KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.08.2020.a, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-2660 (19230100806) Kohtunik Aulike Salo Mari Kirs Ines Üpr

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada Denis Žvankole mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, 13.08.2019.a 15.08.2019.a, s.o 3 (kolm) päeva, kandmisele jääb 5 (viis) aastat 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada karistuse kandmisele asumisel. Tunnistada süüdi Dmitri Jegorov KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi ning karistada teda vangistusega 5 (viis) aastat.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada Dmitri Jegorovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, 13.08.2019.a 14.08.2019.a, s.o 2 (kaks) päeva, kandmisele jääb 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada karistuse kandmisele asumisel. Menetluskulud Denis Žvankolt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel    sundraha 1460 eurot kohtuarstliku ekspertiisi kulud 114,50 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 958,80 eurot

§ 180

lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 211,11 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700034276. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Dmitri Jegorovilt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel • • • sundraha 1460 eurot kohtuarstliku ekspertiisi kulud 114,50 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 734,40 eurot

§ 180

lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 192,41 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700034289. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 2

§ 175

lg 1 p 1 alusel mõista välja Denis Žvankolt ja Dmitri Jegorovilt solidaarselt kannatanu esindaja tasu osaliselt, s.o summas 583,70 eurot. Ülejäänud osas jätta kannatanu esindaja kulud kannatanu kanda. Asitõendid CD- ja DVD-plaadid (asuvad kriminaalasja toimiku juures) – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel.

Plastiktops, plastikpudel, alumiiniumpurk, halli värvi pall, DNA proovid verekahtlastest määrdumistest riietelt ja jalatsitelt (asuvad PPA asitõendite hoidlas) – hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

D. Bi mobiiltelefon Samsung GT-S7560 (asub PPA asitõendite hoidlas) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 2 alusel A Bale.

D. Jegorovi nokamüts, must T-särk, sinised lillemustriga lühikesed püksid, must üleõlakott, halli värvi vabaajajalatsid ALPHA (asuvad PPA asitõendite hoidlas) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 2 alusel Dmitri Jegorovile kui asjade seaduslikule valdajale.

D. Žvanko sinised tennised, valge-halliga T-särk, lillemustriga sinise-valgega lühikesed püksid, spordikott, sim-kaart ja sim-kaardi ümbris (asuvad PPA asitõendite hoidlas) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 2 alusel Denis Žvankole kui asjade seaduslikule valdajale.

Tsiviilhagi Rahuldada kannatanu A Ba poolt esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes Denis Žvanko ja Dmitri Jegorovi vastu täies ulatuses ning VÕS § 129 lg 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 1 ja TsMS § 440 lg 1 alusel ja mõista Denis Žvankolt ja Dmitri Jegorovilt solidaarselt A Ba kasuks välja 1183 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxx. Jätta rahuldamata A Ba esitatud tsiviilhagi Denis Žvanko ja Dmitri Jegorovi vastu kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 15 000 eurot. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 25.09.2020. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.
2. Süüdistus 3 1.
3. Denis Žvankod süüdistatakse selles, et tema pani D Bi suhtes toime röövimise koos raske tervisekahjustuse tekitamisega, nimelt tema ründas koos Dmitri Jegoroviga tahtlikult 26.07.2019 ajavahemikul 00.35-01.30 Tallinnas Turvise 4/Kopli 102a asuva Kopli Kunstigümnaasiumi jalgpallistaadionil D Bit selliselt, et esmalt lõi Denis Žvanko rusikaga D Bit näo piirkonda, mistõttu D B kukkus löögist murule maha ning Denis Žvanko ja Dmitri Jegorov lõid maaslamavat D Bit umbes ühe tunni vältel, mitmete lühikeste ajavahemike järel, korduvalt rusikate ja jalgadega pea ja keha piirkonda, mööndes sellise intensiivsusega peksmisega mistahes tagajärgede, s.h eluohtlike tervisekahjustuste, saabumist. Peksmise ajal helistasid Dmitri Jegorov ja Denis Žvanko D Bi mobiiltelefonilt Samsung GT-S7560 häirekeskusesse ning pärast peksmise lõpetamist võttis Denis Žvanko omastamise eesmärgil D Bi mobiiltelefoni Samsung GT-S7560 Dmitri Jegorovi teadmata ja märkamata oma valdusesse ning nad lahkusid sündmuskohalt. Mobiiltelefoni hoidis Denis Žvanko enda valduses ning sisestas 02.08.2019 sinna enda simkaardi, hakates mobiiltelefoni vastavalt enda vajadustele kasutama. Sellise tahtliku peksmisega põhjustas Denis Žvanko koos Dmitri Jegoroviga D Bile järgmised rasked tervisekahjustused: põrna vigastus, parempoolse II-IX roide nihkega ja nihketa murrud ning vasakpoolse II-VII roide murrud, vasakpoolse ülemise II hamba murd, haav näol vasakul, kõvakelmealune verevalum paremal, nahaalused verevalumid rindkerel, peapiirkonnas, parema puusal, nahamarrastused näol, rindkerel, vasakul üla- ning paremal alajäsemel, mille tüsistusena tekkisid traumaatiline šokk ja anoksiline ehk hapnikupuudusest tingitud peaajukahjustus ja kaugtüsistusena allseisakus kopsupõletik. Samuti põhjustas Denis Žvanko koos Dmitri Jegoroviga sama eelkirjeldatud tegevusega ettevaatamatusest D Bi surma, mis saabus 22.09.2019 kell 09.30 peksmisega tekitatud tervisekahjustuste ja nende tüsistuste tagajärjel haiglas. Oma tahtliku tegevusega pani Denis Žvanko toime KarS § 200 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivaga ja raske tervisekahjustuse tekitamisega. 1.
4. Dmitri Jegorovit süüdistatakse selles, et tema ründas koos Denis Žvankoga tahtlikult 26.07.2019 ajavahemikul 00.35-01.30 Tallinnas Turvise 4/Kopli 102a asuva Kopli Kunstigümnaasiumi jalgpallistaadionil D Bit selliselt, et esmalt lõi Denis Žvanko rusikaga D Bit näo piirkonda, mistõttu D B kukkus löögist murule maha ning Denis Žvanko ja Dmitri Jegorov lõid maaslamavat D Bit umbes ühe tunni vältel, mitmete lühikeste ajavahemike järel, korduvalt rusikate ja jalgadega pea ja keha piirkonda, mööndes sellise intensiivsusega peksmisega mistahes tagajärgede, s.h eluohtlike tervisekahjustuste, saabumist. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas Dmitri Jegorov koos Denis Žvankoga D Bile järgmised rasked tervisekahjustused: põrna vigastus, parempoolse II-IX roide nihkega ja nihketa murrud ning vasakpoolse II-VII roide murrud, vasakpoolse ülemise II hamba murd, haav näolvasakul, kõvakelmealune verevalum paremal, nahaalused verevalumid rindkerel, peapiirkonnas, parema puusal, nahamarrastused näol, rindkerel, vasakul üla- ning paremal alajäsemel, mille tüsistusena tekkisid traumaatiline šokk ja anoksiline ehk hapnikupuudusest tingitud peaajukahjustus ja kaugtüsistusena allseisakus kopsupõletik. Samuti põhjustas Dmitri Jegorov koos Denis Žvankoga sama eelkirjeldatud tegevusega ettevaatamatusest D Bi surma, mis saabus 22.09.2019 kell 09.30 peksmisega tekitatud tervisekahjustuste ja nende tüsistuste tagajärjel haiglas. 4 Oma tahtliku tegevusega pani Dmitri Jegorov toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, ning sama tegevusega põhjustas ettevaatamatusest isiku surma, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.
5. Kohtuistungil süüdistatav Denis Žvanko seletas, et süüdistus on talle arusaadav ning tunnistab end süüdi. Denis Žvanko nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Denis Žvanko kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud, tõendid on lubatavad. Tsiviilhagi osas leidis kaitsja, et see on osaliselt põhjendatud ehk tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes, summas 15 000 eurot, ei ole põhjendatud. 1.
6. Kohtuistungil süüdistatav Dmitri Jegorov seletas, et süüdistus on talle arusaadav ning tunnistab end süüdi. Dmitri Jegorov nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud, tõendid on lubatavad. Kaitsja selgitas, et tema kaitsealuse roll sündmuse juures on oluliselt väiksem kui teise kohtualuse roll. Tsiviilhagi osas leidis kaitsja, et see on põhjendatud varalise kahju osas, kuid mittevaralise kahju nõue ei ole põhjendatud.
7. Kohtu seisukoht ja põhjendused 2.
8. Kohus, kuulanud ära süüdistatavate seisukohad neile esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. 2.
9. Denis Žvanko, Dmitri Jegorovi ja D Bi viibimist süüdistuses näidatud ajal ja kohas tõendavad nii kirjalikud tõendid kui ka isikulised tõendiallikad. Kuriteosündmuse toimumist 26.07.2019.a ajavahemikul 00.35 kuni 01.30 tõendab 09.08.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll, mille vaadeldavaks objektiks on Kopli 102a, Tallinn asuva hoone videosalvestised. Salvestiselt nähtub, et 25.07.2019.a kell 23.07 sisenevad jalgpallistaadionile Turvise tn poolt kolm meest. D. B siseneb staadionile esimesena, seljas tume pikkade käistega dressipluus või fliis ning jalas poolpikad heledamat tooni püksid. Tema järel sisenevad jalgpallistaadionile veel kaks meest, kellest esimene on heledates riietes ja heledaid põlvpükse kandev mees, kel on üle õla tume spordikott (kahtlustatav 1) ja teisel mehel on seljas kirju, mitmevärviline T-särk (kahtlustatav 2). Kell 01.33 lahkuvad kahtlustatavad nr 1 ja 2 jalgpallistaadionilt Turvise tn-le ja sealt edasi UusMaleva ja Kopli tn poole. Alates kella kolmest öösel, kui valgeneb, on näha, kuidas kohas, kus eelnevalt olid kahtlustatavad korduvalt kummardanud ja löönud, lebab tume kogu. Kell 04.08 on näha, et lamaja on juba alasti. Kuni kella 05.53-ni lamab D. B üksinda jalgpallistaadionil murul, sel perioodil liigutab end minimaalselt, tõmbab ülakeha peale oma särgi. Kell 05.53 saabub D. Bi juurde heledate pükstega mees, kes tegi kõne 112-te (V. B). 06.06 saabuvad politseiametnikud ja kell 06.26 kiirabi, kes viib kannatanu 06.41 kanderaamil kiirabiautosse (I kd, tlk 100-107). 01.08.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et 26.07.2019.a kell 5.48 helistas V. B Häirekeskusesse ja andis teada, et Turvise tn 4 maja vastas Kopli staadionil on alasti inimene, kes kukerpallitab murul (I kd, tlk 118-121). Tunnistaja V R andis ütlusi selle kohta, et 26.07.2019.a kella 06.00 paiku tuli ta tööle ning Tallinna Kunstigümnaasiumi territooriumile tuli heledates riietes meesterahvas, kes pööras staadioni ja seal samas asuvate pinkide poole. Kui ta oli staadionist mööda minemas, siis ta nägi, et see sama meesterahvas seisab teise mehe juurde, kes lebas paljana paremal küljel murul ja talle oli peale pandud jope või džemper. Kui ta välja tuli, siis 5 nägi, et kohale oli tulnud politsei ja pärast kiirabi. Maas lebav mees oli umbes 35 aastane, tumedate juustega ja nägu oli paistes. Mehel oli veri vasakul näos, verevalumeid ta kehal ei märganud. Tema kõrval vedelesid tossud ja teised asjad (I kd, tlk 77-82). Tunnistaja V O ütluste kohaselt oli ta 26.07.2019.a kella 5.50 paiku tööl PPA-s, kui said väljakutse aadressile Turvise 4, Tallinn, kus alasti mees hüppab, jookseb ringi ja magab staadionil. Väljakutsele jõudsid nad 06.30 paiku. Sündmuskohal oli numbrile 112 kõne teinud mees, kes isiku tuvastamisel osutus V B , kelle sõnul tuli ta varahommikul majast õue kohvi jooma ja suitsetama, kui nägi kodumaja ees staadionil koordineerimata liigutusi tegevat ja seejärel staadioni murule pikali heitnud ja magama jäänud meest, kes oli alasti. Sündmuskohal magas alasti mees selili asendis põlved kõverdatud. Ta magas staadionil Uus-Maleva poolses osas. Tema otsmikul oli hüübinud veri ja vasak silm oli kinni paistetanud, silma ümber hematoom. Tema riided olid 5-10 m raadiuses tema ümber laiali. Kotti, rahakotti, mobiiltelefoni vms seal ei olnud, samuti ei olnud ka riiete taskutes. Tema kaelas oli pael ja selle küljes võtmekimp. Meesterahvas reageeris kõnetamisele, nimetas end olevat D B. D. Bil esinesid joobetunnused. Mida ta eelnevalt tegi, kust tuli, kellega koos aega veetis ja mis temaga juhtus, nendele küsimustele ei olnud ta suuteline vastama. Nad panid Dile peale termoteki ja kutsusid kiirabi, kes toimetas isiku PERH-i. Tunnistaja tegi D. Bist foto, mis on lisatud ülekuulamise protokollile lisamiseks ning millest nähtuvad tunnistaja ütlustes kirjeldatud asjaolud (I kd, tlk 73-76). SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest tõendab, et 26.07.2019.a kl 07.03 toodi D B aadressilt Turvise 4, Tallinn Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Teatise kohaselt on D. B pekstud ning tal on ajuverevalum, kõhuõõneorganite vigastus ja verejooks ning hulgimurd (I kd, tlk 1). 2.
10. Vaidlust ei ole, et teo toimepanijateks on Denis Žvanko ja Dmitri Jegorov ning kuriteo toimepanemise asjaolude osas on nad andnud kohtueelses menetluses ütlusi. Süüdistatav Denis Žvanko andis ütlusi kahel korral. Süüdistatava ütluste kohaselt on ta temale kahtlustuses esitatud kuriteo pannud toime osaliselt, kuna ta lihtsalt tõstis telefoni maast üles ja tal ei olnud seda kavatsust röövida. Süüdistatava ütluste kohaselt 25.07.2019.a õhtusel ajal kohtas juhuslikult oma tuttavat Dt x trammipeatuses. Süüdistatavaga oli kaasas D. Jegorov. Neil oli plaanis õhtu puhates ja alkoholi tarbides mööda saata. Umbes kella 22 paiku, kui alkoholipood pandi kinni, läksid nad D eestvedamisel staadionile, mis asus Sirbi trammipeatuse ligidal. D tõi vahepeal juurde mingit kanget alkoholi, mis oli plastikpudelis. Staadionil hakkasid nad Dmitriga palli mängima. D palli ei mänginud ja istus pingil. Kedagi peale nende staadionil ei olnud. Kui nad Dmitriga olid pallimängu lõpetanud, läksid nad staadionil olevate pinkide juurde tagasi. D oli endiselt seal, kuid kaks kotti – Dmitri väike kott ja tema suur spordikott olid puudu. D ei osanud või ei tahtnud vastata, kus nende kotid on. Nad arvasid, et D on nende kotid koos isiklike asjadega varastanud. Seejärel hakkasid nad Dt peksma ja oma kotte tagasi nõudma. Peksmine toimus pinkidest eemal. D ei reageerinud löökidele kuidagi, ta ei rääkinud midagi. Kelle löögist D maha kukkus, seda ta ei mäleta. Ta ei mäleta ka seda, kumb esimesena lõi, kuna nad seisid Dmitriga kõrvuti ja koos lõid teda nii käte kui jalgadega. D sai pihta nii kehasse kui pähe. Ta lamas selili ja nad lõid teda umbes 5 minutit, siis nad vahepeal raputasid teda, kuid sellest polnud kasu, sest D ei hakanud rääkima. Seejärel otsustasid nad helistada politseisse. Ta helistas kas enda või D telefonilt, sest see vedeles maas. Pärast kõne nad hakkasid uuesti oma kotte otsima pinkide lähedalt, liikusid ka kaugemale. Dmitri leidis kotid üles jalgpalliplatsi servast. Siis ta helistas uuesti politseisse ja ütles, et leidsid kotid üles. Ta ei tea, miks ta D kõrval lebanud mobiiltelefoni üles võttis. Sai aru, et see on D telefon. Süüdistatava ütluste kohaselt helistas tema või Dmitri kiirabisse ja ütlesid aadressi ja teatasid, et inimene on verine. Pärast seda kõne läksid nad Dmitriga koju. D telefoni võttis ta kaasa, ilmselt kogemata ja kodus avastas, et see pole tema telefon. Mõned korrad kasutas seda telefoni, pärast viskas telefoni kodumaja juures olevasse põõsasse. Dt ta rohkem ei näinud. Lamama jäänud D oli teadvusel, aga tema nägu oli verine, ta norskas ja süüdistatavale tundus, et D magab. Sellel õhtul kandis ta tumesinist värvi ketse, lühikesi pükse, mis on sinist ja valget 6 värvi lillemustriga ja seljas oli valge-mustade triipudega T-särk, kaasas suur musta värvi spordikott. Süüdistatav kahetseb tehtut (II kd, tlk 34-37, 39-41). Dmitri Jegorov andis ütlusi, et kahtlustuses esitatud kuriteo on ta toime pannud, kuid mobiiltelefoni ta ei võtnud. Seda nägi ta järgmisel päeval Denisi käes. 25.07.2019.a õhtusel ajal oli ta koos D. Žvankoga ning tarbisid alkoholi. Pärast sõitsid nad Sirbi trammipeatusesse ja kohtasid seal Dt, kes elab tema lähedal ja on rahulik inimene. Kui neil joogid otsa said, siis D tõi puskarit ja nad läksid Kopli Kunstigümnaasiumi staadionile jalgpalli mängima. Sinna võisid nad jõuda kella 23.00-23.30 vahel. Staadionil inimesi ei olnud. Alguses istusid nad pinkidel ja võtsid napsu, pärast nad märkasid Denisiga, et tema käekott ja Denisi spordikott on kadunud. Nad arvasid, et D võttis nende kotid. D ei vastanud midagi, siis hakkasid nad Denisiga Dt lööma. Esmalt lõi teda Denis. Denis lõi teda rusikas käega vastu lõugu, selle löögi tagajärjel kukkus D pikali. Edasi lõi Denis veel Dt umbes 7-8 korda nii jalgadega kui ka rusikas käega nii näkku kui kehasse. Tema lõi Dt ainult kehasse, samuti lõi jalgadega. D lebas selili asendis. Seejärel hakkas ta Denisi Dst eemale kiskuma. D mingit vastupanu ei osutanud, kattis end kätega löökide eest ja pärast ei teinud enam midagi. Talle tundus, et nad võivad ta surnuks peksta, kui nad jätkavad peksmist. Seetõttu hakkaski Denisi eemale kiskuma. Dt võisid nad peksta umbes pool tundi. Tema lõi Dt kokku umbes 4 korda. Denis lõi kindlasti Dt rohkem ja olekski teda lööma jäänud, kui ta poleks teda takistanud. Dl ta vigastusi ei märganud, tema näol oli veri ja vasak silm oli vigastatud. Ta helistas ka 112, kuna tahtis, et Dt aidataks. Denis helistas vist ka politseisse, kuna kotid olid kadunud. Kiirabi nad ära ei oodanud. Kotid leidsid nad üles, need olid staadioni värava juures. Kui nad oma asjad olid üles leidnud, läksid nad Denisiga koju. Ta kandis sellel õhtul halli värvi spordijalatseid, kirjusid poolpikki pükse, musta värvi T-särki ja musta värvi nokkmütsi. Tema Dlt midagi ära ei võtnud, taskuid ei katsunud. D telefoni nägi ta Denisi käes järgmisel päeval. Denis kasutas seda helistamiseks ja pani oma sim-kaardi sisse. Süüdistatav kahetseb tehtut. Haiglas ta kannatanut vaatamas ei käinud. Kui kannatanu lähedased esitavad varalise kahju nõude, siis soovib seda jõudumööda hüvitada (II kd, tlk 67-69, 71-73). 2.
11. 09.08.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll tõendab D. Žvanko ja D. Jegorovi poolt kuriteo toimepanemise viisi. Salvestiselt nähtub, et kannatanu järel sisenesid jalgpallistaadionile veel kaks meest, kellest esimene on heledates riietes ja heledaid põlvpükse kandev mees, kel on üle õla tume spordikott (kahtlustatav 1, D. Jegorov) ja teisel mehel on seljas kirju, mitmevärviline T-särk (kahtlustatav 2, D. Žvanko). Kell 00.44 kummarduvad kaks isikut kaamera vasakus nurgas kellegi maaslamaja poole. Kell 00.46 lööb üks meesisik parema jalaga maaslamajat, teine kogukam mees seisab samal ajal kõrval ja seejärel kummardavad mõlemad püsti seisvad mehed maaslamaja kohale. Seejärel lööb sama isik uuesti jalaga maaslamajat. Kell 00.55 jookseb suurem mees, heledates riietes, lamaja poole ja teeb hooga parema jala löögi tema suunas. Seejärel mõlemad lööjad kükitavad lamaja kohal ja puudutavad teda kätega. Ühel lööjatest on käes valgustandev ese. Kell 00.51 läheb suurem lööja heledates riietes, jalgpallistaadioni piirdeaia avausest välja ja kell 00.52 on ta tagasi lamaja juures. Kell 00.54 heledates riietes mees on kummardunud lamaja kohale ja teeb parema käega kaks korda löögiliigutusi lamaja suunas, edasi tõuseb ja teeb parema jalaga ühe löögiliigutuse lamaja suunas. Seejärel sama lööja kõnnib kaamera suunas ja on näha, et tegemist on kahtlustatav nr 2-ga. 00.58 läheb kahtlustatav uuesti lamaja juurde ja tõstab teda kätega ülespoole. Seejärel lööb ühe korra oma parema käega lamajat. Kahtlustatav nr 2 koos valgusallikaga seisab sel hetkel lamaja juures ja kummardub lamaja kohale. Edasi lööb kahtlustatav nr 2 vähemalt seitsmel korral hooga oma parema käega lamaja suunas. Kahtlustatav nr 1 sel ajal tõuseb ja tema vasakus käes on valgusallikas. Kell 01.00 astub kahtlustatav nr 2 uuesti lamaja juurde ja lööb jalaga teda korduvalt, vähemalt neljal korral. Samal ajal valgusallikaga kahtlustatav nr 1 kükitab lamaja kohal. Kell 01.01 lööb kahtlustatav nr 2 uuesti parema jalaga lamajat kolmel korra ning kell 01.08 lööb kahtlustatav nr 2 nii parema kui vasaku jalaga lamajat vähemalt kuuel korral. Samal ajal kahtlustatav nr 1 kükitab või põlvitab lamaja kohal. Seejärel kahtlustatav nr 2 põlvitab kannatanu kohale ja lööb teda parema käega 7 hooga vähemalt 11-l korral, teeb pausi ja seejärel lööb teda veel neljal korral parema käega ja kahel korral parema jalaga ning eemaldub lamajast. Kahtlustatav nr 1 istub või põlvitab samal ajal kannatanu juures, kell 01.11 tõstab kahtlustatav nr 1 oma vasaku käe, mille peopesas on mingi ese. Kell 01.16 kõnnib kahtlustatav nr 2 kiirel sammul piirdeaia avause poole, tema parem käsi on kõverdatud küünarnukist parema kõrva äärde ja väljub jalgpalliplatsilt. 01.13 eemaldub ka kahtlustatav nr 1 kannatanust ja kaob kaamera vaateväljast kõndides vasakule. Kell 01.26 on kahtlustatav nr 1 leidnud oma koti, see on tal käes ja näitab seda teise kahtlustatava poole, kes seisab jalgpallistaadioni piirdeaia avauses. Kell 01.33 lahkuvad kahtlustatavad nr 1 ja 2 jalgpallistaadionilt Turvise tn-le ja sealt edasi Uus-Maleva ja Kopli tn poole. Alates kella kolmest öösel, kui valgeneb on näha, kuidas kohas, kus eelnevalt olid kahtlustatavad korduvalt kummardanud ja löönud, lebab tume kogu. 2.
12. 13.08.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll, mille vaadeldavaks objektiks on linna valvekaamera salvestis Kopli tn-Uus-Maleva tn kuupäevast 25.07.2019.a kl 22.15 kuni 26.07.2019.a kell 02.00-ni tõendab, et kell 22.56 ilmuvad kaamerasse D. Žvanko (turskem, heledas T-särgis) ja D. Jegorov (tumeda nokamütsiga, tumedates riietes, spordikotiga). Kell 01.38 ilmub kaamerast vasakult poolt selle vaatevälja D. Žvanko, astub kaamerast kaugemale, seejärel pöörab ümber ja tuleb tagasi kaamera poole. Koheselt tuleb D. Žvanko tagasi kaamera vaatevälja ja kõnnib kiirel sammul sellest paremale. Uuesti ilmuvad D. Žvanko ja D. Jegorov kaamera vaatevälja, tulles vasakult poolt ja liikudes paremale kell 01.
13. D. Žvankol on üle parema õla tume spordikott (I kd, tlk 109-116). 14.08.2019.a läbiotsimisprotokoll tõendab, et D. Jegorovi elukohas x teostatud läbiotsimise käigus annab süüdistatav välja kuriteo toimepanemise hetkel temal seljas olnud musta värvi T-särgi, musta värvi nokamütsi, sinist tooni lühikeste säärtega püksid ja musta värvi õlakoti (I kd, tlk 154-170). 14.08.2019.a läbiotsimisprotokoll tõendab, et D. Žvanko elukohas x teostatud läbiotsimise käigus annab välja temal kuriteo toimepanemise hetkel seljas olnud valge-hallikirju T-särgi, tumedat värvi tennised, sinisevalgekirjud lillelise mustriga vabaajapüksid (shortsid), ning musta värvi spordikoti (I kd, tlk 175187). Seega kattuvad D. Žvanko ja D. Jegorovi elukohtade läbiotsimise käigus nende poolt väljaantud riideesemed turvakaamera salvestistel nähtuvate meeste riietega. D. Jegorovil jalas olnud sinist tooni lühikeste säärtega pükstelt ja halli tooni parema jala spordijalatsilt ning D. Žvankol seljas olnud sinise-valgekirjud lillelise mustriga vabaajapükstelt, valge-hallikirju Tsärgilt leiti verekahtlasi määrdumisi, mida kontrolliti Tetra-Base lahusega ja mis andsid verele iseloomuliku reaktsiooni (II kd, tlk 11-14). 2.
14. Süüdistatavate viibimist süüdistusaktis märgitud ajal ja kohas kinnitab ka 15.08.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt 26.07.2019.a kell 00.48 helistas süüdistatav D. Jegorov abonentnumbrilt 58152841 Häirekeskusesse sooviga kustuda välja politsei, kuna kott on varastatud. Kotis olid dokumendid ja mobiiltelefonid. Selgitab, et on Sirbi tn kooli juures ning inimene, kes varastas, on sealsamas. Samuti lisab, et helistab võõralt telefonilt. 26.07.2019.a kell 01.09 helistab D. Jegorov ilma sim-kaardita numbrilt uuesti Häirekeskusesse ning soovib uuesti politseid, kuna kott on varastatud. Seejärel annab D. Jegorov telefoni edasi D. Žvankole, kes räägib, et neilt on varastatud kott ja väike kott ning nad asuvad staadionil. Selgitab, et need olid pingil ja nad ei näinud, kes varastas. Kottide kadumise avastasid nad kuskil pool tundi tagasi. Neil on kahtlus, et kotid varastas nendega koos olnud inimene, kes kotte valvas. Kell 01.18 helistab D. Žvanko sim-kaardita numbrilt Häirekeskusesse ja soovib Turvise 4 politseid, kuna kott on varastatud. Seejärel suunatakse kell 01.21 kõne otse politseile ning D. Žvanko annab teada, et nad leidsid kotid üles (I kd, tlk 124-140). Eelnev riimub ka tunnistaja O Z ütlustega, mille kohaselt 2019.a juulikuu lõpus öisel ajal oli ta kodus x, kui kuulis läbi avatud akna, et maja ees karjuvad inimesed. Kuulda oli ühe mehe ja ühe naise häält. Nad rääkisid vist kellegi kolmandaga vene keeles. Nad küsisid kellegi käest, kus on randmekott. Tema sai aru, et kellelgi on randmekott kadunud. Umbes 20-30 minutit vaatas ta televiisorit, sulges akna ja soovis magama jääda, kuid tema uinumist segas selle sama meesterahva hääl, kes eelnevalt oli seletanud 8 oma kotist. See meesterahvas tundus olevat purjus. Tunnistaja sai aru, et mees helistab politseisse ja rääkis oma randmekoti kaotamisest või kadumisest. Aknast välja vaadates nägi ta heledas Tsärgis meesterahvast kõndimas oma kodumaja seina ääres, täpsustab, et nägi ainult mehe üht kätt ja varrukat. Nägu ta mehel ei näinud ja teda ära tunda ei suudaks. Tunnistaja lisas, et meesterahvas rääkis politseiga umbes kella 2 paiku öösel (I kd, tlk 86-88). Samu asjaolusid kinnitasid ka mõlemad süüdistatavad oma ütlustes, mida kohus on kajastanud käesoleva otsuse punktis 2.
15. 2.
16. Vaidlust ei ole kannatanul tuvastatud vigastuste osas. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaart tõendab, et D. B saabus EMO-sse 26.07.2019.a kell 07.02 kiirabiga, peksa saanud ja alajahtunud. Patsient tarvitanud alkoholi, suu verine, jutt segane. Nähtavad marrastused frontaalpiirkonnas, vasakut silma ei saa hematoomi tõttu avada, kuklapiirkonnas hematoom. Samuti rindkerel näha kujunevad hematoomid, paremal puusanapa kõrgusel hematoom. Diagnoositud täpsustamata kõhuõõnesiseste elundite vigastus, subduraalne traumaatiline hemorraagia, rünne kehalise vägivaga (I kd, tlk 18-22). SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte haigusloost nr 1949814 tõendab, et D. B hospitaliseeriti SA PERH-i 26.
17. kiirabi poolt – leitud tänaval alasti, läbi pekstud, nägu turses, midagi ei mäleta, alajahtunud. D. Bil diagnoositud rindkeresiseste elundite ja ühtlasi kõhuõõnesiseste ning vaagnaelundite vigastused, põrna vigastus, subduraalne traumaatiline hemorraagia, roiete hulgimurrud. Põhihaiguste tüsistusena diagnoositud täpsustamata äge neeruinsulfitsients, klebsiella pneumoniae tekkene kopsupõletik, täpsustamata septitseemia, traumaatiline šokk, MKta hüpovoleemil. Välispõhjuseks rünne kehalise vägivaga (I kd, tlk 17, 35-39). Kannatanu D Bil esinenud vigastused on fikseeritud ka 31.07.2019.a isiku läbivaatuse protokollis koos fototabeliga (I kd, tlk 3-10). Kannatanule tervisekahjustuse tekitamist 26.07.2019.a ja selle eluohtlikkust kinnitab 12.09.2019.a koostatud ekspertiisiakt nr 19E-PÕI0137, mille eksperdiarvamuse kohaselt esinevad D. Bil järgnevad tervisekahjustused: põrna vigastus, parempoolse II-IX roide nihkega ja nihketa murrud ning vasakpoolse II-VII roide murrud, vasakpoolse ülemise II hamba murd, haav näol vasakul, kõvakelmealune verevalum paremal, nahaalused verevalumid rindkerel, peapiirkonnas, paremal puusal, nahamarrastused näol, rindkerel, vasakul üla- ning paremal alajäsemel, mille tüsistusena tekkisid traumaatiline šokk ja anoksiline ehk hapnikupuudusest tingitud peaajukahjustus. D. Bi tervisekahjustused on eluohtlikud nende tekitamise ajal ning järgselt. Peaaju anoksilisest kahjustusest tekkinud vegetatiivne seisund on püsiv, millest paranemine on äärmiselt ebatõenäoline. Tervisekahjustused on tekitatud 26.07.2019.a ning need on tekitatud löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (nt rusikate ja kängitsetud jalaga), osad vigastused pea piirkonnas, paremal puusal ning üla-alajäsemel võivad olla saadud ka kukkumisest kõvale ebatasasele pinnale. On alust arvata, et D. B oli tervisekahjustuse tekitamise ajal lamavas asendis ning tervisekahjustuste tekitamise järjestus pole määratav. 26.07.2019.a oli D. Bi veres 2,58-3,08 mg/g etanooli ning narkootiliste ainete olemasolu või puudumine kannatanu veres/uriinis pole määratav. Ei saa kinnitada ega ka välistada, et nahamarrastus vasakul võib olla tekitaud nt pea või rindkere piirkonda suunatud löökide tõrjumisel (I kd, tlk 26-32). 28.10.2019.a koostatud ekspertiisiakti nr 19E-PÕS0030/407 eksperdiarvamuse kohaselt oli D. Bi surma põhjuseks ekspertiisiaktis nr 19E-PÕI0137 nimetatud vigastused. Kliiniline ja kohtuarstlik diagnoos ühtivad (I kd, tlk 42-49). Seega on viimase ekspertiisiaktiga leidnud tõendamist, et süüdistatavate poolt tekitatud vigastused, mis on nimetatud ekspertiisiaktis nr 19E-PÕI0137, põhjustasid kannatanu surma. Seega leiab kohus, et kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et süüdistatavad lõid korduvalt rusikate ja jalgadega D Bit nii pea kui keha piirkonda. Süüdistatavate poolt tehtud löökide tagajärjel tekkis kannatanul eluohtlik tervisekahjustus, mille tagajärjel kannatanu suri 22.09.2019.a. Seega on tõendamist leidnud KarS § 118 lg 1 p 1, 7 objektiivne koosseisu täitmine süüdistatavate poolt, s.o tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule ja surm. 9 2.
18. Samuti on leidnud kinnitust D. Žvanko poolt kannatanule kuuluva mobiiltelefoni äravõtmine. Nimetatud asjaolu on kinnitanud D. Žvanko oma ütlustes, et D telefoni võttis ta kaasa, ilmselt kogemata ja kodus avastas, et see pole tema telefon. Mõned korrad ta kasutas ka seda telefoni. Telefoni viskas ta ära pärast kodumaja juures olevasse põõsasse. Süüdistatav D. Jegorov on andnud ütlusi, et tema kannatanu telefoni ära ei võtnud, kuid D telefoni nägi ta Denisi käes järgmisel päeval. Denis kasutas seda helistamiseks ja pani oma sim-kaardi sisse. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll tõendab, et D. Bi abonent 58152841 teostab kõne 26.07.2019.a kell 22.34 ning asub Uus-Maleva 1, Tallinn levialas. Kell 00.48 teostatakse D. Bi abonendilt kõne Häirekeskusesse, viibides Uus-Maleva 1, Tallinn levialas. Seejärel 26.07.2019.a kell 02.12 kuni 04.08.2019.a kell 20.52 D. Bi abonent ei vasta või on välja lülitatud. D. Bi abonentnumber x 25.07.2019.a alates kella 18.33-st kasutab mobiiltelefoni IMEI-ga x. Alates 02.08.2019.a kell 18.54 kuni 04.08.2019.a kell 17.29 on mobiiltelefoni IMEI koodiga x kasutanud D. Žvanko abonentnumber x. D. Žvanko kasutuses olevale abonentnumbrile x teostatud eristusest nähtub, et perioodil 01.07.2019.a kl 10.34 kuni 26.07.2019.a kl 22.39 on abonent kasutanud mobiiltelefoni IMEI-koodiga x ning nimetatud abonent viibis 25.07.2019.a kl 22.32 Maleva tn 1, Tallinn levialas. Seejärel 26.07.2019.a kell 01.09 helistati Häirekeskusesse eelnevalt nimetatud IMEI-koodiga telefonilt ilma sim-kaardita Uus-Maleva 1, Tallinn levialas ning uuesti teostati kõne Häirekeskusesse kl 01.18 samas levialas. Peale kõnesid Häirekeskusesse on alates 26.07.2019.a kl 02.11 kuni 22.39 kasutatud mobiiltelefoni IMEI-koodiga x taas D. Žvanko abonendi x poolt. Ajavahemikus 29.07.2019.a 07.53 kuni 05.08.2019.a kl 08.47 kasutas mobiiltelefoni IMEI-koodiga x abonent x, mille kasutaja on A B (I kd, tlk 141-150). Tunnistaja A B andis ütlusi selle kohta, et telefoninumber x kuulub talle ning kasutab seda juba pikemat aega. Umbes kaks nädalat tagasi andis ta oma telefoni Samsung pandimajja. Kuna ta jäi telefonita, siis tema väimees S. V andis talle oma vana mobiiltelefoni Samsung, IMEI x ja pani sinna oma SIM-kaardi. Tunnistaja teab, et enne teda kasutas seda telefoni noormees nimega Denis, kes on umbes 30-aastane, lühikeste tumedate juustega ja elab Koplis. Teab, et Denis uputas oma telefoni ära ja S. V andis talle oma vana telefoni Samsung. Mäletab, et Denis tagastas telefoni S. Vile 2019.a juuli lõpus ning tema hakkas seda kasutama. 05.08.2019.a sai ta pandimajast oma Samsungi tagasi ning lõpetas S. Vilt saadud telefoni Samsung kasutamise (I kd, tlk 89-92). Äratundmiseks esitamise protokoll tõendab, et tunnistaja A. B tundis fotolt nr 1 ära D. Žvanko, kui isiku, kellele S. V andis kasutada oma telefoni Samsung, IMEI x, ning kes kasutas seda telefoni enne teda (I kd, tlk 93-98). 14.08.2019.a vaatlusprotokollist nähtuvalt teab D. Žvanko D. Bile kuuluva mobiiltelefoni asukohta - x hoone ümber remonditööde teostamiseks paigaldatud katte alune. Nimetatud katet üles tõestes ilmus välja valge korpusega mobiiltelefon Samsung GT-S 7560, IMEI-koodiga x, mobiiltelefonil puudub SIM-kaart, telefoni korpus vigastusteta, kuid kulumisjälgedega, töökorras (II kd, tlk 1-6). 16.08.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll, mille vaadeldavaks objektiks on mobiiltelefon Samsung, tõendab, et telefon on valget värvi Samsung Galaxy Trend S7560

§ 238lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Kar

S § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistus 13.08.2019.a kuni 15.08.2019.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka (II kd, tlk 15-18). Toimunud kohtuistungil Denis Žvanko kaitsja on palunud jätta süüdistatava suhtes karistus tingimisi kohaldamata. Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Kuigi Denis Žvankol puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, on kohus siiski seisukohal, et puuduvad igasugused alused (teo ja tagajärje raskust, süü suurust, aga ka süüdlase isikut arvestades) isiku tingimisi karistuse kandmiselt vabastamiseks. Ka ei tuvastanud kohus ühtegi asjaolu, mis annaks tunnistust sellest, et isik ei oleks võimeline karistust kandma. Samuti ei ole karistusest tingimusliku vabastamise aluseks eakas vanaema, kelle eest ta hoolitseb ega ka alkoholijoove, mille tõttu kuriteosündmus toimus. Alkoholilembus ei õigusta süüdistatava käitumist vähimalgi määral, vastupidiselt soodustas see Denis Žvankol toime panna raske kuriteo. Lisaks ei ole süüdistatava suhtes võimalik kohaldada KarS § 73 või § 74 sätteid, s.t ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist ka seetõttu, et mõistetav karistus ületab eeltoodud sätete maksimaalse katseaja 5aastase piirmäära. Kuna käesolevalt mõistab kohus Denis Žvankole karistuseks 8 aastat vangistust, ei saa kohus seda KarS § 73 või § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata jätta. Seega tuleb mõistetud vangistus määrata ära kandmisele täies ulatuses. 3.4. Hinnates Dmitri Jegorovi süü suurust KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi, leiab kohus, et see on keskmine. Kohus on seisukohal, et kannatanu suhtes toimepandud ründe intensiivsus oli tema 13 puhul oluliselt väiksem kui kaassüüdistatava oma. Samas näitab ründe ohtlikkust piirkond, kuhu löögid olid suunatud, s.o pea- ja keha piirkonda, mis on elutähtsad piirkonnad. Kohus võtab arvesse ka seda, et teo initsiaatoriks ei olnud Dmitri Jegorov, kuid ta ei takistanud ka Denis Žvanko järjekindlat tegevust kannatanu löömisel. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka kannatanu käitumist, mis oli vaid ennast kaitsev, mitte ründav, mis tähendab, et kannatanu käitumine ei kujutanud ohtu süüdistatavatele. Peksmise tulemusena sai kannatanu eluohtlikke tervisekahjustusi, mille tagajärjel kannatanu kaks kuud hiljem suri. Kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eripreventiivses mõttes on Dmitri Jegorov süüteo toimepanemise ajal kriminaalkorras karistamata isikuks, mida kohus samuti arvesse võtab. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus a ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Kohus peab põhjendatuks määrata Dmitri Jegorovile karistuseks vangistus viis aastat. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb

§ 238lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Kar

S § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistus 13.08.2019.a kuni 14.08.2019.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka (II kd, tlk 42-45). Nii nagu Denis Žvanko puhul, ei ole võimalik ka Dmitri Jegorovi suhtes kohaldada KarS § 73 või § 74 sätteid, s.t ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist. Kuigi Dmitri Jegorovil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, on kohus siiski seisukohal, et puuduvad igasugused alused, eelpool käsitletud teo ja tagajärgede raskust, süü suurust, aga ka süüdlase isikut arvestades, isiku tingimisi karistuse kandmiselt vabastamiseks. Ka ei tuvastanud kohus ühtegi asjaolu, mis annaks tunnistust sellest, et isik ei oleks võimeline karistust kandma. Samuti ei ole karistusest tingimusliku vabastamise aluseks hooldust vajav ema ega ka alkoholijoove, mille tõttu kuriteosündmus toimus. Alkoholilembus ei õigusta süüdistatava käitumist vähimalgi määral, vastupidiselt soodustas see Dmitri Jegorovil toime panna raske kuriteo. Seega puudub igasugune alus jätta süüdistatava suhtes karistus osaliselt või täielikult täitmisele pööramata ja mõistetud vangistus tuleb ära kanda täies ulatuses. 4. Tsiviilhagi 4.1.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 129 lg 1 sätestab, et isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. VÕS § 129 lg 2 kohaselt tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. 4.

1. Kohtueelses menetluses on kannatanu A Ba esitanud süüdistatavate Denis Žvanko ja Dmitri Jegorovi vastu tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1183 eurot ning mittevaralise kahju nõudes 15 000 eurot. Varaline kahju seondub matusekuludega, mille tõendamiseks on kohtule esitatud Tallinna Kalmistud kirstumatuse arve summas 255 eurot (I kd, tlk 69) ning Kristin Matusebüroo arve summas 928 eurot. Hageja kandis D Bi matusekulud summas kokku 1183 eurot ning kohtule on esitatud eelnevalt nimetatud kulutuste kohta kaardimakse kviitungid (I kd, tlk 71A, 72A). 14 4.
2. Samuti on kannatanul tekkinud mittevaraline kahju, mida kannatanu on hagis põhjendanud sellega, et kogu aja, mil tema poeg viibis intensiivravi osakonnas, oli ta šokis sellest, mis tema pojaga juhtus. Kuni tänase päevani on tal väga suur emotsionaalne trauma, kannatanu ei suuda toime tulla sellega, et poeg on surnud ja pole temaga. Kannatanu vererõhk on siiani kõrge ja ta ei suuda oma tavapärast eluviisi pidada. Kuigi läbielatut ei ole võimalik mõõta ning ei ole võimalik mõõta ka tulevikus tekkivat mittevaralist kahju, siis on kannatanu hinnanud mittevaraliseks kahjuks 15 000 eurot. 4.
3. 06.07.2020.a toimunud kohtuistungil võtsid mõlemad süüdistatavad varalise kahju nõude õigeks, kuid mittevaralise kahjuga nad ei nõustu. 4.
4. Antud juhul on tõendamist leidnud, et süüdistatavad on oma õigusvastase käitumisega põhjustanud D Bi surma ning selle tagajärjel tuli A Bal kanda D Bi matusekulud. Seega on süüdistatavatel seadusest tulenev kohustus matusekulude kandmiseks. Kuivõrd süüdistatavad võtsid tsiviilhagi varalise kahju nõudes õigeks, siis vastavalt TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt selle rahuldamise aluseks. 4.
5. Mittevaralise kahju osas märgib kohus järgmist. VÕS § 134 lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Seaduses ei ole sätestatud, millist asjaolu loeb seadusandja erandlikuks ning igal konkreetsel juhul tuleb arvesse võtta konkreetses asjas olevaid faktilisi asjaolusid. VÕS § 134 lg 3 mõttes ei saa erandlikuks asjaoluks olla surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Erandlike asjaolude esinemist peab tõendama kannatanu. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-19-08 p-s 17 märkinud, et lähedase isiku kahju hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 mõttes õigustaks esmajoones lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, nt autoõnnetuse ajal samas autos viibimine või õnnetuse või selle tagajärgede vahetu pealtnägemine (n-ö samas ohutsoonis viibimine), samuti nt hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemad üleelamised. Samuti on Riigikohus samas lahendis märkinud, et erandlikuks asjaoluks ei ole lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Eelnevalt nimetatud erandlikke asjaolusid antud juhul ei esine. Kohus nõustub, et poja intensiivraviosakonnas nägemine ning poja kaotus, on kannatanule traumeeriv kogemus, kuid antud juhul tuleb arvestada, et lein kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Samuti ei saa kohus arvestada erandliku asjaoluna kannatanu kõrget vererõhku, sest kõrge vererõhk esineb tänapäeval paljudel ning kannatanu ei ole esitanud tõendid, et vererõhu tõus on põhjuslikus seoses poja kaotusega. Ka ei anna mittevaralise kahju hüvitise rahuldamiseks alust tsiviilhagis märgitud tulevikus tekkida võiv mittevaraline kahju (psüühilised häired, majanduslik olukord). Seejuures märgib kohus sedagi, et kannatanu A Ba ütlustest tulenevalt ei käinud tema poeg tööl ning kannatanu aitas poega kommunaalkulude tasumisel ja toiduga, mis näitab, et D B sõltus oma emast, mitte vastupidi. A Ba elukorraldus ei sõltunud D Bist. Tulenevalt eelnevast jätab kohus rahuldamata kannatanu A Ba hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks.
6. Menetluskulud 5.1.

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib 15 süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 5.

1. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavate Denis Žvanko ja Dmitri Jegorovi menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, kohtuarstliku ekspertiisi kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. 5.
2. Denis Žvanko riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt

§ 175

lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see määratud kaistjale makstud tasu kohtueelses menetluses 416,40 eurot (II kd, tlk 93-97, 100-102) ning kohtumenetluses 542,40 eurot (III kd, tlk 9-10, 29). Seega kokku 958,80 eurot. 5.4. Dmitri Jegorovi riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt

§ 175

lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see määratud kaistjale makstud tasu kohtueelses menetluses 194,40 eurot (II kd, tlk 103-104) ning kohtumenetluses 540 eurot (III kd, tlk 11, 28 ). Seega kokku 734,40 eurot. 5.5. Ekspertiisitasu on

§ 175

lg 1 p 3 alusel menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on ekspertiisitasudeks isiku kohtuarstlik ekspertiisi kulu summas 84 eurot (I kd, tlk 31) ja surnu kohtuarstlik ekspertiisi tasu summas 145 eurot (I kd, tlk 48). Seega tuleb nii Denis Žvankolt kui ka Dmitri Jegorovilt välja mõista teostatud ekspertiiside kulud. Arvestades, et süüdistatavad tegutsesid koos, siis tuleb mõlemalt süüdistatavalt välja mõista ekspertiisikulud võrdsetes osades ehk summas 114,50 eurot. 5.6. Menetluskuluks on ka

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt

§ 179lg 1 p 1 on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, mis on 1 460 eurot.

Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei ole süüdistatavad esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumine käiks neile üle jõu. 5.7. Seega mõistab kohus Denis Žvankolt välja

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1 460 eurot, teostatud ekspertiiside tasud summas 114,50 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu summas 958,80 eurot. Seega kokku tuleb Denis Žvankolt välja mõista menetluskulud summas 2 533,30 eurot. 5.8. Seega mõistab kohus Dmitri Jegorovilt välja

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1 460 eurot, teostatud ekspertiiside tasud summas 114,50 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu summas 734,40 eurot. Seega kokku tuleb Dmitri Jegorovilt välja mõista menetluskulud summas 2 308,90 eurot. 5.9.

§ 180

lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetutel. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude ja tsiviilhagi suurust ning asjaolu, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud, siis käib menetluskulude 16 ühekorraga tasumine süüdistatavatele ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas

§ 180

lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub Denis Žvankol ühes kuus tasumisele vähemalt 211,11 eurot ning Dmitri Jegorovil vähemalt 192,41 eurot. 5.10. Samuti on kannatanu esindaja esitanud kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 700 eurot. Õigusabikulud on tekkinud seoses nõustamisega 1,5 h, hagiavalduse koostamisega 2,5 h ning istungil osalemisega. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusteenuse tunnihind 100 eurot. Õigusteenuse osutaja ei ole käibemaksukohustuslane.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu üheks alaliigiks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

§ 16lg 2 kohaselt on kannatanu kriminaalmenetluses menetlusosaline.

Eelöeldust järeldub, et menetluskulu, mis on kannatanul tekkinud valitud esindajale kriminaalmenetluses osutatud õigusteenuse eest makstes, mõistetakse süüdimõistetult välja kriminaalmenetluse seadustiku sätete alusel. Kohus leiab, et kannatanu esindaja õigusteenuse kulud on osaliselt põhjendatud. Kohtu hinnangul on õigusteenusele osutatud kulud nõustamise ja hagiavalduse koostamise eest täielikult põhjendatud ning kulutatud aeg mõistlik. Samuti on taotluses näidatud ühe tööühiku hind põhjendatud. Samas ei nõustu kohus 06.07.2020.a istungil osalemise eest märgitud tasu suurusega 300 eurot. 06.07.2020.a toimunud kohtuistung kestis 110 minutit, sealjuures oli tegemist eelistungiga, kus mindi üle lühimenetlusse. Arvestades kaitsja tunnihinda ja kohtuistungil osalemiseks kulunud aega, leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud summa esindustasu hüvitamiseks 183,70 eurot. Lähtudes eelnevast tuleb

§ 175

lg 1 p 1 alusel Denis Žvankol ja Dmitri Jegorovil solidaarselt hüvitada kannatanu esindaja tasu osaliselt, s.o summas 583,70 eurot. Ülejäänud osas jäävad kulud kannatanu kanda. 6. Asitõendid 6.1.

§ 126

lg 3 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses (p 1), muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale (p 2) ning väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber (p 4). 6.2. Käesoleva kriminaalasja materjalide juures asuvad CD- ja DVD-plaadid tuleb jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel.

6.3. Plastiktops, plastikpudel, alumiiniumpurk, halli värvi pall, DNA proovid verekahtlastest määrdumistest riietelt ja jalatsitelt, mis asuvad PPA asitõendite hoidlas, tuleb hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

Tegemist on olemuslikult väheväärtuslike esemetega ja nende säilitamine kriminaalasja juures pärast otsuse jõustumist ei ole otstarbekas. 6.4. D. Bi mobiiltelefon Samsung GT-S7560, mis asub PPA asitõendite hoidlas, tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 2 alusel D.

Bi emale A Bale. 17 6.5. D. Jegorovi nokamüts, must T-särk, sinised lillemustriga lühikesed püksid, must üleõlakott, halli värvi vabaajajalatsid ALPHA, mis asuvad PPA asitõendite hoidlas, tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 2 alusel Dmitri Jegorovile kui asjade seaduslikule valdajale.

6.6. D. Žvanko sinised tennised, valge-halliga T-särk, lillemustriga sinise-valgega lühikesed püksid, spordikott, sim-kaart ja sim-kaardi ümbris, mis asuvad PPA asitõendite hoidlas, tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 2 alusel Denis Žvankole kui asjade seaduslikule valdajale.

Aulike Salo kohtunik 18