← Eesti

2-19-3891/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Meeli Kaur ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-3891 Kohtuasi XX hagi YY vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03.12.2019 otsus Kaebuse esitaja ja liik XX apellatsioonkaebus Kaebuse hind 2 387,79 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja ZZ, lepinguline esindaja Angela Jürgenson Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Asja läbivaatamine Kohtuistungil 09.10.2020 RESOLUTSIOON
  2. Tühistada Harju Maakohtu 03.12.2019 otsus osas, millega jäeti kostjalt hageja kasuks igakuine elatis 195,88 eurot ja elatise võlgnevus 2037,28 eurot välja mõistmata. Teha tühistatud osas uus otsus vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 13.03.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 4,69 eurot ning tagasiulatuva elatise summas 48,7 eurot.
  3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  4. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt: 3.
  5. Hagi rahuldada osaliselt. 3.
  6. Mõista YY-lt XX kasuks välja igakuine elatis 200,57 eurot alates 13.03.2019 kuni XX täisealiseks saamiseni. 3.
  7. YY on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja ZZ pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) selgitusega „elatis X-le“. 2-19-3891 3.
  8. Mõista YY-lt XX kasuks välja elatise võlgnevus perioodi 01.05.2018 – 12.03.2019 eest summas 2085,98 eurot. 3.
  9. Jätta rahuldamata hageja elatise võlgnevuse nõue summas 758,02 eurot. 3.
  10. Jätta maakohtu menetluskulud YY kanda. 3.
  11. Määrata XX maakohtu menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 252 eurot. 3.
  12. Välja mõista YY-lt XX kasuks maakohtu menetluskulude hüvitisena 252 eurot, millelt tuleb YY-l XX-le tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 3.
  13. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud 70% ulatuses YY ja 30% ulatuses XX kanda. 3.
  14. Määrata XX ringkonnakohtu menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 80 eurot. YY-l ei ole menetluskulusid tekkinud. 3.
  15. Välja mõista YY-lt XX kasuks vastavalt menetluskulude jaotusele ringkonnakohtu menetluskulude hüvitisena 56 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  16. XX esitas 13.03.2019 Harju Maakohtule hagi YY vastu, milles palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse ajavahemiku 01.03.2018 kuni 12.03.2019 eest summas 2844 eurot ning alates 13.03.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt elatise seadusjärgses miinimummääras.
  17. Hageja elab emaga. Hageja igakuised kulud on kokku 461,4 eurot kuus: kommunaalkulud 70,5 eurot, elekter 7,25 eurot, internet 3,82 eurot, toit 150 eurot, TV kulud 3,50 eurot, tervishoid 20 eurot, hügieenikulu 20 eurot, koolikohutuse täitmisega seotud kulud 40 eurot, riided ja jalanõud 70 eurot, IT-kool 48 eurot, inglise keel 20 eurot, vaba aja kulud 8,33 eurot. Hageja ema sissetulek on keskmiselt 800 eurot kuus töötasuna, millele lisandub peretoetus 60 eurot kuus.
  18. Hageja ei kohtu kostjaga ega ööbi kostja juures, vaid suhtleb ja veedab aega vanavanematega. Hageja ööbis vanavanemate juures seetõttu, et hageja emal oleks võimalik tööl olla ja sissetulekut teenida. Vanavanemad ei kandnud ega kanna hagejaga seotud vältimatuid kulutusi.
  19. Hageja vaidleb kostja poolt märgitud kuludele vastu. Laenumakseid ei saa hageja huvides tehtud kulutusena arvesse võtta. Hageja huviringide eest maksab kostja ema. Kostja ei ole tõendanud enda kulutusi seoses hagejaga. 2 2-19-3891 Kostja vastuväited
  20. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ja tema vanemad on vabatahtlikult täitnud hageja ülalpidamiskohustust.
  21. Kostja maksab hageja elukohaks oleva korteri laenumakseid, ostab hagejale riideid ja toitu ning maksab huviringide eest. Kostja kulud hageja ülalpidamiseks on 338,16 eurot kuus.
  22. Hageja poolt märgitud vajadused ei ole põhjendatud. Toidu- ja elamiskulud peaksid olema väiksemad. Hageja viibib poole ajast kostja vanemate juures, seega kulu tuleks jagada kahega. Hageja ema töö on vahetustega, s.o hommikuvahetusel peab ta kodust lahkuma kell 06.00 ja õhtuvahetusel tuleb koju peale kella 23.
  23. Kuna hageja on veel väike, ei saa ta üksi kodus hakkama, mistõttu on hageja 2 nädalat kuus, mil tema ema töötab õhtuses vahetuses, kostja vanemate juures.
  24. Alates
  25. a on kostjal uus perekond, kellega on ühine majapidamine. XX.XX.XXXX sündis kostjale teine laps QQ.
  26. Enne
  27. a maikuud on kostja kandnud hageja emale kokkuleppe alusel üle hageja ülalpidamiseks 150 eurot kuus. Alatest
  28. a aprillist on kostja majanduslik olukord halvenenud. Kostja abikaasa WW vanem poeg on sügava puudega ja vajab pidevat ööpäevaringset hooldamist, mistõttu abikaasal puudub võimalus töötada täies mahus. Seoses sellega on noorema lapse ülalpidamine enamasti kostja kohustus. Kostja töötasu on 1300 eurot kuus. Sellest ei piisa, et kulutada iga lapse peale 500-600 eurot kuus. Hagi rahuldamine tooks kaasa kostja teisele lapsele ebavõrdse olukorra. Maakohtu otsus ja põhjendused
  29. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 4,69 eurot kuus ning elatise võlgnevuse perioodi 01.05.2018 kuni 12.03.2019 eest summas 48,7 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras hageja menetluskulud kindlaks.
  30. Kostja teise lapse tõttu ei pea maakohtu hinnangul kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat summat vähendama, kuna kostja sissetulekud on teise lapse ülalpidamiseks piisavad. Maakohus leidis, et antud juhul esineb perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 sätestatud mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära, kuna hageja viibib vanavanemate juures 50% ajast ja nemad kannavad hagejaga seotud kulusid, mida tuleb lugeda kostja kuluks. Seega täidab kostja osaliselt hageja ülalpidamiskohustust.
  31. Tõendatud on hageja ema poolt hageja kulude kandmine summas 461,4 eurot kuus. Kostja on tõendanud enda kulusid hagejale 338,16 eurot kuus. Kuna 50% ajast viibib hageja vanavanemate juures, tuleb hageja esindaja kommunaalkulusid, elektrikulu ja toidukulu vähendada 50% võrra, mistõttu on hageja igakuised kulud kokku 557,09 eurot (kummagi vanema osa 278,55 eurot). Kuna kostja tasub hageja elukohaks oleva korteri laenumakseid, siis tuleb hageja eest kantavaks kuluks lisaks arvestada 64,3 eurot kuus. Seega kannab kostja ühes kuus kulusid 273,86 eurot, mistõttu on igakuine täiendav kulu, mida kostja peab kandma 4,69 eurot.
  32. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjalt nõudnud tagasiulatuva elatise tasumist. Kohus luges tuvastatuks vanemate vahelise kokkuleppe, mille kohaselt kostja tasus hagejale 150 eurot kuus alates 01.03.2018 kuni 30.04.
  33. Nimetatud perioodi osas on kostja seega 3 2-19-3891 ülalpidamiskohustuse täitnud. Kuna kostja peab kandma igas kuus 4,69 eurot, kuulub tagasiulatuvalt alates 01.05.2018 kuni hagi esitamiseni väljamõistmisele 48,7 eurot. Apellatsioonkaebus
  34. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldamata jättis.
  35. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme (PKS § 101 lg 1 ja § 102 lg 2) ning rikkus kohtuotsuse põhjendamiskohustust.
  36. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti. Hageja vanaisa ütlused ei ole usaldusväärsed. Hageja ei viibi vanavanemate juures 50% ajast, vaid tuleb nende juurde alles õhtul. Ööbimiste arv on 10 korda kuus. Maakohus ei tuvastanud kulusid, mida vanavanemad kannavad ja kuidas neid kulusid saab hageja huvides tehtud kuludeks pidada. Kostja pole ka tõendanud, et oleks vanavanematele nende tehtud kulu hüvitanud. Hageja viibimine vanavanemate juures ei vähenda hageja ema kulusid.
  37. Kostja ei ole enda poolt hagejale tehtud kulutusi tõendanud. Kostja ei ole ostnud hagejale riideid. Huviringides osalemist ei ole vanemad omavahel kokku leppinud. Huviringi kulu 41 euro eest kuus tasub hageja vanaema, mitte kostja.
  38. Maakohus on õigustamatult vähendanud hageja jaoks vajalikke kulutusi ning kokkuvõttes leidnud, et hageja vajalikuks igakuiseks kuluks on kõigest 461,40 eurot kuus, hageja esitatud 602 euro asemel. Maakohus on ebaõigesti hageja ema kulutuseks hageja vaba aja sisustamiseks kõigest 8,33 euro ulatuses sünnipäevapeo kulu, jättes muud vaba ajaga seotud kulud, sh ujumise arvestamata ja otsustuse põhjendamata. Maakohus ei ole arvestanud ka hageja sidekuludega. Otsusest ei selgu, mis ajast hageja pikapäevakulu enam ei ole.
  39. Eluasemelaen ei ole hageja huvides tehtud kulu. See on hageja vanemate vaheline ühisvara jagamise teema, mida ei saa elatise asjas arvestada. Vastustaja seisukoht
  40. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  41. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata alates 13.03.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras ning elatise võlgnevuse perioodi 01.05.2018 – 12.03.2019 eest täiendavalt 2 795,3 eurot. Maakohtu otsus on seega jõustunud vaidlustamata osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 13.03.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 4,69 eurot ning tagasiulatuva elatise summas 48,7 eurot.
  42. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt alates 13.03.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuine elatis 195,88 eurot ning elatise võlgnevus perioodi 01.05.2018 – 12.03.2019 eest summas 2037,28 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 4 2-19-3891 Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, tuleb esitada otsuse resolutsiooni terviklik sõnastus (TsMS § 654 lg 2²).
  43. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus (vt Riigikohtu 16.01.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem (vt Riigikohtu 28.10.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Maakohus leidis, et hageja vajadused eluaseme-, elektri- ja toidukulude osas on 50% ulatuses kaetud kostja poolt, mistõttu esineb alus PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hageja vanavanemate poolt hageja vajaduste rahuldamise ulatuse ning kostja poolt kulude kandmise ulatuse tuvastamisel ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsust.
  44. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ema sissetulek on keskmiselt 800 eurot kuus töötasuna, millele lisandub peretoetus 60 eurot kuus ning kostja sissetulek on 1300 eurot kuus. Ringkonnakohtus ei vaidle pooled ka selle üle, et kostja pole suuteline kostja teise lapse tõttu hagejale miinimummääras elatist maksma. Pooled vaidlevad hageja vajaduste ulatuse, hageja vanemate poolt kantud kulude ulatuse ja selle üle, kas ja kui palju aega viibib hageja enda vanavanemate juures ning kas nemad seejuures kannavad hageja ülalpidamiskulusid.
  45. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohus ei ole kõiki hageja kulusid arvesse võtnud ja on ebaõigesti leidnud, et hageja kuludeks on 461,4 eurot hageja poolt hagiavalduses märgitud 602 euro asemel. Kolleegium juhib tähelepanu, et hageja on oma hilisemas 09.08.2019 menetlusdokumendis hageja elamiskulusid täpsustanud, märkides, et need on 85 eurot kuus, sealhulgas on esile toodud ka hageja sidekulud. Vastavad kulud olid hagiavalduses märgitud suuruses kokku 102 eurot (= 95 + 7). Samuti on maakohus lähtunud hagiavalduses märgitud vältimatute muude kulude osas mitte hageja poolt kokku liidetud 200 eurost, vaid nende detailsest kulude jaotusest: IT kool 48 eurot; inglise keel koolis 20 eurot; vaba aeg, ujumine ja sünnipäev kokku 100 eurot aastas, mis moodustab ühes kuus 8,33 eurot. Kokku moodustavad need kulud 166,33 eurot, mitte hageja poolt märgitud 200 eurot. Lisaks on maakohus hagiavalduses märgitud kuludest põhjendatult maha arvanud pikapäevarühma kulu 90 eurot. Kostja väitel laps ei käi enam pikapäevarühmas ja hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Maakohus on seega õigesti lähtunud sellest, et hageja ema poolt hageja huvides kantud kuluks on 461,4 eurot kuus.
  46. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud, et hageja ülalpidamiskulud on sedavõrd suured. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22.03.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuna hageja esitas nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud ta enda vajadusi tõendama (vt selle kohta ka Riigikohtu 07.02.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-1515909, p 12). Küll aga tuleb lapse vajadusi hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-16118651, p 14). Maakohus on hageja vajadusi hinnanud ja on leidnud, et need on põhjendatud ja kulutused nende vajaduste rahuldamiseks on 461,4 euro ulatuses on samuti põhjendatud. 5 2-19-3891 Ringkonnakohus nõustub sellega. Tegemist ei ole põhjendamatute vajadustega ja kulutused nende vajaduste rahuldamiseks on mõistlikus suuruses.
  47. Kostja on vaidlustanud hageja toidukulu 150 eurot, elektrikulu 7,25 eurot ja eluasemekulu 70,5 eurot ka põhjusel, et osaliselt viibib hageja vanavanemate ülalpidamisel, mistõttu tuleb selles osas nimetatud kulu lugeda kostja poolt hageja ülalpidamiseks tehtud kuluks. Kolleegium ei nõustu kostja käsitlusega, et tegemist on kostja poolt tehtud kulutustega. Riigikohus on leidnud, et muu asjaolu PKS § 102 lg 2 kohaselt võib olla lapse vajaduste katmine muul viisil, näiteks vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel või kulude jooksva katmisega (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Kolleegiumi hinnangul saab muu asjaoluna PKS § 102 lg 2 mõttes käsitleda ka teise isiku, sealhulgas hageja vanavanemate poolt hageja vajaduste rahuldamiseks vajalike kulude kandmist. Maakohus leidis õigesti, et hageja vanavanemate poolt hageja kulude kandmist saab tõendada ka ühe vanavanema ütlustega. Siiski ei nõustu kolleegium sellega, et hageja vanaisa HH ütlustega on tõendatud hageja viibimine vanavanemate juures 50% ajast ühes kuus. Tunnistaja ütluste kohaselt viibib hageja vanavanemate juures 14-15 päeva kuus, kui tema ema töötab öövahetuses ja mõnikord on hageja nende juures ka teistel päevadel. Tunnistaja sõnul „läheb laps peale kooli koju, õpib, siis võtame lapse enda juurde, sööme õhtust, õpime, kas peseme pesu või puhastame hambaid, siis magama. Laps magab meil.“ Samuti kinnitab tunnistaja, et hommikul sööb laps samuti nende juures ja läheb siis kooli (tl 100-101). Kolleegiumi hinnangul ei ole tunnistaja ütluste usaldusväärsuses põhjust kahelda. Asjaolust, et tegemist on kostja vanemaga, ei saa järeldada, et ta annaks oma lapselapse huve kahjustavaid ütluseid. Kolleegium leiab, et tunnistaja ütlused tõendavad seda, et hageja viibib vanavanemate juures kokku kahel nädalal kuus. Samuti tõendavad need ütlused, et hageja viibib seal igal korral õhtust hommikuni, seega ligikaudu 12 tundi ööpäevast, mis moodustab ühes kuus ligikaudu 25% ajast. Riigikohus on leidnud, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.3). Samas ei saa aga kõigi kulude osas asuda seisukohale, et nende kandmine sõltuks sellest, kelle juures hageja viibib. Riigikohus on leidnud, et teatud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine ei sõltu eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 03.06.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-5615, p 11). Sellest seisukohast tulenevalt ei saa ka käesolevas asjas pelgalt vanavanemate juures ühes kuus 25% ulatuses viibimisest järeldada, et hageja ema ei kannaks seetõttu hageja eluasemega seotud kulusid. Seega on hageja poolt esile toodud hageja vajadused osaliselt (toidukulu osas) kaetud hageja vanavanemate poolt 25% ulatuses. Hageja ema poolt kantud kulude, 461,4 eurot, arvestus on tehtud lähtudes sellest, et hageja viibib terve kuu hageja ema juures. Kuna kohus tuvastas hageja ühe kuu põhjendatud vajaduste katmiseks tehtavad kulud 461,4 euro ulatuses, tuleb eeltoodust tulenevalt nendest kuludest maha arvestada 25% toidukulust, kuna selles ulatuses ei saa hageja ema lugeda kulusid kandnuks hageja huvides. 25% toidukulust on 37,5 eurot. Seetõttu moodustavad hageja ema poolt hageja vajaduste rahuldamiseks kantud kulud ühes kuus 423,9 eurot.
  48. Kostja väitel on tema poolt igakuised hageja huvides kantud kulud kokku 338,16 eurot, millest hageja elukoha soetamiseks võetud laen on 128,6 eurot, vanavanemate juures tekkivad kommunaalkulud 34,56 eurot, toidukulu 60 eurot, hügieenikulu 4 eurot, huviringi kulu 41 eurot, vaba aja kulu 40 eurot ning riiete ja jalanõude kulu 30 eurot. Nendest kuludest ei saa kolleegiumi hinnangul arvesse võtta toidukulu, kuna kohus tuvastas, et hageja põhjendatud ühe kuu toidukulu suuruseks on 150 eurot, mis kantakse 25% ulatuses hageja vanavanemate ja 75% ulatuses hageja ema poolt. Kolleegiumi hinnangul saab täiendava hageja vajadusena ja selle 6 2-19-3891 rahuldamiseks tehtava põhjendatud kuluna arvesse võtta hageja vanavanemate juures tekkivaid kommunaalkulusid 34,56 eurot ja huviringi kulu 41 eurot. Kommunaalkulud kostja poolt märgitud ulatuses on tõendatud kohtule esitatud hageja vanavanemate elukohaga seotud elektriarvete ja korteriühistu arvete tasumist kinnitavate tõenditega (tl 60-66). Hageja on vastu vaielnud kostja väitele, et huviringi kulu on tema poolt tehtud. Hageja väitel kannab huviringi kulu hoopis kostja vanaema. Kostja ei ole sellele selgesõnaliselt vastu vaielnud ega tõendanud, et antud kulu on tegelikult kostja poolt kantud. Kolleegiumi hinnangul on huviringide kulu hageja vajaduste rahuldamiseks tehtud kulu, mida saab hageja arenguvajadust silmas pidades käsitleda hageja põhjendatud vajadusena.
  49. Kolleegium leiab, et samuti võib hageja põhjendatud vajaduseks pidada eluasemelaenu kulu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasub hageja elukohaks oleva korteri soetamiseks võetud laenu makseid. Eluasemelaen on nii nagu iga teine eluasemega seotud kulu, mida saab arvesse võtta juhul, kui ülalpidamist vajav isik kasutab selle laenuga omandatud kinnisasja. Näiteks on Riigikohus leidnud, et ka eluaseme kindlustamise kulud saab lapsele langevas osas arvata lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks tehtavate kulutuste hulka (vt Riigikohtu 16.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 23). Seega on kolleegiumi hinnangul tegemist kuluga, mis on vajalik hageja eluasemevajaduse rahuldamiseks. Küll aga ei saa hageja vajaduste rahuldamiseks tehtud kuluna arvesse võtta laenumakseid tervikuna. Poolte seisukohtade kohaselt on tegemist kaasomandis oleva korteriga ja korter kuulub võrdsetes mõttelistes osades hageja emale ja kostjale. Kostja tasub laenumakseid seega ka hageja emale kuuluva kaasomandi osa eest. Kuna korteris elab hageja koos emaga, saab hageja huvides tehtud kuluks pidada laenumakseid, mis on pool hageja ema mõttelise osa eest tehtud maksest, seega ¼ kogu igakuisest laenumaksest. Arvestades, et laenu igakuine tagasimakse moodustab kokku 128,6 eurot, saab hageja vajaduste katmiseks tehtud kuluna arvesse võtta 32,15 eurot.
  50. Riigikohus on leidnud, et kohus saab elatist maksma kohustatud vanema väidet selle kohta, et ta täidab ülalpidamiskohustust vahetult, arvestada üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (vt Riigikohtu 25.05.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 13; Riigikohtu 02.10.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 20). Kostja poolt esile toodud hügieeni, vaba aja ning riiete ja jalanõude kulu kandmine hageja ülalpidamise kohustuse täitmiseks ei ole kolleegiumi hinnangul tõendatud. Kostja esitatud tšekkidest (tl 67) pole osaliselt võimalik teha järeldust, mille eest on makstud. Osas, milles tšekkidelt nähtub kauba ostminevõi teenuse saamine, ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik järeldada, kuidas see seondub hagejaga. Kostjal on ka teine laps, kellele kostja teeb kulutusi ja kohtule esitatud tšekid on kostja esitanud tõendamaks ka teise lapse kulutusi.
  51. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud kokku 569,11 eurot (= 461,4 + 32,15 + 34,56 + 41), millest hageja vanavanemate poolt kantud kulu on 113,06 eurot (= 37,5 + 34,56 + 41). Seega kuuluvad hageja vanemate poolt kandmisele hageja ülalpidamiskulud kokku 456,05 eurot kuus. Eelduslikult peavad vanemad osalema lapse vajaduste rahuldamisel võrdselt (vt Riigikohtu 16.10.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 18). Seega peavad hageja vanemad osalema hageja vajaduste rahuldamisel mõlemad 228,03 euro ulatuses. Tõendatud on, et hageja ema kannab hageja kulusid suuremas kui 228,03 euro ulatuses ja kostja on kulusid kandnud kõigest 32,15 euro ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks alates 13.03.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni lisaks maakohtu poolt välja mõistetud elatisele välja mõistmisele igakuine elatis 195,88 eurot. Koos maakohtu poolt välja mõistetud elatisega moodustab see 200,57 eurot kuus.
  52. Eeltoodust tulenevalt tuleb muuta maakohtu otsust ka elatise võlgnevuse väljamõistmise ulatuse osas. Arvestades, et igakuiselt kuulus kostjal hagejale ülalpidamiskohustuse täitmiseks 7 2-19-3891 tasumisele 200,57 eurot, oleks maakohus pidanud kostjalt hageja kasuks perioodi 01.05.2018 – 12.03.2019 eest täiendavalt välja mõistma 2037,28 eurot. Koos maakohtu poolt välja mõistetud elatise võlgnevusega moodustab see 2085,98 eurot.
  53. Maakohtu otsus ei kuulu muutmisele osas, milles maakohus ei rahuldanud hagi perioodi osas alates 01.03.2019 kuni 30.04.
  54. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles osas, neid kordamata.
  55. Ringkonnakohtu 09.10.2020 istungil märkis hageja, et eriolukorra tõttu ei ole hageja vanavanemate juures enam käinud ja hageja ema on ka vahepeal kaotanud töökoha. Kostja hinnangul ei saa nende asjaoludega arvestada. Ringkonnakohus nõustub sellega ja märgib, et tegemist ei ole asjaoludega, mis tingiks eeltoodust teistsuguse järelduse tegemise. Töökoha kaotus ja riigis kehtinud eriolukord on ajutised asjaolud, millest vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus ei sõltu. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Ringkonnakohtul puudub alus eeldada, et hageja ema poolt töökoha saamisel ei taastuks endine olukord hageja ja tema vanavanemate suhtlemisel ning nende osa hageja ülalpidamisel.
  56. Maakohtu otsuse osaline tühistamine ei anna alust maakohtu otsuse menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist muuta. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda põhjusel, et kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Hagi rahuldamine suuremas ulatuses kui maakohtus ei anna seega põhjust ka maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Menetluskulude kindlaksmääramist ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  57. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse 70% ulatuses tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 70% ulatuses kostja ja 30% ulatuses hageja kanda.
  58. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas 09.10.2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 80 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 40 eurot (käibemaksuga). Kostja kinnitas 09.10.2020 toimunud kohtuistungil, et temal ei ole apellatsioonimenetluses kulusid tekkinud.
  59. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud kohtuistungiks ettevalmistumine ja kohtuistungil osalemine on põhjendatud ning nende ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 40 eurot (käibemaksuga) on kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes samuti mõistlik ja põhjendatud. Seega on hageja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses 80 eurot. 8 2-19-3891
  60. Tulenevalt menetluskulude jaotusest mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 56 eurot (käibemaksuga). (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.