) § 201 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse otsus väärteoasjas nr 2317,20,010609 Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus prefektuuri 11.11.2020 RESOLUTSIOON 1. Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel ja kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja esitada 30 päeva jooksul kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 11.11.2020 otsusega väärteoasjas nr 2317,20,010609 karistati kaebuse esitajat
lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku, s.o 800 euro ulatuses selle eest, et ta juhtis 21.10.2020 kell 09:23 Õismäe tee 36 juures mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt
Kaebuse esitaja palub otsus tühistada ja muuta väärteo kvalifikatsiooni
lg-ks 1, samuti vähendada karistust 6 trahviühikuni ehk 24 euroni ja jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Kaebuse kohaselt juhtis kaebuse esitaja 21.10.2020 Õismäe tee 36 juures mootorsõidukit ning tema juhtimisõigus oli peatunud mitte peatatud. Peatunud oli juhtimisõigus seoses juhiloa uuendamata jätmisega. Seetõttu on kohtuväline menetleja väärteo ebaõigesti kvalifitseerinud ning ebaõigesti määranud karistuse. Riigikohus on lahendis nr 4- 17-4621 leidnud, et kui juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud, kehtetuks tunnistatud või juhtimiselt kõrvaldatud, ei saa juhti käsitada juhtimisõiguseta isikuna. Kaebaja mõistab, et juhtimisõiguse peatumine ei anna talle õigust mootorsõidukit juhtida, kuid sanktsioon ei tohi olla sama nagu ilma juhtimisõiguseta isiku karistamisel. Riigikohus on viidatud lahendis leidnud, et sellises situatsioonis oleks kohane karistus 6 trahviühikut ehk 24 eurot. Kohtuväline menetleja vaidleb kaebusele vastu. Toimepandud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kaebuse esitaja juhtimisõigus ei ole ei peatunud ega peatatud, vaid see on jäänud taastamata. Kaebuse esitajalt võeti karistusena juhtimisõigus ära 6 kuuks 14.03.2016 otsusega. Viidatud otsusest tulenevalt on kaebuse esitaja juhtimisõigus taastamata. Kaebuse esitaja pidanuks sooritama liiklusteooria eksami. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kaebuse esitaja palub asi lahendada kirjalikus menetluses. Ka kohtuväline menetleja vastas kohtule, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kuna faktilistes asjaoludes vaidlus puudub ning hinnata tuleb üksnes õiguslikke küsimusi, peab kohus võimalikuks asja menetleda kirjalikus menetluses vastavalt VTMS § 120 lg-le 1. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusnormi rikkumisi kohus ei tuvastanud. Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kaebuse esitajat karistati
Vastavalt
lg-le 2 mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja ta juhtis 21.10.2020 kell 09:23 Õismäe tee 36 juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx. Kohus loeb tuvastatuks, et kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit. Vaidlus seisneb kaebuse esitaja juhtimisõiguse staatuses. Antud sätte järgi saab karistada isikut, kellel vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus puudub, kes on juhtimiselt kõrvaldatud, kelle juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või ära võetud. Kaebuse esitaja leiab, et tema juhtimisõigus oli peatunud (mitte peatatud) seoses juhiloa uuendamata jätmisega. Kohtuväline menetleja leiab, et juhtimisõigus oli kaebuse esitajal jäänud taastamata ning rikkumise hetkel see puudus. Riigikohus on lahendis nr 4-17-4621 leidnud, et liiklusseadus tunneb lisaks juhtimisõiguse peatamisele (
), äravõtmisele (
) ja kehtetuks tunnistamisele (
) ka juhtimisõiguse peatumist, mis tähendab mootorsõiduki juhtimise ajutist keelamist (
2 lg 1) juhul, kui lõpeb juhiloa kehtivusaeg (
lg 3 p 1) või kui saabub juhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev (
Seejuures ei too juhtimisõiguse peatumine endaga kaasa juhtimisõiguse kaotamist. Liiklusseaduse laiendavat tõlgendamist ei pea Riigikohus kohaseks. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et kaebuse esitaja juhtimisõigus on taastamata. Kohtuvälise menetleja 14.03.2016 otsusest väärteoasjas nr 2303,16,000220 nähtub, et kaebuse esitajalt on juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud 6 kuuks.
lg 1 kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Kaebuse esitajat karistati juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks vastavalt 14.03.2016 otsusele. Kohus leiab, et kaebuse esitajalt on juhtimisõigus sellega ära võetud. Vastavalt
lg 1 juhtimisõiguse äravõtmine on käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit.
lg 1 järgi ei võinud kaebuse esitaja mootorsõidukit juhtida, kuna tal puudus juhtimisõigus. Juhtimisõiguse tagasisaamiseks pidanuks kaebuse esitaja sooritama liiklusteooriaeksami, sest vastavalt
lg 1 „kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami.“ Liiklusteooriaeksamit kaebuse esitaja sooritanud ei ole. Kaebuse esitaja poolt välja toodud Riigikohtu lahend nr 4-17-4621 ei ole antud situatsioonis kohaldatav, sest see lahend puudutas olukorda, kus juhiloa kehtivus oli lõppenud, antud juhul on kaebuse esitaja juhtimisõigus ära võetud. Need on erinevad situatsioonid. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud
lg 2 sätestatud väärteo koosseisu objektiivsed tunnused: kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta seoses temalt juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohus leiab, et esinevad ka koosseisu subjektiivsed tunnused: kaebuse esitaja on teo toime pannud kavatsetult. Kaebuse esitaja on juhtimisõiguse esmaseks saamiseks teinud liiklusteooria eksami ning seega teadlik liiklusseaduse nõuetest. Seetõttu saab temale omistada, et ta teadis, et ei või mootorsõidukit juhtida juhtimisõiguse puudumise tõttu; vaatamata sellele juhtis ta mootorsõidukit. Kohus leiab, et väärteo kooseis on leidnud tõendamist. Kohus leiab, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on toime pannud
S § 56 lg 1, mille kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“ Antud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühiku ulatuses. Kohtuväline menetleja on märkinud vastutust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse, raskendavaid asjaolusid ei esine. Samas on kohtuväline menetleja määranud karistuseks rahatrahvi üle keskmise määra seda täiendavalt põhjendamata. Kuna kohus arutab väärteoasja täies mahus uuesti, siis tuleb kohtul hinnata, kas antud asjaolude kohaselt on 3 karistus põhjendatud ning vajadusel täiendama karistuse mõistmise motiive. Kohus leiab, et karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt määratud ulatuses on põhjendatud, kuid kohus täiendab karistuse mõistmise motiive. Esmalt leiab kohus, et antud juhul puudub kohtu hinnangul vastutust kergendav asjaolu, s.o süü puhtsüdamlik kahetsus, sest kaebuse esitaja eitab antud väärteo toimepanemist. Kohus leiab, et kahetseda saab tegu juhul, kui teo toimepanija on aru saanud, et ta on selle teo toime pannud ning teinud endale vastavad järeldused. Antud juhul see nii ei ole, sest kaebuse esitaja on seisukohal, et ei ole antud väärtegu toime pannud. Teiseks, kahetsus peab olema puhtsüdamlik. Eelkõige väljendub see tegudes: kui isik jätkab samaliigiliste tegude (antud juhul liiklusalaste rikkumiste) toimepanemist, siis ei ole ta esimesest rikkumisest endale järeldusi teinud ning hilisemate rikkumiste kahetsusi ei saa pidada puhtsüdamlikeks ning vastutust kergendavaks. Antud juhul kaebuse esitaja pannud korduvalt toime liiklusalaseid rikkumisi – karistusregister näitab nelja kehtivat liiklusalast karistust. Karistusregistriseaduse § 5 lg 1 järgi on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Varemtoimepandud liiklusalaste väärtegude tõttu oli kohtuväline menetleja õigustatud määrama ka karistuse üle sanktsiooni keskmise määra, sest Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-58-13 kohaselt kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra. Süü suuruse hindamisel on üheks argumendiks mh ka süstemaatilisus. Kuna varasemad rahatrahvid (ka summas 900 eurot) ei ole mõjutanud kaebuse esitajat õiguskuulekalt liikluses käituma, oli kohtuväline menetleja õigustatud karistama kaebuse esitajat üle sanktsiooni keskmise määra, s.o rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot. Kaebuse esitaja viited karistuse mõistmise osas Riigikohtu lahendile nr 4-17-4621 ei ole asjakohased, sest see lahend ei ole käesolevale situatsioonile kohaldatav nagu kohus varem selgitas. Eeltoodu alusel jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.