula - Tivat – Varna, mis on tehtud õhusõidukiga ES-NXT (III kd tl 49). Puudub vaidlus ja on tõendatud, et arve on Kenilworth tasunud 11.03.2016 (III kd tl 50). 64.5 Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Kenilworth käitamisleping lõppes 31.03.2016, seega on asjakohatud Kenilworth väited, et Kenilworth on alusetult tasunud 26 000 eurot detsember 2015 – märts 2016 „Crew and Operation support“ eest. Seega on Kenilworth nõue hageja vastu alusetult makstud summa 26 000 euro tagastamiseks osas põhjendamata. 64.6 Alusetu ja põhjendamata on ka Kenilworth nõue seoses õhusõiduki ES-NXT kasutamisega. Kohus ei tähelda vaidlust, et kasutati õhusõidukit ES-NXT ning lendu opereeris hageja. Kenilworth ei ole esitanud tõendeid, et tegemist ei ole omanikulendudega. Tunnistaja A P ütlustega on tõendatud, et kui õhusõiduk oli remondis, siis kasutati asenduslennukit (IV kd tl 158), mis on kohtu hinnangul ka usutav. Kohus toetab hageja seisukohti, et arvestades poolte käitumist nähtub, et asenduslennuki kasutamine oli hageja ja Kenilworth vahel väljakujunenud praktika ning asenduslennuki kasutamiseks ei olnud vaja Kenilworth käitamislepingut kui raamlepingut muuta. Asenduslennuki kasutamine Kenilworth käitamislepingu alusel omanikulendude teostamiseks nii omanikule kui ka partneritele võis toimuda igakordsete kõrvalkokkulepe alusel. Kuigi Kenilworth käitamislepingu punktis 14 oli ette nähtud, et lepingut muudetakse üksnes kirjalikult, ei saa Kenilworth lepingutingimusele tugineda, kuna tulenevalt Kenilworth käitumisest võis hageja sai saada aru, et Kenilworth oli nõus Kenilworth käitamislepingu muutmisega teistsuguses vormis tulenevalt

§ 13lg 3.

Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lendudeks on kasutatud asenduslennukit, ei tähenda, et Kenilworthil ei tule lendude eest tasuda. See, kui Kenilworth on otsustanud lennata asenduslennukiga, siis on see Kenilworthi risk. Kohus on seisukohal, et arvel toodud tasud lendude eest on põhjendatud ja ei ole tasutud alusetult, mida kinnitab ka asjaolu, et Kenilworth on arve tasunud ja on alles menetluses asunud väitma, et tegemist on asenduslennukiga tehtud lendudega. Seega on Kenilworth nõue hageja vastu alusetult makstud 14 816,24 euro tagastamiseks osas põhjendamata. 64.7 Seoses Kenilworth nõudega hageja poolse tulu üleandmisega, märgib kohus, et nõue on põhjendamata. Puudub vaidlus, et tulenevalt Kenilworth käitamislepingu punktist 7

(4)kohustus hageja kogu tšarterlendude müügist saadud tulu, pärast opereerimiskulude ja komisjonitasu maha arvamist, kandma üle Kenilworthile (tõlge II kd tl 83). Puudub vaidlus, et pooled pidasid läbirääkimisi Kenilworth käitamislepingu muutmiseks, milleks koostati lisa 1 ja 2 (IV kd tl 13-16), kus lepiti 19 muuhulgas kokku, et tulu üleandmise asemel maksab edaspidi hageja iga õhusõidukiga lennatud tunni kohta tasu, mis kantakse olemasolevale allkontole hageja pangas. Lisaks langetasid pooled tasusid. Puudub vaidlus, et lisad on allkirjastamata. Kohus on seisukohal, et kuigi lepingu muudatused on allkirjastamata, siis poolte vahelisest käitumisest võib aru saada, et muudatustes on jõutud kokkuleppele. N Ti 10.09.2015 e-kirjast nähtub, et Kenilworth on nõus olnud tasu tasumisega allkontole, kuid on soovinud üle vaadata tariifid (IV kd tl 17 ja pöördel). 29.10.2015 ekirjavahetusest N Tiga (I kd tl 94-95, tõlge II kd tl 102-103) nähtub selgelt, et pooled lähtuvad muudatustest, mis on toodud allkirjastamata lepingute muudatustel. Vaidlus on üksnes lennutundide osas. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja on enda konto juurde avanud allkonto Kenilworth jaoks, kuhu on kantud tasud lennutundide eest (IV kd tl 19-35, 84-100, 125-135). Allkontode olemasolu ja, et sellest oli teadlik ka N T kinnitavad ka 04.02.201412.02.2014 e-kirjavahetus (IV kd tl 136-137) ja 18.09.2015 e-kirjavahetus (IV kd tl 138-140), kust nähtub, et N T ei vaidlusta asjaolu, et ta ei ole teadlik allkontost, vaid märgib üksnes, et Kristinal puudub kontole ligipääs. Tunnistaja X X ütlustega on tõendatud, et hagejal ja Kenilworthil oli praktika selline, et hageja avas Kenilworthi jaoks eraldi allkonto ning, et N enda soov oli, et tal oleks pidev juurdepääs ja ülevaade, kuidas rahad liiguvad (IV kd tl 162). Tunnistaja kinnitab, et Nl oli kontole juurdepääs, mida toetavad ka e-kirjavahetused. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et kuigi pooled ei ole muudatusi allkirjastanud, siis on lisades 1 ja 2 kokku lepitud muudatustest lähtutud. Usutavad ei ole Kenilworth seisukohad, et kokkulepe saavutati üksnes tasude osas. Nimetatu ei ole ka usutav, kuna Kenilworth ei ole enne kohtumenetlust esitanud hagejale nõuet tulu üle andmiseks, mis näitab selgelt, et pooled lähtusid allkirjastamata muudatustest. Seega on põhjendamatu Kenilworth nõue hageja vastu tulu 154 678,30 eurot üleandmiseks. 65. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna Kenilworthil puudub hageja vastu nõue, mida tasaarvestada hageja nõudega, siis kuulub Kenilworthilt hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlgnevus 24 429,46 eurot. 66. Hageja palub Kenilworthilt välja mõista ka viivise seisuga 13.10.2016 summas 1060,17 eurot ja alates 14.10.2016 viivise 12% aastas põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

§ 113

lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Karver Investments Limited 67. Puudub vaidlus, et 11.03.2016 sõlmisid hageja ja Karver tähtajalise käitamislepingu tähtajaga kuni 31.01.2018 (I kd tl 31-40, tõlge II kd tl 89-98). Puudub vaidlus, et Karver esitas 22.07.2016 hagejale teate lepingu lõpetamisest alates 31.08.2016 (I kd tl 41), kuna õhusõiduk müüdi Dalajetile. 68. Hageja on esitanud Karver vastu käsundi täitmisest tuleneva tasunõude. Tulenevalt Karver käitamislepingu punktist 5

(1)kohustus Karver tasuma kõik dokumenteeritud kulud, mis on tekkinud seoses õhusõiduki opereerimisega omaniku lendudeks (sh, ent mitte ainult õhusõiduki hooldus, lennuki hoidmine, kindlustused, kütus, aeronavigatsiooni kulud, maapealne teenindus, jne), välja arvatud hageja personaliga seotud kulud ja sarnased kulud, mis loetakse igakuiste tasude ja muude maksetega hõlmatuks. Hageja kohustus esitama igakuised arved koos pardapäevikute ja kolmandate isikute arvetega (punkt 7
(10)) ja Karver kohustus arved tasuma 15 päeva jooksul 20 alates arve saamisest e-posti teel (punkt 7
(12)). Punkti 13
(4)alusel Karver on teadlik ja nõustub sellega, et kulude kohta võidakse esitada arveid kuni 18 kuud pärast lõpetamise kuupäeva. Seega on tulenevalt

§ 628

lg 1 ja pooltevahelisest lepingust on pooled kokku leppinud perioodilises tasu maksmises.

  1. Puudub vaidlus, et hageja on esitanud Karverile arved kogusummas 9623,79 eurot, mis on Karveri poolt osaliselt või täielikult tasumata: 31.08.2016 arve FAAS-201500723 6296,89 eurot (I kd tl 44-45, III kd tl 104); 31.07.2016 korrigeeritud arve FAAS-201500598 732,10 eurot (III kd tl 6); 13.12.2016 arve FAAS-201500853 2594,80 eurot (III kd tl 7). Puudub vaidlus, et Karver on arved kätte saanud. Karver on seisukohal, et nõue on põhjendamata ja tõendamata. Karver ei ole kohustatud tasuma teenuste eest, mis arvetel on toodud. Samuti on teenuste osutamine kuludokumentidega tõendamata.
  2. Arve FAAS-201500723 70.1 Karver on seisukohal, et Karver käitamisleping ei näe ette kohustust tasuda arvel märgitud järgmisi kulusid kogusummas 1110,14 eurot:  Elisa/Iphone expense/August 2016;  Iphone/Ipad Mobile Access RWA/April-June 2016;  Leon System/August 2016;  PPS SOftware License Charge August 2016;  Telephone Service, For 16.07.2016 To 15.08.2016;  Telephone Service, For 16.08.2016 To 15.09.2016;  Passanger Tax/CMK; ning kuludokumentidega on tõendamata järgmised kulud kogusummas 5186,74 eurot:  Flight permissions/13.08.2016;  Catering/13.08.2016 UUMO-LFMD;  Pilots flight charges/August 2016;  Catering/10.07.2016 EGKB-UUMO;  Catering/06.07.2016 UUMO-EGKB;  Ground handling/26.08.2016 LFMD-EETN;  Dok. Nr 3974943 Executive Controller Print Advertising;  Dok. Nr 4056183 Executive Controller Print Advertising. 70.2 Kohus ei toeta Karveri seisukohti, et Karver käitamislepingust ei tulene Karverile kohustust tasuda kulusid kogusummas 1110,14 eurot. Kohus toetab hageja seisukohta, et Karver käitamislepingu punkti 5

(1)annab lahtise loetelu lennuki opereerimisega seotud kuludest. Lepingu punkti 5
(1)alusel ei pea tasuma üksnes hageja personaliga seotud kulusid ja sarnaseid kulusid, mis loetakse igakuiste tasude ja muude maksetega hõlmatuks. Tunnistaja X X ütlustega on tõendatud, et vastavad kulud on seotud õhusõiduki opereerimisega, mitte personaliga (IV kd tl 162-163). Samuti on hageja tõendanud kulude esinemist kulu dokumentidega (III kd tl 105-109). Seega kuuluvad kulud Karveri poolt hüvitamisele. 70.3 Samuti kuuluvad tasumisele arvel FAAS-201500723 märgitud kulud, mille osas Karver märgib, et vastavad kuludokumendid on esitamata. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja on vastavad kulud kandnud: Flight permissions/13.08.2016 UUMO-LFMD (III kd tl 109 pöördel - 110); Catering / 13.08.2016 UUMO – LFMD (III kd tl 110 pöördel); Pilots flight charges / August 2016 (III kd tl 110 pöördel); Catering / 10.07.2016 EGKB – UUMO (III kd tl 116 pöördel); Catering / 6.07.2016 UUMO – EGKB (III kd tl 116 pöördel); Ground handling / 26.08.2016 LFMD – EETN (III kd tl 119 pöördel); Dok. Nr 3974943 Executive Controller Print Advertising (III kd tl 125 pöördel); Dok. Nr 4056183 Executive Controller Print Advertising (III kd tl 125 pöördel). Kohus on seisukohal, et esitatud kolmandate isikute arved on piisavad tõendamaks arvel FAAS-201500723 märgitud kulusid. Hageja on ka tõendanud, et on esitanud kulude kohta 21 Karverile täiendavaid selgitusi nii arvete kui kuludokumentide kohta ja täiendavaid kuludokumente juba 14.09.2016 e-kirjas (III kd tl 43, tõlge lk42) ja oma 29.12.2016 vastuses (III kd tl 44) Karver 23.12.2016 e-kirjale. 70.4 Eeltoodut arvestades kuulub arve FAAS-201500723 hagejale tasumisele 6296,89 eurot. 71. Korrigeeritud arve FAAS-201500598 ja arve FAAS-201500853 71.1 Karver leiab, et ei ole kohustatud arveid tasuma kuna tasumine ei ole ette nähtud Karveri käitamislepinguga. Hageja on seisukohal, et kulud tuleb tasuda vastavalt Karver käitamislepingule 71.2 Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vaidlusalustel arvetel märgitud kulud kuuluvad tasumisele Karveri poolt Karver käitamislepingu punkti 5
(1)alusel. Tunnistaja X X ütlustega on tõendatud, et kulud on seotud lennuki opereerimisega. Karver käitamislepingu punktiga 5
(1)on hõlmatud ka arvel FAAS-201500853 märgitud „pilot flight charges“ ja „air navigation“ kulud (IV kd tl 48-54). Tõendatud on, et „Executive Controller Print Advertising 4092397 / September“ arve (IV kd tl 40) puudutab õhusõiduki kohta tellitud reklaami ning see oli õhusõiduki omanikule ka teada (IV kd tl 42). Karver poolt kuuluvad hagejale hüvitamisele ka arvel FAAS-201500853 märgitud kokpiti helisalvestaja (CVR – cockpit voice recorder) oktoobrikuu ja novembrikuu rent (IV kd tl 41 – 41 pöördel). Kuna õhusõiduki enda CVR oli remondis, jättis hageja õhusõiduki omaniku palvel renditava CVR’i ka Karver käitamislepingu lõppemise järgselt õhusõiduki pardale, kuni õhusõiduki enda CVR saab remonditud, mida kinnitab tunnistaja X X ütlused (IV kd tl 163). 71.3 Seoses kostja väidetega, et kuna leping lõppes 31.08.2016, siis ei ole Karver kohustatud tasuma arveid, mis on esitatud peale nimetatud kuupäeva, märgib kohus, et vastavalt Karver käitamislepingu punktile 13
(4)on Karver kohustatud tasuma kõik arved, mis on esitatud 18 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist. Karver on ise kinnitanud, et on teadlik ja nõustub sellega, et kulude kohta võidakse esitada arveid kuni 18 kuud pärast lõpetamise kuupäeva 71.4 Eeltoodut arvestades kuuluvad tasumisele ka arve FAAS-201500598 732,10 eurot ja FAAS201500853 2594,80 eurot.
  1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud ja tõendatud on hageja nõue Karver vastu summas 9623,79 eurot.
  2. Karver on esitanud kohtule menetlusliku tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus peaks leidma, et hageja nõue Karver vastu kuulub rahuldamisele. Tasaarvestus avalduse esitamine on lubatud käesoleva otsuse punktides 64 ja 64.1 tuvastatud õiguslikel alustel Karver on vastavalt käitamislepingu punktile 5
(2)tasunud deposiidi 10 000 eurot, mille tasumise eesmärgiks oli Karveri kohustuste täitmine. Karver leiab, et hageja nõuete täitmine deposiidirahas on olemuselt poolte vastastikune nõuete tasaarvestus. Karveril on kostja vastu ka kahju hüvitamise nõue. Kuna hageja ei tagastanud lepingu lõppemisel Karverile õhusõidukit, dokumentatsiooni ja õhusõidukiga seotud esemeid ning seda vaatamata korduvatele nõudmistele, vaid tegi seda alles 20.10.2016, siis on Karverile jäänud saamata tulu perioodi 01.09.2016-20.10.2016 eest. Kuna kahju täpse suuruse kindlaks tegemine on raskendatud, siis palub Karver määrata kahjusuurus kindlaks kohtul diskretsiooni kohaselt. Hageja vaidleb tasaarvestuse vastuväitele vastu. Deposiidi näol oli tegemist käibekapitaliga katmaks hageja poolt Karver nimel kantud esialgseid kulusid, mistõttu ei vajanud deposiidi kasutamine hagejapoolset tasaarvestusavaldust. Kahju nõue on tõendamata ja põhjendamata. 73.1 Vastavalt Karver käitamislepingu punktile 5
(2)nõustub Karver tasuma kontole püsiettemakse suurusega 10 000 eurot. Seda peetakse käibekapitaliks, millega kaetakse hageja esialgsed kulud, mis on kantud Karver nimel (käesoleva opereerimislepingu alusel). Puudub vaidlus, et Karver tasus deposiiti 10 000 eurot (III kd tl 59, 129). Kohus nõustub hagejaga selles, et deposiidi kasutamiseks ei pidanud hageja tegema Karverile tasaarvestusavaldust. Samas ei nõustu kohus hagejaga, et 22 hagejal ei tule tõendada, et deposiidist on kantud Karveri esialgseid kulusid. Hageja ei ole pidanud vajalikuks kohtule tõendeid esitada deposiidi kasutamise osas. Kohus nõustub Karveriga, et üksnes e-kirja esitamisega (IV kd tl 142 ja pöördel), ei saa tõendada, et hageja on kandnud deposiidist Karveri esialgseid kulusid, mis on kantud Karveri nimel. Seega, kuna hageja ei ole tõendanud deposiidi kasutamist, tuleb eeldada, et Karver poolt on deposiidis 10 000 eurot, millise summa saab hageja tasaarvestada enda nõudega Karver vastu. Hageja on märkinud, et on tasaarvestanud hageja võlgnevuse Karver vastu 3490,45 eurot (I kd tl 2, p 3), mille osas Karver ei ole vastuväiteid esitanud. Seega on deposiidis veel 6509,55 eurot, millise summa saab hageja tasaarvestada enda nõudega Karver vastu, mistõttu tule Karveril lisaks tasuda hagejale 3114,24 eurot (9623,796509,55). 74. Kuna Karver on väitnud, et hageja on tekitanud Karverile kahju, kuna hageja ei andnud lepingu lõppemisel Karverile üle õhusõidukit ja õhusõidukiga seotud dokumentatsiooni, milline kohustus tulu lepingu punktist 13, mistõttu jäi Karveril tulu teenimata, siis annab kohus edasiselt hinnangu, kas Karveril on hageja vastu kahjunõue, mida Karver saaks tasaarvestada hageja nõudega Karver vastu. 74.1 Riigikohus on märkinud, et, kui käsundisaaja rikub oma lepingulisi kohustusi, sh kaitsekohustusi, saab käsundiandja nõuda

§ 101

lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi käsundisaajalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Sellise nõude rahuldamiseks tuleb kontrollida, kas käsundisaaja on lepingut rikkunud (

§ 100

ja § 115 lg 1) ja kas ta vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine ei ole

§ 103

järgi vabandatav, kas käsundiandjale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2), kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3), ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4) (Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-127-16, p 12). 74.2 Tulenevalt Karver käitamislepingu punktile 13

(3)mitte hiljem kui lõppemise kuupäeval või lõpetamise kuupäeval või lepingu lõpetamisel olulise rikkumise tõttu mitte hiljem kui 14 tööpäeva pärast vastavat teadet annab hageja õhusõiduki kogu tehnilise, ärilise ja muu dokumentatsiooni ning õhusõidukiga seotud esemed Karveri käsutusse või annab need üle Karveri poolt määratus isikule ning teostab tavapärased toimingud ja formaalsused seoses ülaltooduga. Vastav kohustus tuleneb ka Euroopa Komisjoni määrusest 1321/
  1. Puudub vaidlus, et 22.07.2016 esitas Karver hagejale lepingu lõpetamise teate alates 31.08.
  2. Puudub vaidlus, et Karver on edastanud hagejale korduvaid nõudeid õhusõiduki ja dokumentatsiooni üleandmiseks (22.07.2016 lõpetamise teade, 01.09.2016 kiri (III kd tl 131 ja pöördel), 22.09.2016 kiri (I kd tl 103-104), 26.09-27.09.2016 e-kirjavahetus (I kd tl 109-111), 10.10.-11.10.2016 e-kirjavahetus (I kd tl 105-108)). Puudub vaidlus, et hageja andis üle õhusõiduki õhusõiduki uuele käitajale X X OÜ, kuid ei andnud üle võtmeid ega õhusõiduki tehnilist, ärilist ja muud dokumentatsiooni. Dokumentatsiooni üleandmist nõudis ka Lennuamet oma 05.10.2016 e-kirjaga (III kd tl 134). Puudub vaidlus, et Karver müüs õhusõiduki Dalajetile ja andis omandi üle 20.10.
  3. Seega on tõendatud ja puudub vaidlus, et hageja on rikkunud Karver käitamislepingu punkti 13
(3). 74.3 Kohus on aga seisukohal, et hageja ei vastuta lepingu rikkumise eest. Kohus on seisukohal, et hageja oli õigustatud keelduma õhusõiduki ja õhusõiduki dokumentatsiooni üle andmisest

§ 111

lg 1 alusel, mis sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse. Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub selgelt, et hageja on korduvalt juhtinud Karveri tähelepanu, et Karveril on täitmata kohustusi, mistõttu keeldub hageja õhusõiduki ja dokumentatsiooni välja andmisest. Samas on hageja olnud valmis õhusõiduki ja dokumentide üleandmiseks (I kd tl 109). Hageja on lisaks pöördunud ka oma õiguste kaitseks kohtu poole, mille osas puudub vaidlus. Seega on kohus seisukohal, et hageja ei vastuta lepingu rikkumise eest. Kohus 23 on ka seisukohal, et Karver ei ole tõendanud väidetavat kahju tekitamist. Karver on esitanud kohtule üksnes väite, et kuna perioodil 01.09-20.10.2016 ei saanud Karver õhusõidukit kasutada, siis on Karveril jäänud saamata tulu. Karver ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks. Lisaks nähtub uus õhusõiduki käitaja alles õhusõiduki 04.10.2016 registreerimissertifikaadilt, mistõttu on ka kahju tekkimine nimetatud perioodil ebatõenäoline (III kd tl 26). Seega on Karveri kahju nõue tõendamata ja põhjendamata. 75. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja nõue Karver vastu rahuldamisele summas 3114,24 eurot. 76. Hageja on juhindudes

§ 113lg 1 ja Ts

MS § 367 esitanud viivisenõude ning palub välja mõista viivise alates hagi esitamisest 12% võlgnevuselt kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 77. Edasi annab kohus hinnangu ettevõtete (Karver ja Dalajet) ülemineku osas ning, kas kostjad vastutavad solidaarselt eeltoodult tuvastatud võlgnevuste eest. 77.1 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 sätestab, et ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb.

§ 180

lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte üleminekut reguleerivad

§-d 180–185, kuid nimetatud paragrahvid ei anna ettevõtte ülemineku ammendavaid kriteeriume. Riigikohus on selgitanud, et ettevõtte ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel on kriteeriumiteks mh: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, 10) juhtorganite liikmete kattuvus. Nimetatud kriteeriumitel on erinevate ettevõtete puhul ka erinev kaal ning nende kriteeriumite rakendamisel tuleb arvestada konkreetsest asjast tulenevaid eripärasid (vt otsus asjas nr 3-3-1-20-11, p 11). Asjas nr 3-3-1-6-12 tehtud 16.04.2012 otsuse p-s 12 on kolleegium märkinud, et oluline on, ja seda rõhutab ka Euroopa Kohtu praktika, et ettevõtte ülemineku kriteeriumid on üksikfaktorid, mida tuleb hinnata nende koosmõjus (vt Riigikohtu 17.06.2013 otsus kohtuasjas 3-3-1-1-13). Ettevõtte regulatsioon on loodud selleks, et kaitsta võlausaldajaid olukorra eest, kus ettevõtja soovib kohustustest vabaneda ettevõtte uude juriidilisse isikusse tõstmisega, jätkates tegevust uue juriidilise isiku kaudu ilma varasemast tegevusest tekkinud kohustusi täitmata. Kehtiv põhimõte, et võlg peab käima kaasas varaga, millega seoses võlg tekkis. Ettevõtte ülemineku tuvastamisest sõltub see, kas ettevõtte omandajale lähevad üle ettevõttega seotud kohustused (

§ 182

lg 2) ning, kas ta vastutab nende eest solidaarselt ettevõtte üleandjaga (

§ 183lg 1).

Ettevõtte majandustegevusega seotud põhivara üleminekut on Riigikohus võrreldes teiste kriteeriumidega lugenud prioriteetseks, andes mõista, et just põhivaras võib üldjuhul peituda ettevõtte tuum. Riigikohtu praktikat kokku võttes võib öelda, et määrav ei ole kogu ettevõtte põhivara üleminek (ettevõtte üleminekuks võib piisata ka üksiku kinnisasja või ehitise võõrandamisest), vaid see, et üleminev põhivara moodustaks ettevõtte tuuma ning oleks muutunud majandusüksuseks, sh oleks majandustegevuseks. Lennundussektoris tuleb ettevõtte ülemineku otsustamisel võtta põhitegurina arvesse just materiaalse vara üleminekut. Nii pidas Euroopa Kohus ettevõtte üleminekule viitavaks teguriks lennukite liisingulepingute ülevõtmist. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et ettevõtte üleminekuks on vaja, et läheks üle selline vara, mis võimaldab jätkata iseseisvat majandustegevust ehk oleks majandusüksuse identiteet (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne.

  1. Lk 876-881). 77.2 Puudub vaidlus, et Kenilworth on võõrandanud õhusõiduki Karverile ja Karver omakorda Dalajetile. Puudub vaidlus, et kõik ettevõtted on registreeritud Briti Neitsisaartel ja on 24 samatüübilised ettevõtted - offshore piiratud vastutusega ettevõtted. Kostjad on registreeritud samale aadressile Ritter House Wickhams Cay II,
  2. korrus, postkast 3175, Tortola Briti Neitsisaared (I kd tl 70, 112, 117, 149, II kd tl 51, 60). Kohus on seisukohal, et õhusõiduki üleminekuga läks üle materiaalne põhivara. Ükski kostjatest ei käitanud õhusõidukeid ise, vaid ostsid teenust sisse. Kenilworth ja Karver ostsid teenust hagejalt ning Karver peale hagejaga lepingu lõpetamist X X OÜ-lt (II kd tl 172, III kd tl 25) ja Dalajet X X OÜ-lt (II kd tl 175, III kd tl 26) ning teenisid seeläbi tulu, mistõttu on õhusõiduki näol kohtu hinnangul tegemist iseseisva majandusüksusega, mille kaudu kostjad tegutsesid ja tegutsevad. Kohus toetab hageja seisukohta, et kuna kostjate ainsaks majandustegevuseks õhusõiduki ülemineku järel on õhusõiduki omamine ja sellega seonduv, siis on õhusõiduk ettevõtete tuumaks. Kostjad ei ole kohtule vastupidiseid tõendeid esitanud. Hageja ülesandeks oli Kenilworthile ja Karverile õhusõiduki käitamine ja muu sellega seonduv, sh ka õhusõiduki meeskonna (pilootide, inseneride) olemasolu tagamine, mistõttu ei olnud Kenilworthil ja Karveril vaja ise tööjõudu palgata ega muid lepinguid sõlmida. Dalajetile osutab vastavat teenust X X OÜ. Seega ei ole käesoleval juhul vajalik hinnata ettevõtte üleminekul tööjõu ja muude lepingute ülemineku kriteeriumi. Oluline on, et kõik kostjad jätkasid teenuse sisseostmist. Kohus leiab, et tähtsust ei oma, et lepingud sõlmiti eraldi, oluline on, et jätkus samasisuline teenuse ostmine. Kuigi kostjate juhtorganite liikmed ei kattu, siis on kohtule tõendatud, et tegelikult juhtis kostjate majandustegevust N T. Kenilworth omandas õhusõiduki Nextant Aerospace LLC’lt ning õhusõiduki omandamisel esindas Kenilworthi N T ning N Ti juhiste järgi võttis hageja õhusõiduki vastu (I kd tl 71-93, tõlge II kd tl 99-101). N T on olnud omanikulendude tellijaks nii ajal, kui õhusõiduk oli Kenilworth varaks, kui ka ajal, mis õhusõiduk oli Karver varaks (I kd tl 94-100, tõlked II kd tl 102-108), mida kinnitavad ka tunnistajate A P ja X X ütlused (IV kd tl 157-164). Tunnistaja X X ütlustega on tõendatud, et N T väitel oli tema õhusõiduki omanikuks (IV kd tl 161-162). N T isiklik assistent T K on olnud ka Karveri esindajaks (I kd tl 101-102, tõlge II kd tl 109). Samuti on arved õhusõiduki käitamise eest edastatud N Ti isiklikule assistendile (II kd tl 88) ning e-kirjavahetust arvete maksmise osas ja lendude tellimise osas on peetud N Tiga (III kd tl 178 (tõlge 198), 179-180 (tõlge 199-200)). Lisaks on õhusõiduki müügiga Dalajetile tegelenud N Ti töötaja X X (II kd tl 276-177 pöördel, III kd tl 27 - 28 pöördel), kes on märkinud, et alustas N palvel tema õhusõiduki müügiga. 77.3 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohale, et ettevõtte üleminek on toimunud, kuna esinevad põhilised ettevõtte üleminekut iseloomustavad tunnused – üle on läinud põhivara ehk õhusõiduk, mida võib käesoleval juhul pidada kostjate majandustegevuseks, millega kostjad teenisid/teenivad tulu. Kõik kostjad jätkasid teenuse sisse ostmist õhusõidukiga tulu teenimise eesmärgil. Kõik kostjad asuvad samal aadressil. Samuti on kõikide kostjate puhul õhusõiduki omanikuks ja tegelikuks kasu saajaks N T. Seega on kohus seisukohal, et kostjad vastutavad võlgnevuste ees solidaarselt juhindudes

§ 183lg 1.

Kohus ei toeta Karver seisukohta, et tulenevalt Karver käitamislepingu punktist on välistatud Karver vastutus hageja ees muudest õigussuhetest. Karver käitamislepingu punktist 8 tuleneb, vaid vastutuse rahaline piir.

  1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele hageja kasuks võlgnevus 24 429,46 eurot, viivised 1060,17 eurot, alates 14.10.2016 viivis 12% aastas põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse täitmiseni ning Karverilt ja Dalajetilt solidaarselt hageja kasuks võlgnevus 3114,24 eurot ja alates 14.10.2016 viivis 12% aastas põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Menetluskulud
  2. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 2 ja § 165 lg 3 jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda 81% ulatuses ja hageja enda kanda 19% ulatuses. 25
  3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg
  4. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik 26

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.