KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuaril 2021. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-4731 Kohtukoosseis Kohtunik Peet

) § 15 lg 1 p 2 nõuet ning 1 pani toime

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Kiirmenetluse otsusega määrati Ragnar Ojapervele

§ 227lg 2 rikkumise eest rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot.

1. 09.11.2020 esitas Ragnar Ojaperv Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kaebuses taotleb Ragnar Ojaperv rahatrahvi vähendamist. Ta selgitab, et juhtis Tartus Ringtee tänaval Tallinn-Tartu-Võru maantee suunal sõidukit ning oli parempoolses reas foori taga, kuna algselt plaanis sõita Lõunakeskuse suunal. Plaanimuutusega seoses pidi reastuma kõige vasakpoolsemale otsesuunas sõidureale. Foori tagant startides kiirendas teistest kiiremini, et tekiks ohutum pikivahe. Sel ajal ei keskendunud ta spidomeetrile, vaid ümbritsevale liiklusele. Teadlikult ületas kiirust, kuid kiirus osutus tema üllatuseks niivõrd suureks. Ta plaanis kiirendada ca 60-65 suurusjärku. Kiiruse ületamine toimus hinnanguliselt kuni 10 sekundit, millest kiiruse ületamist 3-5 sekundit. Kaebuse esitaja tunnistas, et sellise manöövri jaoks ei olnud vajalik kiiruse ületamine, vähemalt mitte sellises määras. Piisanuks ka sellest, kui koheselt järsult kiirendada piirkiiruseni ja seejärel rida vahetada või oodata reavahetumise võimalust. Kahetseb eksimust ja mõistab, et sellistes olukordades peab lahendama olukorra ilma kiirust ületamata. Palub kohtul arvestada eelnevate rikkumiste puudumist, puhtsüdamlikku kahetsust, väiksem rahatrahv omab sama preventiivset mõju, rikkumise lühiajalist kestvust, foorist alates ei olnud teel ühtegi ülekäigurada ega ristuvat teed, rikkumise eesmärk ei olnud pahatahtlik, kiiruse ületamine oli leebemas ääres. Ragnar Ojaperv leiab, et 100 ühiku ulatuses on karistus liiga karm antud rikkumise eest.
2. Tartu Maakohtu 12.11.2020.a määrusega võeti Ragnar Ojaperve kaebus menetlusse ja saadeti kaebuse ärakiri PPA Lõuna prefektuurile ning paluti PPA kirjalikkuse seisukohta ja väärteoasja materjalide koopiaid.
3. Kohtuväline menetleja esitas maakohtule oma kirjaliku seisukoha 24.11.2020, milles märkis, et ei nõustu menetlusaluse isiku esitatud kaebusega ning selles taotletud rahatrahvi vähendamisega. Menetlusaluse isiku rikkumine on tõendatud kiirmenetluse otsuse ja videosalvestisega. Kiirus on mõõdetud pädeva mõõtja poolt, kasutades töökorras ja taadeldud kiirusmõõturit. Lisaks ei nõustu kohtuväline menetleja sellega, et kaebusest lähtuv arusaam teo keelatusest tekkis isikul alles pärast karistuse kohaldamist. Ragnar Ojaperve on politsei menetlusinfosüsteemi järgi varasemalt korduvalt karistatud, seega ta ei saa teha taolisi üldilmalikke ja teda-tuntud järeldusi ainuüksi pärast karistada saamist. Tegemist oli selgelt tajutava kiiruse ületamisega, mis oli kohtuvälise menetleja arvates Ragnar Ojapervele kogu aeg teada. Teelõigul ülekäiguradade ja teede ristumiskohtade puudumine ei anna Ragnar Ojapervele õigust piirkiirust ületada. Karistuse määr (sanktsiooni maksimaalsest määrast ca 1/3 suurusjärgus) on arvestanud isiku kehtivate karistuste puudumist ja rikkumise lühiajalisust ning isiku kahetsust. Selline karistus on piisav isiku liiklusalaste hoiakute paremuse poole suunamiseks ja aitab tulevikus välistada tema kannatamatut soovi foori tagant startides teistest sõidukitest ette jõuda. Mõistetid karistus pole ebaproportsionaalselt suur ja see ei raskenda menetlusaluse isiku elu ülemääraselt palju. Kohtuväline menetleja taotles jätta otsus muutmata ja isiku kaebus rahuldamata.
4. 10.12.2020 esitas Ragnar Ojaperv seisukoha PPA esitatud karistusregistri väljavõtte osas ning märkis, et tegemist ei ole kehtiva väljavõttega. Ragnar Ojaperv esitas uue registri väljavõtte, kuivõrd väärteoasi nr 2315,11,00737 oleks pidanud olema aastaid 2 tagasi arhiivi kantud. Lisaks märkis menetlusalune isik, et menetlusinfosüsteemi MIS esitatud tõend on ebaselge. Kohtuväline menetleja on arvestanud menetlusinfosüsteemis sisalduvaid andmeid karistuse määramisel. Ragnar Ojaperv märkis, et ta märkis ülekäiguradade ja teede ristumiskoha puudumist rikkumise kirjeldamiseks, mitte selleks, et antud asjaolud andsid õiguse rikkuda. Samuti asjaolu, et

§ 227

lg 2 eest mõistetav miinimumkaristus ei ole seotud

§ 227lg 2 maksimumiga.

1. Kohtumenetluse pooled olid nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht
2. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
3. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses. Kohus edastas kohtuvälisele menetlejale Ragnar Ojaperve kaebuse koopia, selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha menetlusaluse isiku esitatud kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
5. Seega kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 11.

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt on asulasisesel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h.

§ 50

lg-st 1 tulenevalt peab juht järgima

§-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. 12.

§ 227

sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

§ 227

lõike 2 alusel karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

1. Vaidlus puudub selles, et 23.10.2020 kella 09.33 ajal juhtis Ragnar Ojaperv asulasisesel teel, s.o Tartu linnas Ringtee tänaval mootorsõidukit BMW330D reg. märgigaXXX. See asjaolu on tõendatud kiirmenetluse otsuses märgituga ning nähtub kohtuvälise menetleja kiirusmõõturi videosalvestiselt. Ka menetlusalune isik ei ole esitanud vastuväiteid mootorsõiduki juhtimise osas nimetatud ajal ja kuupäeval ning on kiiruse ületamist tunnistanud oma kaebuses ja kiirmenetluse otsuses.
2. Kiirmenetluse otsuse kohaselt oli antud teelõigu suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kiirmenetluse otsusest ja videosalvestiselt nähtub, et Ragnar Ojaperve juhitava sõiduki kiiruse mõõtmisel kl 09.33.11 oli kiirusmõõturi maksimaalne lugem 75 km/h. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa 1 kohaselt on 3 kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse laiendmääramatus +/- 3 km/h, kui liikuva sõiduki kiirus on vahemikus 20-100 km/h ning kiirusmõõtur mõõdab paigalseisvalt. Seega tuleb menetlusaluse isiku poolt juhitava sõiduki lõplikuks kiiruseks lugeda mitte vähem kui 22 km/h. Seega ületas Ragnar Ojaperv lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Kohtuväline menetleja on kiiruse tuvastanud korrektselt ning arvestanud maha kiiruse laiendmääramatuse 3 km/h kiirusmõõturiga mõõdetud maksimaalselt kiiruselt (75 km/h-3km/h=lõplik tulem 72 km/h).
3. Kiirusmõõturiga saadud mõõtmistulemus on usaldusväärne ning mõõtmise on teostanud pädev mõõtja. Kiiruse mõõtmine vastas Vabariigi Valitsuse 16.06.
4. a määrusele nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“. Taatlustunnistusest nähtub, et kiirusmõõtur on taadeldud 03.06.
5. Tulenevalt Majandus- ja taristuministri 18.12.2018.a määrusest nr 65 vastab taatlus määruse lisa punkti 7.2 nõuetele ning taatlus on kehtiv, seega kiiruse mõõtmist teostati nõuetekohase kiirusmõõteseadmega. Mõõtmist teostav liikluspolitseinik E.P. on läbinud pädeva mõõtja koolituse 17.05.2016, seega on saanud kiirusmõõtja vastava koolituse ja on pädev mõõtmisi teostama.
6. Järelikult on tõendatud, et Ragnar Ojaperv, juhtides mootorsõidukit mitte vähem kui 72kilomeetrise tunnikiirusega kohas, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h, rikkus

§ 15

lg 1 p 2, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h võrra ning seega olid tema käitumises

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse külje tunnused. 17. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

1. Menetlusalune isik tunnistas kohtule esitatud kaebuses, et tema eesmärk oli rikkumise hetkel valgusfoori tagant startides kiirendada umbes 60-65 kilomeetrini tunnis, et seejärel vahetada sõidurida teise auto ees. Seega kiirendas Ragnar Ojaperv tahtlikult, eesmärgiga vahetada seejärel sõidurida. Ragnar Ojaperve juhtivata mootorsõiduki kiirus kasvas kuni 72 kilomeetrini tunnis, millega ta rikkus lubatud piirkiirust (50 km/h). Seega pani Ragnar Ojaperv kiiruse ületamise toime otsese tahtlusega, kuna ta teadlikult suurendas mootorsõidukit üle lubatud kiirpiiruse. Tema enda väitel oli ta üllatunud, et sõiduki kiirpiirus kasvas üle 60 kilomeetri tunnis, kuivõrd ta ei pannud tähele spidomeetrit. Kohtu hinnangul on asulasisesel teel 72 km/h selgelt tajutav kiiruse ületamine, mistõttu pidi Ragnar Ojaperv füüsiliselt tajuma kiiruse sedavõrd suurt ületamist.
2. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut toimepandud väärteo eest karistada. 20.

§ 227

lg 2 näeb ette sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni.

1. KarS § 56 lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, 4 samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas võimalik tuvastada kergendava asjaoluna Ragnar Ojaperve väljendatud kahetsusega (KarS § 57 lg 1 p 3). Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvasta. Kohtuväline menetleja on korrektselt arvestanud asjaoluga, et Ragnar Ojapervel puuduvad varasemad samalaadsed kehtivad karistused. Kuigi kohtuväline menetleja on väärteomaterjalidele lisanud politsei menetlusinfosüsteemi väljavõtte isiku varasematest karistustest, ei saa kohus neid karistusi arvesse võtta, kuivõrd vaid karistusregistril on õiguslik tähendus isiku karistatuse osas. Siiski leiab kohus, et kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel arvestanud lubamatult arhiveeritud karistustega, vaid on karistuse määramisel võtnud arvesse lubatavad andmed. Lisaks märgib kohus nõustuvalt kaebuse esitajaga, et väärteomaterjalidele lisatud karistusregistri väljavõte oli puudulik, kuivõrd selles sisaldus nii arhiveeritud väärteokaristus kui ka käesolev väärteokaristus, kuigi otsus ei ole tänaseni jõustunud.
3. Kohtu hinnangul on Ragnar Ojaperve süü alla keskmise. Tema süü suurust iseloomustab tema suhtumine teosse. Nimelt pani ta teo toime vähemalt otsese eesmärgiga, kuna tema eesmärgiks oli kiirendada mootorsõidukiga üle lubatava piirkiiruse, eesmärgil vahetada rida. Sellise manöövri tegemine on võimalik ka õiguspärasel ja ohutul viisil, mistõttu Ragnar Ojaperve selgitused ja õigustused ei vähenda tema süüd miinimumini. Kohus võtab aga arvesse ka teo toimepanemise asjaolusid – Ragnar Ojaperv kiirendas lühiaegselt ning ei teinud selle käigus ohtlikke manöövreid (nt ei põhjustanud ohtu jalakäijatele vmt), mistõttu ei olnud tegemist äärmiselt ohtliku liiklusväärteoga. Seega on Ragnar Ojaperve süü keskmisest väiksem.
4. Kohtuväline menetleja karistas Ragnar Ojaperve rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Nimetatud karistus jääb

§ 227lg 2 sanktsiooni maksmimaalsest määrast 1/3 suurusesse määra.

Kohus, arvestades teo toimepanemise asjaolusid ning varasemate kehtivate karistuste puudumist, peab rahatrahvi sobivaks karistusmeetmeks. Arvestades Ragnar Ojaperve selgitusi, on kohtul alust arvata, et menetlusalune isik ei ole senini mõistnud, et kiirendamine üle lubatava piirkiiruse (ka 60-65 km/h), on liiklusväärtegu. Kohtu hinnangul on tegemist kohase trahvi suurusega, mis täidab nii eri- kui ka üldpreventiivsed eesmärgid. Ragnar Ojaperv on kohtult taotlenud rahatrahvi vähendamist, kuivõrd ta kasvatab kahte last ja maksab pangalaenu. Kohtu hinnangul ei ole alust rahatrahvi vähendamiseks. Kohus rõhutab, et karistus ei peagi olema isiku jaoks mugav. Arusaadavalt põhjustab rahatrahvi maksmine isikule teatud ebamugavusi, kuid karistuse eesmärgiks ongi mõjutada isiku käitumist ning mõjuda talle distsiplineerivalt. Kohtu hinnangul on käesoleval ajal kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus kohase suurusega. 25. Seetõttu ja eeltoodust tulenevalt jätab kohus Ragnar Ojaperve kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23.10.2020 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2780,20,012140 muutmata. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5