ja § 206, kohus määras:
lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus X1 suhtes.
lg 2 p 1 alusel kohustada X1 tasuma hiljemalt 31.03.2021.a koos X2-ga kannatanule 27 038.24 (kakskümmend seitse tuhat kolmkümmend kaheksa eurot ja 24 senti) eurot, tasudes summa Sotsiaalkindlustusameti arvelduskontole EE742200001120057958 (Swedbank) või EE761010002033069006 (SEB pank). Selgitusse märkida nimi, isikukood ja vanemahüvitis.
lg 2 p 2 alusel kohustada X1 tasuma hiljemalt 31.03.2021.a riigituludesse 1000 (üks tuhat) eurot. Rahaline kohustus, s.o 1000 eurot, tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr: EE062200221059223099 Swedbank; EE221700017003510302 Luminor Bank; EE567700771003819792 LHV pank või EE571010220229377229 SEB pank. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 33392100002719. Selgituseks märkida: X1, 1-21-1205, rahaline kohustus. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega, kui isik ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi. Kohtumäärus edastada kahtlustatavale ja tema kaitsjale, prokurörile ning Sotsiaalkindlustusametile. 1 1-21-1205 Edasikaebamise kord Tulenevalt
p-st 10 ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasjas on X1-le esitatud kahtlustus KarS § 209 lg 2 p 4 järgi selles, et tema koos X2 ja X3 panid toime kelmuse. Nimelt sõlmis X3 OÜ X juhatuse liikmena 01.05.2018 X2-ga töölepingu K01.05.2018 tähtajaga 30.10.2018. Lepingu järgi oli X2 netopalgaks 2500 eurot. X2 märgiti 10.06.2018 Maksu- ja Tolliameti registris OÜ X töötajaks X1 poolt. Kuna X2 reaalselt tööle ei asunud, esitati MTA-le residendist füüsilise isiku tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides valeandmeid. Nimetatud andmetele tuginedes määrati 09.01.2019 Sotsiaalkindlustusameti poolt X2 otsusega nr 1 (toimiku x) vanemahüvitis summas 3319,80 eurot kuus. Tegelikkuses oleks pidanud vanemahüvitise summaks olemas 955,14 eurot kuus. Seega ajavahemikul 18.02.2019 kuni 27.04.2020 sai X2 toimepandud pettuse tulemusena vanemahüvitist 27 038,24 eurot rohkem. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et 19.10.2020 sai Sotsiaalkindlustusamet teate, et MTA-st saabunud isikustatud sotsiaalmaksu andmetel on muutunud X2 vanemahüvitise määramise aluseks võetava 2018 aasta sotsiaalmaksu summa, kuna X OÜ poolt deklareeritud sotsiaalmaks on tühistatud. 17.11.2020 määrati otsusega nr 2 uueks hüvitise suuruseks 955,14 eurot kuus. 15.02.2021.a saabus Pärnu Maakohtule prokuröri taotlus lõpetada kriminaalmenetlus X1 suhtes eelviidatud kahtlustuses
Prokurör taotleb X1 kohustamist tasuda hiljemalt 31.03.2021.a koos X2 kannatanule 27 038.24 eurot. Samuti taotleb prokurör X1 kohustamist tasuda hiljemalt 31.03.2021.a riigituludesse 1000 eurot. 19.02.2021.a saabus kohtule X1 kriminaalmenetluse lõpetamise ja prokuröri taotletud kohustustega nõustumise avaldus. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et prokuröri taotlus tuleb rahuldada ja kriminaalmenetlus lõpetada, määrates X1-le prokuröri taotluses märgitud kohustused.
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. X1-le süüks pandava KarS § 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik mõista ühe- kuni viieaastane vangistus. Kohtu hinnangul ei ole X1le etteheidetav tegu oma olemuselt selline, mis riivab ulatuslikult ja intensiivselt üldsuse õiglustunnet ja puudutab laiemat õigussubjektide ringi. Antud juhul ei ole tuvastatav teo iseloomust tulenev ühiskonnale ning selles kehtivale õiguskorrale ühemõtteliselt vastanduvat hoiakut, mistõttu võib asuda seisukohale, et X1 süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur. X1 ei ole kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Seega on siiani olnud tegemist igati õiguskuuleka isikuga. Kahtlustatav kasvatab koos abikaasaga x-aastast poega ja x-aastast tütart ning 2021. aasta aprillis on perre sündimas kolmas laps. Samuti on kohus seisukohal, et antud kriminaalmenetluses puudub avalik menetlushuvi. Kohtu hinnangul on isik aru saanud oma teo keelatusest ja asunud seda heastama, sh käesoleva kohtumäärusega kohustub X1 koos X2 hüvitama tekitatud kahju hiljemalt 31.03.2021.a. Teo keelatusest arusaamine omakorda annab aluse arvata, et tulevikus X1 sarnaseid kuritegusid toime ei pane. Samuti on X1 kriminaalkorras karistamata. Neil asjaoludel võib asuda seisukohale, et kahtlustatav suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamiseta. Tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks üld- ega eripreventiivset eesmärki. 2 1-21-1205 Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik antud juhul saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kriminaalmenetluse lõpetamine oportuniteediga teeniks käesoleval juhul konsensuse ja õigusrahu saavutamise eesmärki. Kohustuste panemisega täidab riik antud juhul piisavalt karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine. Kohustuste panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, süüdistatava süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi ning isik on nõustunud kohustuste määramisega, sh kahju hüvitamisega, on võimalik kriminaalmenetlus isiku suhtes lõpetada. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et
Kohus nõustub prokuröri taotletud kohustuste määramisega, mistõttu tuleb X1 kohustada tasuma hiljemalt 31.03.2021.a riigituludesse 1000 eurot. Samuti tuleb X1 kohustada samaks kuupäevaks hüvitama koos X2 kannatanule 27 038.24 eurot. X1 suhtes kehtivat tõkendit ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.