1-21-892/4

(20231702461)Kohtunik Ivi Kesküla Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. jaanuari
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX (ik: XXXXXXXXXX) esindaja vandeadvokaat Tõnu Tuulas, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Riigiprokuratuuri
4. jaanuari
5. a määrus jätta muutmata ja XX esindaja kaebus rahuldamata.
6. KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. 13.10.
8. a registreeriti Põhja Prefektuuris XX e-posti teel esitatud kuriteoteade järgmises: oma emalt YY-lt saadud informatsiooni kohaselt 08.10.2020 kella 14.20 paiku sisenesid majja aadressil PPP, võõrad isikud, kes lõhkusid eravalduse piirdeaia ja majade lukud ning viisid majast välja mööbli, laste asjad ning firmade C ja W materiaalsed väärtused. Isikud näitasid kohale tulnud politseitöötajatele mingi akti. Kinnistu aadressil MMM, Tallinn „müüsid nad juba 11.09.2020“, mis on Euroopa seadustega vastuolus, kuna Hispaanias on vara jagamine pooleli. Kadunud on ka käekell „Longines“, Hispaania kuldmündid eskuudot 1702 colubmus 8 tk maksumusega 45200 dollarit, CutCornered Rectangular Modified Brilliant 12,07 karaat , Fancy Yellow, Natural , VS1 maksumusega 181050 dollarit ning firmade C ja W vara (raha) kogusummas 284 516 eurot, mille osas „tehakse vastav hagi Eesti kohtusse“.
9. PPA Põhja Prefektuuri 26.10.2020 teatega jättis uurimisasutus kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Põhjenduste kohaselt selgus kuriteoteate läbivaatamise käigus, et XX ja YY elasid koos alates
10. aastast ja ametlik abielu lõpu kuupäev rahvastikuregistri andmetel on 22.07.
11. Vara jagamine ei ole veel lõpule viidud. Seega ei saa arvata, et YY oleks XX või nende laste asju varastanud või 1

(14)omastanud KarS § 199 ja KarS 201 mõttes, kuna need asjad on nende ühine vara. Samuti ei saa arvata, et keegi oleks tunginud ebaseaduslikult sisse majadesse aadressile PPP või MMM, kuna vastavalt kinnistusregistri andmetele need majad ei kuulu XX-le. Sissetungimise ajal XX ja tema lapsed seal ei elanud ning nimetatud majad nende valduses ei olnud. Seega puudub majja sisenenud isikute tegevuses KarS § 266 süüteokoosseis. Uurija lisas, et ühise vara vaidlused tuleb lahendada tsiviilkohtus. Kui tsiviilkohus leiab, et vaidluse objektiks olevad esemed on ära võetud siiski sellisel moel, mida võib tõlgendada mõne karistusseadustiku paragrahvi järgi süüteoks, on seejärel võimalik otsustada kriminaalmenetluse alustamise/mittealustamise küsimus. Käesoleval juhul kuulub kõnealune vaidlus eraõiguse valdkonda, seda reguleerivad perekonnaseaduse ja võlaõigusseaduse sätted ning neid vaidlusi ei ole politsei pädevuses lahendada.

1. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 18.11.
2. a määrusega jäeti XX esindaja kaebus rahuldamata. Põhja Ringkonnaprokuratuur nõustus uurimisasutuse seisukoha ja põhistustega kriminaalmenetluse aluse puudumise osas ning lisas täiendavalt järgmist. Kriminaalasja alustamata jätmise materjalide hulgas on CD-plaat, mille peale on talletatud Ühinenud Kohtutäiturid OÜ kohtutäitur WW fakti tuvastamise akt, millega on fikseeritud PPP majas ja garaažis olevad esemed. Fakti tuvastamine (maja külastamine) on toimunud 25.09.2020 kell 12:08-13:09 teenuse tellinud YY käsul. Majja sisenemine on toimunud täitemenetluse välise kohtutäituri poolt ametiteenuse osutamise eesmärgil, nimelt eesmärgiga tuvastada ja fikseerida PPP kinnistul elumajas ja abihoones olev vara. Majja sisenemise eesmärk ei ole olnud toime panna ebaseaduslik sissetungimine või võõra vara omastamine, kuivõrd majja sisenemine on toimunud ametiteenuse osutamise eesmärgil. Prokurör, olles üle vaadanud fakti tuvastamise akti koos sellele lisatud põhjaliku fotoülevaatega PPP majas asuvast varast, asus seisukohale, et fakti tuvastamise aktist nähtuvalt ei olnud majas kaebuses nimetatud esemeid. Aktis on üksikasjalikult pildistatud üles kõik majas olnud esemed sh pööratakse erilist tähelepanu ka väärtuslikele esemetele ning kui need esemed oleksid majas asunud, oleksid need kajastatud ka piltidel ja aktis. Samuti ei ole prokuröri hinnangul eluliselt usutav, et XX, olles viibinud aastaid eemal PPP majast, hoiab seisvas ja mitteeluruumina kasutatavas majas niivõrd väärtuslikke esemeid. Kuivõrd fakti tuvastamise aktist nähtuvalt on PPP majja sisenetud õiguslikul alusel (maja omaniku ja akti tellija YY loal) ning selles ei ole asunud 25.09.
3. a seisuga kaebuses nimetatud esemeid, on kriminaalmenetluse alustamata jätmine olnud põhjendatud.
4. Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses taotles XX esindaja kriminaalmenetluse alustamist 08.10.2020 aadressil PPP toime pandud majja sissemurdmise (omavoli) fakti suhtes ning majast varastatud sularaha ning väärtuslike esemete varguse faktide suhtes. Riigiprokuratuuri määrus
5. Riigiprokuratuur jättis
6. jaanuari
7. a määrusega XX esindaja kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri
8. novembri
9. a määrusele rahuldamata. 5.
10. Esmalt selgitas riigiprokurör, et seadusandja ei ole piiranud kuriteoteate esitamise õigusega isikute ringi, kuivõrd kuriteoteatele õigusliku hinnangu andmisega on üldse esmalt võimalik tuvastada, kas ja milline kuriteokoosseis võib selle alusel esineda. Kuivõrd kriminaalmenetluse alustamata jätmine riivab vahetult kõige intensiivsemalt kannatanu õigusi, on seadusandja otsustanud 2

(14)edasikaebeõigust piiritleda üksnes kannatanuga. Seega võib KrMS § 207 lg 2 kohaselt vaid kannatanu esitada Riigiprokuratuurile kaebuse. KrMS § 37 lg 1 sätestab, et kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga vahetult kahjustatud st kellele on vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kaebuse Riigiprokuratuurile on esitanud oma esindaja vahendusel eraisik XX. Äriühingud OÜ C ja W OÜ juriidiliste isikutena kriminaalmenetluse alustamata jätmist vaidlustanud ei ole. Riigiprokurör rõhutas, et kaebuses ringkonnaprokuratuurile on kaebaja ise rõhutanud, et „firmade sularaha oli äriühingute omand, mitte ühisvara“. Eeltoodust tulenevalt jättis riigiprokurör füüsilise isiku XX kaebuse OÜ C ja W OÜ vara väidetavas varguses sisuliselt läbi vaatamata. Riigiprokurör lisas, et kaebus kuulub läbivaatamisele vaid selles osas, kus XX saab käsitleda füüsilisest isikust kannatanuna. 5.

1. Riigiprokurör, olles tutvunud kaebuse ja sellega seonduvate materjalidega, leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Riigiprokurör nõustus eelnevate menetlejatega, et kuriteoteade ei sisalda kuriteole (-tegudele) viitavat teavet ning ka Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses pole välja toodud selliseid asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse alustamise. 5.
2. Riigiprokurör märkis, et materjalide juures on YY esindaja advokaat DD e-kiri XX-le 06.12.2019, milles palutakse XX-l teavitada, kas YY-le kuuluvas eramus PPP, asub XX isiklikke asju, mida ta soovib ära viia, ning kui jah, siis millal tal oleks võimalik need ära viia. Kui ei, siis palutakse lihtsalt seda kinnitada. Materjalide juures on XX e-kiri 20.01.2020 Kohtutäiturite Kojale, kus ta teavitab, et keeldub kinnistute sh PPP omanikule YY-le üle andmisest kuni kõigi nende vaheliste vara ühisuse ja lastega seotud vaidluste lõpuni. E-kirjast nähtuvalt on 19.01.2020 sellest teavitatud ka XX esindajat DDt, kes „ähvardab mind väljatõstmisega kohtutäituri kaudu juriidilise fakti tuvastamise menetluse läbiviimise teel“. Materjalide juures on YY 15.10.2020 e-kiri XX kuriteokaebust lahendavale ametnikule, millest nähtuvalt (tõlge vene keelest) „elasime perega Eestis kuni
3. aastani, mil kolisime elama Hispaaniasse. Viimati olime Eestis
4. a kolm päeva, kui saime uued passid. Peatusime PPP majas. X poolt (politseile) nimetatud asjadest ei tea ma midagi ega mõista tema politseisse pöördumist. Meie abielu on lahutatud ja materiaalseid pretensioone pole. Neis majades pole viimasel ajal keegi elanud ja ma pole kellelgi lubanud seal elada.“ 5.
5. XX läbi oma esindaja väidab, et lahkus Eestist 12.11.
6. a sedavõrd ootamatult, et tal polnud enne lennule minekut võimalik PPP majast läbi minna, mistõttu jäid majja tema poolt märgitud esemed ja sularaha. Riigiprokurör ei pidanud seda väidet usaldusväärseks järgmistel põhjustel. Kaebaja pole täpsustanud, millised olid need sellised äärmuslikud ootamatud asjaolud, mis sundisid kaebajat (väidetavalt veel koos lastega) lahkuma sedavõrd kiiresti, ega pole esitanud ka seda kontrollimist võimaldavaid asjaolusid (nt millise lennuga lahkuti). Vaadates 25.09.
7. a kohtutäituri poolt fakti tuvastamise aktile lisatud rohkeid fotosid, ei viita miski sellele, et majas oleks enne väidetud ootamatut lahkumist elatud – avatud kappides polnud mingeid tualett-tarbeid, külmik on tühjendatud, köögi tööpinnad olid puhtad ehk siis puudusid mistahes jäljed sellest, et hommikul oleks lahkutud plaaniga õhtul tagasi tulla. Kuigi maja oli osaliselt möbleeritud, seal oli ka meesterahva riideid/jalatseid, mis ei välista XX seal viibimist pärast
8. a, ei kinnita maja seisukord XX väidet ootamatu lahkumise vajadusest. Maja oli teadlikult asetatud sellisesse seisukorda, et lähiajal sinna ei naasta. Kaebaja põhjendab Eestisse mitte naasmist laste kooli ja koroonapiirangutega. Prokuröri hinnangul nähtub eespool viidatud XX kirjast Kohtutäiturite Kojale, et temaga koos elavad lapsed olid sel ajal 3

(14)16- ja 19-aastased (käesoleval ajal vastavalt 17 ja 20). Sellises vanuses isikud (üks neist täiskasvanu) ei vaja riigiprokuröri hinnangul ilmselgelt igapäevaselt vanema kohalolekut, üks neist ilmselt ei käi ka enam koolis ning seega pole XX põhjendus, et ta pole saanud tulla Eestisse mh laste pärast, asjakohane. Koroonapiirangud algasid

1. a märtsis, kusjuures liikumispiirangud olid ajutised ning suvel-sügisel oli lennuühendus Eesti-Hispaania vahel võimalik. Prokuröri kohaselt ei ole eluliselt usutav, et kaebajal puudus aasta vältel võimalus tulla järgi oma hinnalistele asjadele ja suurele summale sularahale. Kõike eelmärgitut arvestades nõustus riigiprokurör eelnevate menetlejatega, et kaebaja väidetud vara (kuldmündid, kell, kalliskivi) PPP majja pärast tema lahkumist ei jäänud. 5.
2. Riigiprokurörile jäi selgusetuks ka see, kuidas kaebaja, kes ise pole väidetavalt alates 12.11.
3. a majas viibinud, ega ka avaldanud, et seal on käinud tema korraldusel keegi teine, teab väita, on tema poolt viidatud väidetavalt majas olnud esemeid seal enam pole. Seega isegi kui oletada, et kõnealused esemed ja raha majas olid (mida riigiprokurör eespool märgitud põhjustel küll usutavaks ei pea), pole kaebajal alust väita, et neid seal kuriteoteate esitamisel ajal enam polnud. Ükski kaebaja lisatud dokument ei kinnita väidetavalt varastatud esemete PPP majas asumist nende väidetava varguse ajal. Teemanti sertifikaadi, kahe kuldmündi ja kella fotodelt ei nähtu nende tegemise aeg. Fotod saavad kinnitada vaid nimetatud esemete mingil ajal XX käes olemist. 5.
4. Politsei patrull-lehelt nähtuvalt helistas 08.10.
5. a 14:08 YY häirekeskusesse, et PPP maja juures on võõrad inimesed, kõnnivad hoovi peal ringi, koristavad. Maja uksed on lahti. Tuvastati, et kohal on hooldusfirma Eesti Haldus. Sissekande kohaselt „Isikutel lahutusega asjaajamine pooleli. Praegu kuulub maja paberite järgi teataja poja endisele naisele. Suheldud juristidega. Tegelevad asjaga ise edasi. Tsiviilasi, kohus Hispaanias pooleli, tööde teostaja Eesti Haldus. Tellijaks oli Nais osapool“. 5.
6. YY ja XX abielulahutus jõustus 22.07.
7. a, misjärel YY soovis hakata käsutama talle kuuluvat kinnisvara, sh PPP eramut. XX oli eelnevalt teavitatud võimalusest viia majast ära oma isiklikud esemed. XX sellele ei reageerinud, st midagi majast ära ei viinud. Eeltoodust järeldas riigiprokurör, et XX kas ei pidanud majas olnud vara endale kuuluvaks või pidas sinna jäänud isiklikke esemeid endale enam mittevajalikeks. Sarnaselt juba müüdud MMM eramuga viitab YY tegevus soovile realiseerida ka PPP eramu. Isegi kui eeldada, et ta viis majast ära mingit vara, ei saa väita, et tegemist oleks olnud XX-le kuuluva varaga. Isikliku varana võiks käsitleda kaebuses viidatud mootorratturi kostüümi ja käekella, kuid mõlema osas andis riigiprokuröri käsutuses olev materjal põhjust kahelda nende olemasolus majas pärast XX lahkumist. Kaebaja viidatud kohas - II korruse magamistoa garderoobis – fakti tuvastamise aktile lisatud fotodelt ei nähtu kiivrit ega nahkkostüümi sarnast riideeset. Näha on riidepuudel särke ja metallkorvides teksapükse, t-särke. Et pärast XX väidetavat lahkumist 12.11.
8. a kuni kohtutäituri toiminguni 25.09.2020 oleks majas keegi käinud, tuvastatud ei ole. Riigiprokurör lisas, et kaebuses ringkonnaprokuratuurile on taotletud kriminaalmenetluse alustamist tuvastamaks, kes väidetavalt majja sisse murdsid ja vara varastasid, märkides, et kaebaja pole väitnud, et selleks isikuks oli YY. Seda vastuseks meneleja argumendile, et tegemist oli kaebaja ja YY ühisvaraga. Ehk siis kaebaja ise möönab, et YY puhul ei pruugi olla tegemist varavastase kuriteo toime pannud isikuga. 5.
9. Riigiprokurör märkis, et kuriteona on karistatav KarS § 266 kvalifitseeritav koosseis, mis eeldab vähemalt ühe KarS § 266 lg-s 2 tuvastatud tunnuse esinemist, milleks saab käesoleval juhul olla elamiseks kasutatavasse ruumi tungimine. Lisaks kvalifitseerivale tunnusele tuleb tuvastada, et 4

(14)1) hoonesse, ruumi sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras; samuti seda, et 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 p 4 järgi isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist või möönab seda. Riigiprokurör leidis, et käesoleval juhul ei ole YY oma käitumisega andnud alust arvata, et ta soovib valdaja tahte vastaselt tungida võõrasse eluruumi. Riigiprokurör selgitas, et valdus asja, sh ruumi üle eeldab lisaks faktilisele või sotsiaal-normatiivsele võimule ka valdustahet, st isik peab soovima seda võimu teostada. Materjalidest saab järeldada, et XX elab koos lastega kas alaliselt või vähemalt osaliselt Hispaanias (mh viide laste kooliskäimisele seal). Võimalik, et PPP eramut kasutas ta Eestis viibides. Kui jaatada XX valdust kõnealusele eluruumile, siis pelgalt (väidetavalt ajutiselt) välismaale minekuga ruumi senine valdaja objektiivselt valdust ei kaota, tal jääb alles sotsiaal-normatiivselt tunnustatud õigus oma asjale ja tal säilib ka valdustahe. Kui aga ruumi senine valdaja jätab ruumi pikemaks ajaks kasutuseta ja tema tegevus viitab soovimatusele seda ruumi vallata (nt läheb välismaale pikemaks ajaks ilma selge naasmisplaanita, jättes seni valduses olnud ruumi hooleta, ega naase ka tema poolt nimetatud naasmist takistanud objektiivsete põhjuste ära langemisel), siis naasmissoovil võiks küll objektiivset valdustahet jaatada, kuid ruumi omanikule võib sellegipoolest jääda subjektiivselt mulje, et senisel ruumi valdajal valdustahe puudub ja et seega isik pole enam ruumi valdaja. YY väitel tema teada pärast

1. a perega Eestist lahkumist majas keegi, sh XX, ei elanud. Eeldades, et XX hoone võtmeid omades oli seda siiski teinud, saab aga olemasoleva materjali põhjal väita, et antud juhul esinevad sellised asjaolud, mis andsid omanikule tõsimeelse aluse arvata, et senisel valdajal puudus ruumi osas valdustahe, st omaniku teos puudub kaudse tahtluse jaoks vajalik voluntatiivne element - koosseisulise asjaolu "möönmine". Seega saab eitada subjektiivse koosseisu täidetust. Lisaks - juhtudel, kus ruumi valdaja jätab tagamata ruumi korrashoiu, võib tekkida ruumi omanikul hädaseisundi alusel õigus omal algatusel ruumi siseneda, et takistada oma omandi edasist kahjustumist. See tuleb kõne alla eeskätt siis, kui valdaja on loobunud ruumi mõistlikult eeldatavast korrashoiust (nt talvel jätab vee sisse ega küta), mil omaniku päästetavat omandiõigust võib lugeda oluliselt olulisemaks hüveks kui ruumi igapäevaselt mittekasutava valdaja privaatsfääri/eraelu vms riivet. 5.
2. Riigiprokurör leidis, et antud juhul on 08.10.
3. a sündmuse osas tuvastatud, et maja omanik YY tellis hooldusfirmalt kinnistu koristusteenuse, mis nähtub nii politseipatrulli poolt kohapeal tuvastatust kui ka YY kõnest häirekeskusele, kus viimane märkis, et isikud kinnistul koristavad. Võimaliku valdajana käsitletav XX oli jätnud maja ca aastaks hooldamata – koristamata, tuulutamata, võimalik, et ka kütmata. YY ei tunnista XX valdajana. Isegi kui seda eeldada, polnud YY-l koristusteenust tellides eesmärgiks kellegi privaatsfääri kahjustada. Arvestades 25.09.
4. a fakti tuvastamisel majas viibides nähtut, ei saanud YY-l tekkida muljet, et maja kasutatakse igapäevaselt eluruumina. 25.09.2020 sisenes maja omanik YY sinna koos kohtutäituriga fakti tuvastamiseks - tuvastada ja fikseerida talle kuuluva kinnisvaravara olukord ja seal olnud esemed, mis võisid omada tähtsust väidetavalt Hispaanias pooleli olnud varalises vaidluses. Kusjuures seda tegi ta teadmisel, et maja keegi elamiseks ei kasuta ehk tal puudus tahtlus kellegi valdust rikkuda. Kuna selle toimingu käigus avastas YY oma kinnistu sellises olukorras, et see vajas koristamist, tellis ta 08.10.
5. a 5

(14)hooldusfirmalt selle teenuse. Nende kahe sündmuse vahele jäänud ajal ei muutunud YY teadmises maja võimaliku valduse osas midagi. Kokkuvõtvalt, arvestades eeltoodut, asus riigiprokurör KarS § 266 osas seisukohale, et täidetud pole selle subjektiivne koosseis YY poolt. Et majja oleks sisenenud veel keegi peale YY ja tema loal seda teinud isikute väljaspool kahte eespool käsitletud juhtu, tuvastatud ei ole.

1. Riigiprokurör selgitas, et KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Kui ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Kõike eelmärgitut arvestades asus riigiprokurör seisukohale, et antud juhul kuriteole (-tegudele) viitav teave puudub. Kriminaalmenetluse alustamine olukorras, kus alles kriminaalmenetluslike vahenditega tuleks otsida kriminaalmenetluse alust, on lubamatu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.09.2010 lahendi 3-1-1-60-09 kohaselt „kriminaalmenetluse alustamiseks peab olemas olema ajend (kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis) /…/ ja tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline.“ Määruskaebus
2. Riigiprokuratuuri
3. jaanuari
4. a määrusele esitas kaebuse XX esindaja vandeadvokaat Tõnu Tuulas, kes taotleb Riigiprokuratuuri
5. jaanuari
6. a määruse tühistamist ning kriminaalmenetluse alustamist.
7. XX esindaja soovib lisaks kuriteokaebuses toodule rõhutada järgmisi asjaolusid. 8.
8. 08.10.
9. a kella 14:20 paiku kutsus XX palvel tema ema (YY, i.k. XXXXXXXXXXX) välja k politsei aadressile PPP, kuna majja oli sisse murtud, lukud lõhutud ja majast vara ära viidud. 8.
10. XX on nii kuriteokaebuses kui ka hilisemates kaebustes täpselt kirjeldanud, milline väärtuslik vara eelnevalt nimetatud sissemurdmise hetkel PPP majas oli. XX jääb seni avaldatu juurde ja ei hakka neid asjaolusid kordama. Riigiprokuröri väitele, mille kohaselt ei ole XX pärast 08.10.
11. a majas viibinud, seega kuidas saab ta teada, et nimetatud asjad on varastatud, saab esindaja kohaselt vastuse anda kriminaalmenetluse läbiviimine. 8.
12. Esindaja rõhutab veelkord, et KarS § 266 järgi kvalifitseeritud tegu on XX edasistes kaebustes toodud esile, kui peamine tegu, mille osas kannatanu taotleb jätkuvalt kriminaalasja algatamist.
13. Määruskaebuses heidetakse Riigiprokuratuuri
14. jaanuari 2021.a määrusele kokkuvõtvalt ette järgmist. Määruskaebuse kohaselt on antud kriminaalasja algatamise küsimuse lahendamisel oluline hinnata, kas XX valdusse jõuga (valdaja tahte vastaselt) sisenemine 08.10.
15. a, lukkude murdmine, asendamine ja signalisatsiooni jõuga maha võtmine asukohas PPP kujutas endas KarS § 266 sätestatud koosseisule vastavat tegu, mistõttu tuleks kriminaalmenetlust alustada. 9.
16. XX esindaja märgib, et Riigiprokuratuuri määruse punktis 3.
17. järeldab riigiprokurör ebaõigesti, et käesoleval juhul ei ole YY oma käitumisega andnud alust arvata, et ta soovib valdaja tahte vastaselt tungida võõrasse eluruumi. Riigiprokurör selgitab: Valdus asja, sh ruumi üle eeldab lisaks faktilisele või sotsiaal-normatiivsele võimule ka valdustahet, st isik peab soovima seda võimu teostada. Kaebuse esitaja kohaselt teeb riigiprokurör seejärel kokkuvõttes ebaõige järelduse nagu poleks XX-l väidetavalt enam
18. a septembris ja oktoobri alguses olnud PPP kinnistu ja hoonete osas 6

(14)valdustahet. Riigiprokurör järeldab seetõttu alusetult ja ebaõigesti, et see asjaolu väidetavalt õigustas XX valduse rikkumise QQ poolt. Kaebuse kohaselt ei vasta riigiprokuröri selline oletuslik järeldus eelnevalt tsiteeritud tõenditele, mille kohaselt XX PPP ainsa seadusliku valdajana oli avaldanud nii Kohtutäiturite Kojale (vt lisa 1) kui ka QQ advokaadist esindajale DDle, et ta soovib PPP valdust edasi teostada, paludes enda valdust selles asukohas mitte rikkuda. Järelikult polnud ta oma valdustahet minetanud ja oli enda vastavat tahet avaldanud kirjalikult QQ-le. Kaebuse kohaselt puuduvad antud juhul mistahes tõendid selle kohta, et omanikul QQ-l sai esineda õigus tegutseda hädaseisundi alusel ning et tal esines seetõttu põhjus enda omandi päästmiseks. Samuti puuduvad tõendid, et PPP valduse rikkumisel tegutses QQ. 9.

1. QQ koos oma esindajaga teadsid, et maja on XX poolt hooldatud, ei ole jäetud ilma ühegi teenuseta ning et XX ei ole valdajana mitte mingil juhul loobunud maja mõistlikust eeldatavast korrashoiust. Kriminaalasja materjalide põhjal peaks olema selge, et PPP XX valdusse ei tunginud 08.10.2020 mitte kinnistu omanik QQ (kes ei viibinud Eestis), vaid seda tegi advokaat DD. See asjaolu on jäänud Riigiprokuratuuri määruses täielikult käsitlemata, vaid selles analüüsitakse justkui oleks tegutsenud QQ. Eeltoodust tulenevalt märgib kaebuse esitaja, millist advokaadi õigusabi osutades on õigustatud advokaadi poolt kliendi huvides võõrasse valdusse omavoli kasutades tungida. Kas advokaat saab kliendi eest teostada selliseid toiminguid ja tegevusi nagu leidis aset 08.10.
2. a PPP ja milliseid antud juhul on riigiprokurör esitanud kui omaniku õigustatud käitumist omandi väidetavaks kaitseks. 9.
3. Kaebaja ei nõustu Riigiprokuratuuri määruse punktis 3.9 toodud põhjendustega. Tegemist on tegelikkusele mittevastavate oletuslike järeldustega, millised ei tugine tegelikele asjaoludele. QQ-l ega tema advokaadil ei saanud esineda eesmärki siseneda kinnistule väidetavalt koristamise ja hooldamise eesmärgil ja põhjusel, et XX oli jätnud maja hooldamata – koristamata, tuulutamata ja ka kütmata. Maja oli koristatud, tuulutatud ja hooldatud, samuti köetud XX hoole ja tegevuse tulemusel. Kaebuse kohaselt ei olnud QQ alates PPP maja valmimisest kordagi tundnud isegi huvi selle vastu, millises olukorras antud maja on. Kõik PPP maja ülalpidamiseks vajalikud teenuste osutamise lepingud on XX sõlminud enda nimel (või oma ettevõtte nimelt), olles samuti tasunud kõikide vajalike teenuste eest või korraldanud tasumise oma ettevõtte poolt. Koristamiseks sisuline vajadus 08.10.
4. a puudus, samuti riigiprokuröri poolt oletuslikuna esile toodud arusaamatu vajadus Hispaania kohtumenetluse jaoks mingite tõendite kogumiseks puudus, mille kohta täpsem selgitus määruses ka puudub. 9.
5. Kaebuse kohaselt oli QQ esindaja DD ainus eesmärk PPP kinnistule sisenemiseks nii 25.09.
6. a kui ka 08.10.
7. a valduse hõivamine eesmärgiga teha ettevalmistusi kinnistu müügiks ning kaudsema eesmärgiga kinnistu müügiga vältida või raskendada Hispaanias kohtusse esitatud hagi alusel tehtava kohtulahendi täitmist. Perekonna teise kinnistu ja hoonete suhtes asukohaga MMM oli DDl see just vahetult enne õnnestunud (vt lisas 11 MMM kinnistu müügileping). 9.
8. Esindaja märgib, et alates
9. a lõpust, kui XX pidi Eestist kiirelt lahkuma, ei olnud mitte keegi ka PPP maja kasutanud, mistõttu puudus selle koristamiseks 08.10.
10. a mistahes vajadus. Samuti ei saanud olla QQ-l (läbi oma advokaadist esindaja) mingit koristamise vajadust, kuna tal puudus maja valdamiseks mistahes õiguslik alus ja ka vajadus, kuna ta elab pidevalt Inglismaal. 7

(14)Esindaja lisab, et maja tuulutuseks on majas toimiv tuulutuse süsteem, mingiks täiendavaks maja tuulutamiseks antud olukorras vähimgi vajadus puudub. Kaitsja kohaselt ei saa tuulutamata maja seada ohtu ka omandit. Selline vajadus puudus 08.10.

1. a lisaks veel seetõttu, et sel hetkel keegi majas ei elanud ja ei kavatsenud seda lähimal ajal ka teha. Seoses maja hooldamisega märgib esindaja, et XX on enda või enda ettevõtte nimel sõlminud kõik vaidlusaluse PPP maja nõuetekohaseks kasutamiseks ja toimimiseks vajalikud lepingud: s.o maja elektrienergiaga varustamise lepingu ja võrgulepingu, lepingu maja kütmiseks ja lepingu vee – ja reovee teenuste saamiseks. Kokkuvõttes tõendavad lisades 2 kuni 7 esitatud tõendid seda, et XX polnud minetanud valdustahet PPP valdamist edasi teostada, ta polnud jätnud maja hooleta, kütteta või muude hädavajalike teenusteta ning QQ-l (õigemini tema advokaadil DDl) puudus seetõttu õigustus PPP majja sisse murda. 9.
2. Kaebuse kohaselt on QQ soov müüa MMM ja PPP kinnistuid seadusega vastuolus, sest ta püüab koos oma advokaadiga takistada Hispaanias tehtava kohtulahendi täitmist. Riigiprokurör esitab sellise soovi määruses üllatuslikult kui QQ tegevust õigustava asjaolu. QQ ja tema advokaadist esindaja DD on väga hästi teadlikud, et mõlemad kinnistud on otseselt hõlmatud Hispaania kohtusse esitatud abikaasade varaühisuse lõpetamise hagiga. Selles hagiavalduses on esitatud nende kinnistute suhtes ka eraldi taotlused (vt lisa 8 tõend - eesti keelse tõlke osa lõpus). Hispaanias kohtusse esitatud XX hagi on sealse kohtu menetlusse võetud ja selle arutamiseks oli
3. jaanuariks
4. a määratud kohtuistung (vt. lisas 8 Hispaania Palma de Mallorca esimese astme kohtu nr. 16 määrus kohtuistungi määramise kohta 28.01.2020 ja lisas nr 9 selle tõlge eesti keelde). Määruskaebuse lisas 10 on Palma de Mallorca esimese astme kohtusse esitatud XX hagi ja selle tõlge eesti keelde, millest nähtub kohtuasja ilmselge seotus Eestis asuvate kinnisasjadega: kinnistud MMM ja PPP. Nende asjaolude ja tõendite valguses on QQ 15.10.2020 e-kirjas väljendanud puhast valet väites menetlejale, et seoses abielu lahutamisega materiaalseid pretensioone ei ole. XX esindaja rõhutab, et esitatud kaebuse õige lahendamise seiskohast on oluline, et lisas 8 esitatud hagis on XX haginõudeks abikaasade varaühisuse lõpetamine ja likvideerimine ning likvideerimise käigus varaühisuse nõuete rahuldamine. Nõuete rahuldamine võib toimuda antud juhul ka QQ nimel olevate kinnisasjade PPP ja MMM arvelt, mistõttu asuski QQ esindaja DD Eestis kiirelt tegutsema, müües neid kinnistuid eesmärgiga muuta Hispaanias kohtusse esitatud hagi põhjal tehtava kohtulahendi täitmine raskendatuks või võimatuks. Määruskaebuse lisas 11 esitatud müügileping tõendab, et MMM kinnistu osas see DDl ka õnnestus. Seega on QQ tegevuseks läbi oma esindaja eeskätt Hispaania kohtus menetletava varaühisuse likvideerimise asjas tehtava kohtulahendi täitmise raskendamine. Selline tegevus ei saa olla kuidagi õiguspärane, järelikult ei ole ka riigiprokuröri vastavad järeldused seadusega kooskõlas, mis on omakorda põhjustanud riigiprokuröri poolt määruse tegemise, millega jäeti ebaõigesti kaebus rahuldamata ja kriminaalasi algatamata. Selline tahtlik ausa kohtupidamise vastane tegevus QQ ja tema esindaja poolt ning varaühisuse hagiga hõlmatud kinnistute mahamüümise oht sundis XX pöörduma hagi tagamise avaldusega Harju Maakohtu poole. Määruskaebuse lisas 12 on esitatud Harju Maakohtu 21.01.2021.a hagi tagamise määrus, millega kohus määras: Hagi tagamise korras kanda kostja QQ (isikukood XXXXXXXXXX) omandis olevale kinnisasjale asukohaga PPP, registriosa number XXXXXXXX, hageja XX´i (isikukood XXXXXXXXXX) kasuks märkus: „Hispaania Kuningriigi PALMA DE MALLORCA ESIMESE ASTME KOHTU NR 16 8

(14)menetluses on kinnistuga registriosas nr XXXXXXXX seotud XX hagi (Kohtuasja nr (NIG): XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX) QQ vastu, milles XX nõuab varaühisuse lõpetamist“. Harju Maakohus kaalus põhjendatult kogu tekkinud olukorda ja leidis, et oht ja tõenäosus, et QQ võib ka PPP kinnistu võõrandada on suur ja seetõttu oli vaja Hispaania kohtus tehtava kohtulahendi tulevase täitmise tagamiseks hagi tagada. 9.

1. Kohtutäitur saab fakti tuvastamise teenuse osutamisel teenuse tellija poolt läbiviidavates toimingutes osaleda üksnes vaatlejana, valduse rikkumiseks mistahes erivolitusteta. Riigiprokurör on kaebuse lahendamisel analüüsinud kohtutäitur WW fakti tuvastamise teenuse osutamist, kuid andnud sellele tegevusele seadusele mittevastava tõlgenduse, mille tulemusel on jätnud kaebuse ebaõigesti rahuldamata. Kohtutäitur saab antud teenuse osutamisel üksnes osaleda koos töö tellijaga võõrasse valdusse sisenemisel (tellijaks sai olla üksnes DD) ja sündmusi salvestada ning aktis kirjeldada, kuid tal pole võõra valduse hõivamise osas mingeid erivolitusi. Kohtutäitur osutab fakti tuvastamise teenust tellija taotlusel ja tellijaga sõlmitud lepingu alusel. Tegemist ei ole täitetoiminguga, mis annaks kohtutäiturile mingeid erilisi õigusi, näiteks kasutada jõudu valdusesse sisenemisel. Antud juhul võib aru saada, et fakti tuvastamise teenuse tellis QQ advokaadist esindaja DD, kes ühtlasi pidi tagama kohtutäiturile PPP valdusse sisenemise, kuna täituril endal ei teki mingeid eriõigusi valduse hõivamisel seoses nimetatud teenuse osutamisega. Fakti tuvastamine kohtutäituri poolt on toiming, kus kohtutäitur huvitatud isiku tellimusel kinnitab eksisteeriva olustiku või sündmuse olemasolu teatud ajahetkel. Fakti tuvastamise tulemuseks on kirjalik akt, mis koosneb üldjuhul sõnalisest osast ning pildi- ja/või videomaterjalist. Kohtutäituril ei teki juriidilise fakti tuvastamise käigus mingeid eriõigusi valdusesse siseneda, seega ei saa kohtutäituri tegevuse tulemusel valduse rikkumisel tekkida valduse tegelikul rikkujal mingeid lisa tagatisi või erilisi õigustusi. 9.
2. XX esindaja märgib, et XX valdust PPP kinnistul rikuti juba 07.10.2020, st päev varem kui riigiprokuröri kaebuses on käsitletud. Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses on selgitatud, et PPP naaber on hiljem väitnud XX-le, et ta nägi kuidas asjad viidi majast välja 07.10.
3. a lõhutud tagaaia kaudu, mitte peaväravast, mille pult ja võtmed on ainult XX-l. Ka XX emal on aiavärava avamiseks pult. Kaebuses on esitatud seega selge väide, et PPP kinnistule ja majja murti sisse juba 07.10.2020, mitte ainult 08.10.
4. Selles valguses jääb väidetav koristamise ettekääne täiesti arusaamatuks. Sellele kaebuses esile toodud asjaolule ei ole riigiprokuröri määruses antud ühtegi selgitust ega vastust. Määruses on käsitletud sündmusi üksnes kuupäeval 08.10.2020 ja leitud, et kinnistu omaniku tegevus oli õigustatud koristamise eesmärgil (kuna kinnistul viibis koristusfirma) ning väidetava omandi kaitse eesmärgil (millist vajadust aga tegelikkuses ei saanud esineda nagu määruskaebuses eelnevalt põhjendatud). Kaebaja poolt Riigiprokuratuurile esile toodud selge viide, et naaber nägi, kuidas asju majast välja viidi on ka vastus kaevatud määruses esitatud kahtlusele, et kust XX (olles mitte viibinud majas pikalt enne 08.10.2020 ja selle järgselt) üldse teab, et majast asju varastati? Kuna nii kinnistud PPP ja MMM, kui ka neil asuvad elamud olid lukustatud (tööle rakendus ka XX paigaldatud ja talle teada koodiga signalisatsioon), on see piisav tõend valdaja tahtest valduse teostamist jätkata. 9

(14)Kuna PPP kinnistule ja majja juurdepääsuks lõhuti lukud, võeti jõuga maha signalisatsioon, juurdepääs saavutati sissemurdmisega, on need piisavad tõendid, et XX valdus oli seaduspärane ja sissemurdjate oma mitte. 9.

1. Riigiprokuratuuri määruses on esitatud XX-le arusaamatud etteheited seoses tema Eestisse mitte naasmisega pärast
2. a sügist. Samuti võib määrust lugedes aru saada nagu oleks kaebuse lahendamise seisukohast oluline tõendada, kas ta pidi
3. a sügisel lahkuma kiiresti ja ootamatult või mitte (etteheide, et pole esitanud kirjeldust lendude kohta või lennuki pileteid). XX teostas oma valdusõigust tavapärasel viisil ja muuhulgas ka läbi teenuste osutajate, kellelt ta teenused PPP hoone ja kinnistu toimimiseks ostis ja kes kõiki vajalikke teenuseid katkematult osutasid. Lisaks oli ta emal YY-l juurdepääs kinnistule eraldi võtme ja puldiga, et jälgida valduse puutumatust ja säilimist ning teostada soojal ajal aia hooldust. Seega oli XX korraldanud valdusõiguse teostamise tavapärasel mõistlikult viisil nagu tavapärasele eemal viibijale kohane. Kõik talle Riigiprokuratuuri määruses esitatud etteheited on arusaamatud ja põhjendamatud. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, miks pidanuks XX vahepealsel ajal Eestisse saabuma ning miks ta pidanuks PPP majast ära viima sinna jäetud isiklikud esemed, väärisasjad ja sularaha. XX sai üksnes eeldada, et mitte keegi ei hakka jõuga tema valdust PPP kinnistul ja majas rikkuma. Olles saatnud
4. a alguses kirjad nii Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale kui ka QQ advokaadile, eeldas XX kolmandate isikute õiguspärast käitumist ja seda, et keegi ei hakka jõuga PPP valdust rikkuma. 9.
5. Kaebuses Riigiprokuratuurile on esitatud selge taotlus kontrollida, kas kriminaalasja alustamata jätmise materjali juures asuvalt kohtutäitur WW CD salvestiselt (kirjeldatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruses 18.11.2020) nähtub, et on filmitud kõiki kaebuses nimetatud asukohti majas ja kas kaebuses nimetatud asjad, esemed ja raha on nähtav nendes asukohtades. Nendele konkreetsetele taotlustele on Riigiprokuratuuri määruses esitatud üksnes pealiskaudne vastus. Näiteks on Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses täpselt kirjeldatud, mis asukohas majas asus järgnev kaebaja isiklik vara: Hispaania kuldmündid asusid mustas tööriista plastkastis, kasti alumises osas, puuride all (kast asus I korrusel katlaruumis); Kaebuses kirjeldatud kollane vääriskivi asus mustas tööriista plastkastis, kasti alumises osas, puuride all, sealsamas, kus Hispaania kuldmündid (kast asus I korrusel katlaruumis). Jääb selgusetuks, kas WW salvestiste ja fotode järgi on tuvastatud nimetatud tööriista plastkast I korruse katlaruumis ja kas selles ruumis üldse mingeid toiminguid salvestati. Kaebuse järgi asus sealsamas I korruse katlaruumis ka pappkarp, milles lampide ja elektrivaruosade all kilekotis asus ettevõtete sularaha. Kaevatud määruses puudub vastus, kas I korruse katlaruumi üldse WW poolt salvestati ja kas nähtub viidatud must tööriista plastkast ja kas see üldse avati. Samuti jääb selgusetuks, kas salvestistel nähtub sealsamas asunud pappkarp, milles suured summad ettevõtete sularaha. 9.
6. Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses selgitatakse, et WW teenuse osutamise toiming 25.09.2020 ei tekitanud kellelegi uut õiguspärast valdust seaduslikul alusel. WW teostas toimingu 25.09.
7. XX avaldatud sissemurdmine toimus aga 08.10.
8. a (ühe väite järgi juba 07.10.2020), seega pea 2 nädalat hiljem. Kaebuses on selgelt juhitud tähelepanu, et senise menetluse käigus jääb selgusetuks, kes ja mis alusel vahetas (ja kas vahetas) PPP maja lukud ja võtmed. Sellele konkreetsele 10

(14)küsimusele riigiprokuröri määruses vastused puuduvad, kuna määruses viidatud QQ ei viibinud Eestis. XX väidab jätkuvalt, et PPP elumajas olid 08.10.2020 (aga need olid järelikult seal ka 25.09.2020 täituri toimingu ajal) eelnimetatud XX ja tema laste asjad ja suure väärtusega esemed ning firmade sularaha. XX väidab jätkuvalt, et sularaha ja väärisesemete hoidmine ettearvamatutes asukohtades võib olla sageli palju turvalisem kui nende hoidmine asukohtades, kus võiksid vargad eeldada, et need asuvad.

1. KarS § 266 järgi tuleb kriminaalmenetlust alustada, kui esineb vähemalt üks KarS § 266 lg-s 2 tuvastatud tunnus, milleks saab käesoleval juhul olla elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega. Kokkuvõttes on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et kõik vajalikud KarS § 266 koosseisulised tunnused antud juhul esinevad ja kriminaalmenetlust tuleb alustada. QQ advokaat DD murdis 08.10.2020 (ühe versiooni järgi juba 07.10.2020 või isegi 25.09.2020 – aga neid asjaolusid saab täpsustada kriminaalmenetluse käigus) PPP aiaväravate ja maja lukud, kahjustades ka värava rajatist (vt foto lisas 13) võttis jõuga maha signalisatsiooni ning tungis seega ebaseaduslikult XX valdusse. See valdus oli tema jaoks võõras ja ta teadis ning pidi teadma, et XX tahe oli PPP kinnistut ja maja edasi vallata. Juhul, kui advokaat DD tegevus PPP kinnistul XX valduse rikkumisel saab läbi kriminaalmenetluse algatamata jätmise õigustused, millised on esitatud kaevatud määruses, oleks loodud väga ohtlik pretsedent edaspidiseks. Selliselt on edaspidi lihtne advokaatidest esindajatel luua kunstlikud eeldused ja formaalsed põhjendused valduse jõuga rikkumiseks. Sündmused, mis PPP kinnistul 25.09.2020, 07.10.2020 ja 08.10.2020 aset leidsid, vajavad karistusõiguslikku sekkumist ja tõe välja selgitamist. XX soovib rõhutada, et tema Hispaania advokaat teavitas tema endise abikaasa advokaati DD sellest, et Hispaania kohtus on pooleli abikaasade varaühisuse vaidlus ja seetõttu on kõik jõu ja omavoliga tehtud toimingud selle varaühisusega ebaseaduslikud. DD-le oli teada, et varaühisuse vaidlus on seotud ka PPP ja MMM asuva varaga. See nähtub ka kaebuse lisas kohtule esitatud tõenditest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, vaadanud läbi nii esitatud kaebuse kui alustamata jäetud kriminaalasja materjalid, sh Riigiprokuratuuri
3. jaanuari
4. a määruse, leiab, et XX esindaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuses ei ole välja toodud selliseid argumente, millised annaksid aluse kriminaalmenetluse alustamiseks. Samuti ei ole määruskaebuses toodud välja põhjendusi, millistele tuginedes esineb alus arvata, et XX-l oli vaidlusaluse kinnistu osas ainuvaldus. Ringkonnakohtu põhjendused on järgnevad.
5. Väidetava KarS § 199 järgi toimepandud kuriteo osas märgib ringkonnakohus esmalt sarnaselt Riigiprokuratuuriga, et kaebus kuulub läbivaatamisele vaid XX-le kui eraisikule kuuluva vara osas, mis väidetavalt asus kinnistul PPP (edaspidi PPP). 12.
6. Kuriteokaebusest lähtuvalt ei ole võimalik eristada XX-le ja tema lastele ning XX-le ja firmadele C ja W kuuluvat vara. Nii nähtub, et XX lastele (kellest üks on täisealine) kuulusid käekell „Logines“ 8 x Hispaania kuldmündid eskuudot 1702 colubmus 8 tk maksumusega 45200 dollarit. Firmadele C ja W vara (raha) kogusummas 284 516 eurot. Kuriteokaebuse sõnastusest jääb aga arusaamatuks, kellele kuulusid Cut-Cornered Rectangular Modified Brilliant 12,07 karaat , Fancy 11

(14)Yellow, Natural , VS1 maksumusega 181050 dollarit. Kuriteokaebusees on lisatud, et kõige eelnimetatu osas „tehakse vastav hagi Eesti kohtusse“. Kaebuses on XX esindaja leidnud, et küsimusele, kas nimetatud asjad on varastatud või mitte, saab vastuse anda kriminaalmenetluse läbiviimine. Ringkonnakohus toodud väitega ei nõustu, kuivõrd kriminaalmenetluse alustamiseks peab esinema nii alus kui ajend. Kriminaalmenetluse alustamine selleks, et uurida, kas majas väidetavalt olnud vara on seal alles, kadunud, ära viidud või varastatud on igati taunitav ning läheb vastuollu kriminaalmenetluse alustamise põhimõtetega, kuivõrd puudub kriminaalmenetluse alus. Kriminaalmenetluse alustamine selleks, et hakata otsima võimalikku kriminaalmenetluse alust on vastuolus KrMS § 193 lg-s 1 ja KrMS § 199 lg 1 p-s 1 sätestatuga. Siinjuures nõustub ringkonnakohus Riigiprokuratuuri arutluskäiguga, mille kohaselt ei ole eluliselt usutav, et sellises väärtuses vara hoitakse elamus, kus keegi reaalselt igapäevaselt ei ela ja seda olenemata väitest, et vara oli peidetud, sh kaebuse kohaselt ebatavalistesse asukohtadesse nagu I korruse katlaruumis asuvasse tööriistakasti, pappkarpi. Asjaolu, kas kohtutäitur WW koos QQ esindajaga käis PPP katlaruumis või mitte ning kas sealt nähtus kuriteokaebuses kirjeldatud ja väidetavalt varastatud/omastatud esemeid ei oma käesolevalt tähtsust, kuivõrd XX ei ole tõendanud esemete kuulumist talle ning asjaolu, et need esemed fakti tuvastamise akti koostamise hetkel nimetatud kohas olid ning ka seda, et neid seal enam ei ole. Kuivõrd fakti tuvastamise akti kohaselt ei ole katlaruumi osas märgitud, et seal oleks vara olnud (pildid puuduvad), esineb alus arvata, et vara katlaruumis ei olnud. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalasja materjalide juures oleval CD-l ei ole videofaili, vaid fakti tuvastamise akt(id), millistelt nähtuvatele piltidele on varasemad menetlejad viidanud. Seega nõustub ringkonnakohus eelnevate menetlejate seisukohaga, et pole eluliselt usutav, et XX, olles viibinud aastaid eemal PPP asuvast majast hoiab seisvas ja mitte-eluruumina kasutatavas majas niivõrd väärtuslikke esemeid. Siinjuures lisab ringkonnakohus, et QQ esindaja edastas XX-le 06.12.

1. a e-kirja palvega anda teada, kas mh PPP majas asub XX isiklikke esemed, mida viimane sooviks ära viia ning kui jah, millal oleks XX-l neid võimalik majast ära viia. Juhul, kui PPP kinnistul oleks asunud kuriteokaebuses nimetatud väärtuslikke esemeid ja sularaha, oleks eluliselt usutav olnud, et XX oleks nimetatud esemed majast ise ära viinud või palunud seda kellelgi usaldusväärsel isikul teha. 12.
2. Kaebuses toodud väitest, justkui nägi naaber, et kinnistult viidi asju ära 07.10.
3. a, ei nähtu, milliseid asju majast välja viidi. Ringkonnakohus märgib veelkord, et PPP kinnistu omanikuks on QQ, mistõttu esineb alus arvata, et seal asunud asjad kuuluvad lisaks XX-le ka QQ-le. Kuriteoavalduses ei ole märgitud, millised asjad väidetavalt 07.10.
4. a kinnistult ära viidi, samuti ei ole viidatud teo võimalikule toimepanijale ega toimunut täpsemalt kirjeldatud, mistõttu puudub kriminaalmenetluse alus, kuivõrd teadmata asjade osas väidetavalt varguse toimepanemine on hüpoteetiline ning kriminaalmenetluse algatamine nimetatud asjaolu kontrollimiseks on vastuolus KrMS § 193 lg-s 1 märgituga.
5. Kaebuses leitakse, et toime on pandud KarS § 266 järgi kvalifitseeritav süütegu ehk omavoliline sissetung kinnistule PPP. Nii kuriteokaebuses kui järgnevates kaebustes on viidatud, et kinnistu ainuvaldajaks on XX. 13.
6. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalasja materjalidest ja XX ning QQ kirjavahetusest ei nähtu, et kinnistu PPP ainuvaldus oleks antud XX-le, mistõttu on ka ringkonnakohtu hinnangul välistatud kriminaalmenetluse alustamine KarS § 266 järgi. Määruskaebuses rõhutatu, mille kohaselt olid kinnistu PPP võtmed ja värava pult XX käes, samuti XX poolt kinnistuga seotud ülalpidamiskulude tasumine ei anna ringkonnakohtu hinnangul kinnistu 12

(14)ainuvaldust XX-le. Asja materjalidest ei nähtu, et QQ oleks kinnistu valdusest loobunud. Kuivõrd pooleli on varaühisuse lõpetamine Hispaania kohtus, veelgi enam, kinnistusraamatu kohaselt kuulub PPP kinnistu QQ-le ning XX poolt Hispaania kohtusse esitatud varaühisuse lõpetamise hagist nähtuvalt kuulub kinnistu asukohaga PPP QQ lahusvara hulka, puudub alus arvata, et ainuvaldus oli XX-l. Ainuvaldust ei anna XX-le ka asjaolu, et tema viibis seal viimati. Ringkonnakohus märgib, et valdusest loobumine eeldab valdaja tahet. Asja materjalidest ei nähtu, et PPP kinnistu omanik QQ oleks valdusest loobumiseks oma tahet avaldanud. Ringkonnakohus rõhutab, et see, kui isik valdust ei teosta, ei tähenda veel, et ta oleks valduse kaotanud, sest valduse teostamine ei eelda pidevat asja suhtes tegeliku võimu teostamist. QQ esindaja poolt XX-le saadetud kirjast nähtub, et soovitakse teada, kas PPP majas asub XX isiklikke asju, milliseid viimane soovib ära viia. Tegemist ei ole QQ poolt luba küsimisega majja sisenemiseks. Samuti ei anna XX-le ainuvaldust seda rõhutava kirja edastamine Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ja QQ esindajale. 13.

1. Ringkonnakohus selgitab, et vara jagamisega seonduv ei ole kriminaalmenetluse alustamisse puutuv, kuivõrd käesolevalt kontrollitakse, kas esineb alus menetluse alustamiseks KarS § 266 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises. Seega ei ole asjasse puutuvateks määruskaebuses esitatud argumendid, justkui müüdi teine kinnistu QQ poolt ebaseaduslikult või, et QQ koos oma advokaadist esindajaga proovib ka PPP kinnistut müüa. Asjaolu, et Harju Maakohtu 21.01.
2. a hagi tagamise määrusega kanti kinnistusraamatusse PPP kinnistu juurde XX kasuks märkus, ei tähenda samuti automaatselt, et nimetatud kinnistu ainuvaldajaks oleks XX, kelle suhtes oleks toime pandud KarS § 266 järgi kvalifitseeritav tegu. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et QQ on tõepoolest uurijale 15.10.
3. a edastatud e- kirjas märkinud, et materiaalseid vaidlusi poolte vahel ei esine. Siiski tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et XX on varaühisuse lõpetamise hagi esitanud Hispaania kohtusse
4. novembril
5. aastal, mistõttu QQ poolt uurijale sedastatut ei saa pidada vääraks, kuivõrd kirja kirjutamise hetkel ei olnud vastavasisulist hagi esitatud. 13.
6. Kaebuses on põhjendatult viidatud asjaolule, mille kohaselt ei viibinud QQ PPP kinnistu kohta fakti tuvastamise akti koostamise ajal Eestis. Siiski ei muuda nimetatud toimingu läbiviimist ebaseaduslikuks tema puudumine. PPP kinnistu fakti tuvastamise akti kohaselt oli kohal QQ esindaja DD ning toimingu viis läbi QQ poolt esitatud asjaoludele tuginedes kohtutäitur, kellel on nimetatud toimingu läbiviimiseks õigus. Kuivõrd kinnistu omanikuks ning ka (kaas)valdajaks oli QQ, oli DD-l kui QQ esindajal õigus ka 08.10.
7. a lasta PPP kinnistul teostada koristusteenust. Asjaolu, kas selleks oli vajadus või mitte ning sellele hinnangu andmine ei ole käesolevalt oluline, kuivõrd kinnistule siseneti valdaja loal. Siinjuures tuleb aga tähelepanu taaskord pöörata asjaolule, mille kohaselt on kinnistu omanikuks QQ, kes ei ole oma valdusest kriminaalasja materjalidest tulenevalt loobunud, kellel on igati õigus teostada endale kuuluval kinnistul erinevaid töid ja toiminguid. 13.
8. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et XX-l ei olnud PPP kinnistu suhtes ainuvaldust, vaid XX ja QQ võib pidada nimetatud kinnistu osas kaasvalduse teostajateks AÕS § 50 mõttes, mistõttu on välistatud KarS § 266 järgi kriminaalmenetluse alustamine. Ringkonnakohus selgitab veelkord, kuivõrd valduse teostajaks oli ka QQ, ei saa pidada tema loal kinnistul toimingute läbiviimist valdaja tahte vastaseks ning kinnistule sisenemist QQ esindaja poolt 25.09.2020 kui koristusteenuse kinnistule lubamist 08.10.2020 ebaseaduslikuks, kuivõrd QQ oli selleks andnud loa oma esindajale. Ringkonnakohus lisab, et QQ kohaselt (e-kiri menetlejale 15.10.2020.a) pärast
9. aastat PPP kinnistul keegi ei elanud ning ta ei andnud kellelegi pärast nimetatud aega ka luba seal elamiseks. Ringkonnakohus lisab, et kaasvaldajad ei saa kasutada üksteise suhtes omaabi ega esitada 13

(14)valduse kaitse nõudeid. Kuivõrd eeltoodud asjaolusid arvestades saab kinnistu PPP omanikku QQ lugeda kinnistu valdajaks, puudub vajadus vastata määruskaebuses toodud väidetele võimaliku hädaseisundi mitte-esinemise kohta.

1. Eeltoodule tuginedes ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 ja § 385 p-st 11, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
2. jaanuari
3. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 14