Obsah (10)

§ 415§ 444§ 468§ 407§ 442§ 173§ 174§ 162§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 12.11.2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

1. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
2. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 2 2-19-14365 4.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17.12.2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

5. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on 08.10.2019.a isiklikult kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kinnisasja väljaandmist kostja ebaseaduslikust valdusest. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. 6. Hageja on oma nõudes eraldi märkinud kostja väljatõstmise taotluse. Kinnisasja väljaandmist reguleerib täitemenetluse seadustiku § 180, mille kolmas lõige näeb ette, et kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Kohus ei tähelda otsest põhjust, miks peaks kohtuotsuse resolutsioonis kostja väljatõstmist eraldi otsustama. Siiski ei näe kohus takistust hageja nõude sel kujul rahuldamiseks. 7.

§ 442

lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Mittevajalik on siduda lahendi resolutsioon hinnangulise ja täitmise seisukohalt irrelevantse ja vaidlusi tekitada võiva sõnaga „ebaseaduslikust” (vrd Riigikohtu 12.06.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12, p 32). Valduse saamise nõude täitmisel ei oma enam tähtsust, kas hageja kasuks pööratav valdus oli ebaseaduslik või mitte. Neil kaalutlustel jätab kohus resolutsiooni sõnastusest välja sõna „ebaseaduslikust”.
2. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173

lg 1).

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus kontrollib kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot/h (käibemaksuta) ei ole põhjendatud ja ei vasta asja sisule. Põhjendatud tunnitasuks tuleb lugeda 120 eurot/h (käibemaksuta). 3 2-19-14365 Kohus, tutvunud hageja menetluskuluga (riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 1326 eurot koos käibemaksuga), leiab, et see kuulub väljamõistmisele osaliselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja kvalifikatsiooni, seisukohtade põhjendatust, tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Lepingulise esindaja poolt on õigusabi osutatud kokku 8 h ja 30 min ulatuses ja maksumusega 1105 eurot, millele lisandub käibemaks 221 eurot (kokku 1326 eurot). Kohus võtab siinkohal arvesse, et hagiavalduse sisuline osa on 3 lehte ning koosneb suures ulatuses seadusesätete tsiteerimisest. Seega ei ole kohtu hinnangul õigusabile kuulunud aeg põhjendatud. Mõistlikuks ajakuluks tuleb lugeda kolm tundi. Ülejäänud hageja esindajakulud on põhjendatud. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõiv 300 eurot ning esindajakulud 432 eurot (sh käibemaks). 9.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 4