← Eesti

2-19-18829/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 02.06.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18829 Tsiviilasi Osaühingu Endern

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja 2

(5)milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ x6 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (

§ x8 lg 1).

  1. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Hageja on kinnisasja X tee x, Tallinn omanik alates 19.12.2007 (tl 5). Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt olid nimetatud kinnisasja eelnevad omanikud alates 23.05.2001 AS Hansa Capital ja alates 14.07.2003 I B. Kinnisasi X tee x, Tallinn on ühendatud X teel asuva kostja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikuga. Pooled ei sõlminud hageja kinnisasja omanikuks saades liitumislepingut. Kostja ja I B sõlmisid 31.10.2001 veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste lepingu nr 003330/01 (tl 13-14). Pooled sõlmisid 31.01.2008 veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügilepingu nr T002990 hagejale veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamiseks alates 01.01.2008 (tl 20). Lepingu juurde kuulub lepingu lisana nr 1 piiritlusjoonis (tl 6). Piiritlusjoonisel on märgitud liitumispunkt veetorustikul V-1 ja liitumispunkt kanalisatsioonitorustikul K-
  2. Hageja kinnisasja asukohaga X tee x liitumispunkt asub X tee sõidutee all (tl 6). Pooled ei vaidle selle üle, et liitumispunkt asub kaugemal kui üks meeter kinnisasja piirist. Kostja ei vaidlusta hageja väidet, et liitumispunkt asub hageja kinnisasja piirist umbes 38 meetri kaugusel.
  3. Hageja on esitanud nõude kohustada kostjat tasuta rajama (ümber tõstma) kinnistu X tee x, Tallinn vee- ja kanalisatsioonivõrgu liitumispunkt kinnistuga piirnevale munitsipaalmaale X tee xa // X tee T2, Tallinn kaugusele kuni üks meeter kinnistu X tee x, Tallinn piirilt, sealhulgas paigaldama ühisveevärgi hulka kuuluva peakraani ja ühiskanalisatsiooni hulka kuuluva vaatluskaevu ning koostama kirjalikult piiritlusakti koos skeemiga. Hageja tugineb hagiavalduses asjaolule, et liitumispunkt tuleb määrata selleks seadusega ette nähtud kohta. Kostja on seisukohal, et ta ei ole kohustatud seda tasuta tegema, kuna hageja olevat ise nõustunud liitumispunkti rajamisega X sõidutee alla.
  4. Kohus arutas pooltega 05.05.2020 toimunud kohtuistungil hageja nõude õiguslikku alust (vt 05.05.2020 kohtuistungi protokoll). Hageja hinnangul on hageja nõude õiguslikuks aluseks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS) § 3 lg 2 või asjaõigusseaduse (AÕS) §
  6. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et hagejal oleks ÜVVKS § 3 lg 2 alusel õigus nõuda kostjalt kui antud piirkonna vee-ettevõtjalt liitumispunkti rajamist kinnistust 1 meetri kaugusele. Riigikohus on märkinud, et kui selgub nt, et liitumispunkt asub kinnistu piirist 3 meetri kaugusel ning pooled ei ole kokku leppinud, et liitumispunkt määratakse teisiti kui ÜVVKS § 3 lg 2 teise lause järgi, tuleb hagejal ehitada välja kanalisatsioonitorustik oma kinnistu piirilt liitumispunkti suunas ühe meetri ulatuses ning kostjal lasub kanalisatsioonitorustiku väljaehitamise kohustus liitumispunktist hageja kinnistu suunas kahe meetri ulatuses (vt RKTKo nr 3-2-1-131-14, p 21). Kohus märgib, et ÜVVKS § 3 lg 2 ei anna hagejale otsest nõudeõigust, so tegemist ei ole nõudenormiga.
  7. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei kohaldu AÕS §
  8. Omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma (AÕS § 89). Omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise nõude rahuldamise eelduseks on seega esmalt asjaolu, et kostja rikub hageja omandiõigust, ning teiseks see, et hagejal ei ole kohustust rikkumist taluda. Omandiõiguse rikkumiseks AÕS § 89 tähenduses tuleb pidada mis tahes tegu või olukorda mis toob kaasa omaniku õiguste rikkumise või piirab omaniku võimalust teostada talle kuuluva asja üle õiguslikku võimu.
  9. Kohtu hinnangul võiks hageja nõue rahuldamisele kuuluda võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 2 alusel, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda tulenevalt ÜVVKS ja liitumislepingust 3

(5)tuleneva kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 2 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või nõuda, kui: 1) kohustuse täitmine on võimatu; 2) kohustuse täitmine on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas; 3) võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil; 4) kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises.
  1. Kohus on seisukohal, et esmalt tuleb tuvastada kas poolte vahel on kokkulepe liitumispunktide kindlaksmääramiseks. ÜVVKS § 3 lg 2 järgi on liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja osutab veega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenust. ÜVK omanik või valdaja peab ÜVVKS § 5 lg 1 järgi lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga. ÜVVKS § 3 lg 1 kohaselt algab liitumispunktist kinnistu veevärk ja kanalisatsioon. Tuvastamist on leidnud, et liitumispunkt asub hageja kinnisasja piirist kaugemal kui 1 meeter, umbes 38 meetri kaugusel Tallinna linnale kuuluval maa-alal.
  2. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud, et pooled on kokku leppinud selles, et liitumispunkt määratakse teisiti kui ÜVVKS § 3 lg 2 teise lause järgi. Vaidlus puudub selle üle, et pooled ei ole sõlminud liitumislepingut. Kohtule hageja poolt esitatud uuringuakti nr 19T-DK0001 kohaselt lepingu nr T0002990 Lisal 1 (veemõõdusõlme skeem) olev allkiri punktiirjoonel „Klient“ ei vasta I Bi võrdlusallkirjadele ning ei ole võimalik määrata, kas allkirja on kirjutanud I B. Kohus selgitas 05.05.2020 toimunud kohtuistungil kostjale, et kui kostja jääb enda väite juurde, et piiritlusjoonisel toodud allkirja on kirjutanud I B, siis tuleb kostjal seda tõendada (vt 05.05.2020 kohtuistungi protokoll). Kostja täiendavaid tõendeid esitada ei soovinud. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe liitumispunkti määramiseks. Liitumispunktid olid kindlaksmääratud enne hageja saamist kõnealuse kinnisasja omanikuks. Käesoleval juhul on kostja 22.05.2006 kirjas nr TT3720 viidanud veeühenduse mittevastavusele kehtivale seadusandlusele ja võimalusele rajada kanalisatsiooni liitumispunkt Tedre tänavale (tl 90 ja 90 pöördel). Samuti on kostja oma vastuses kinnitanud, et ta ei ole keeldunud hagejaga liitumislepingut sõlmimast X tee x, Tallinn kinnistu liitumistingimuste muutmiseks. Seega on võimalik liitumispunkt rajada kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri ning liitumispunktide asukohad on ÜVVKS-ga vastuolus.
  3. Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas kinnisasja X tee x, Tallinn osas on sõlmitud liitumisleping ÜVVKS tähenduses. Kostja on vastuses kohtule märkinud, et kinnisasja X tee x, Tallinn vee- ja kanalisatsioonitorustik on ajalooliselt ühendatud (tl 28). 14.02.2020 seisukohas on kostja selgitanud, et hageja kinnisasi oli ajalooliselt ühendatud kostja ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga, st hageja kinnistu oli liitunud, torud olid ühendatud ühistorustikuga enne hageja kinnistu omanikuks saamist (tl 96). Kostja on ka märkinud, et omaniku vahetumine ehk kliendi muutumine ei tingi uue liitumislepingu sõlmimist. ÜVVKS § 5 lg 2 alusel toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ÜVK-ga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja ÜVK omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Selline olukord, kus kinnisasi on mingi torustikuga kunagi ühendatud, ei tähenda alati, et on toimunud ühisveevärgiga liitumine ÜVVKS-i tähenduses. Poolte vahel sõlmitud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügileping ei ole liitumisleping ÜVVKS tähenduses. Seda on ka kostja menetluses selgitanud, et ÜVVKS näeb ette veeettevõtja ja kliendi vahel erinevaid tüüpi lepinguid: liitumislepingut ja teenuslepingut. 4
(5)
  1. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et kinnisasja X tee x osas oleks liitumisleping kostjaga juba sõlmitud varasema kinnisasja omaniku poolt. Seega asub kohus seisukohale, et X tee x osas ei ole kinnistu X tee x liitumist ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga toimunud ÜVVKS tähenduses ning kehtivat liitumislepingut ei ole. Nimetatu on tõendatud ka kohtule hageja poolt 23.01.2020 esitatud kostja 22.05.2006 kirjaga I Bile, so isikule kes on käesoleval ajal hageja seaduslik esindaja. Nimetatud kirjast nähtuvalt tuleb, arvestades pikka veeühendust, selle iga ja mittevastavust kehtivale seadusandlusele, võtta uus veeühendus ning enne võrkude ehitusprojekti kooskõlastamist tuleb sõlmida liitumisleping (tl 90 ja 90 pöördel). Seega on ümber lükatud hageja väide, et hageja sai teada liitumispunktide asukohast alles
  2. aastal. X tee x kommunikatsioonide 2007 eelprojekti kohaselt mille tellija on FIE I B kuulub torustik, mida kasutatakse käesoleval ajal teenuse saamiseks, likvideerimisele ja ette on nähtud uute ühenduste loomine (tl 36-40). Kostja poolt kohtule esitatud 06.12.2007 läbivaatuse märkuste kohaselt saab vee- ja kanalisatsioonivõrke rajada pärast liitumislepingu sõlmimist (tl 41). Seega on tõendamist leidnud, et hageja oli vähemalt 22.05.2006 teadlik sellest kus asuvad liitumispunktid ja ka sellest, et liitumislepingut kõnealuse kinnisasjaga ei olegi sõlmitud.
  3. Kohus on seisukohal, et hagejal ei ole õigus nõuda ÜVVKS § 3 lg 2 alusel kostjalt liitumispunkti välja ehitamist ÜVVKS § 3 lg 2 sätestatud korras ilma liitumispunktide osas lepingutingimusi kindlaksmääramata. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõuet hagiavalduses esitatud kujul võimalik rahuldada ning hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu. Sellest tulenevalt ei tule võtta ka seisukohta kostja aegumise vastuväite osas. Kohus märgib, et pooltel tuleb sõlmida liitumispunktide kindlaksmääramiseks liitumisleping.
  4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asjas lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. MENETLUSKULUD
  5. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173

lg 1).

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Tulenevalt asjaolust, et kostjal menetluskulud puuduvad, ei tule määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 20. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.