KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-6290 Kohtuasi Berlogic OÜ (

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus leidis, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Kohus määras halduri tasuks 2046,85 eurot, millele lisandub käibemaks 409,37 eurot. Vastavalt halduri taotlusele määras kohus Berlogic OÜ (pankrotis) säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks SA. Määruskaebus 4. Pankrotivõlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, millega maakohus lõpetas pankrotimenetluse ja teha uus määrus, millega jätkata pankrotimenetlust ning pankrotivõlgnikku mitte likvideerida ja äriregistrist kustutada. Saata asi maakohtule pankrotimenetluse jätkamiseks. 2

§ 163

lg 5 esimese lause kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotivõlgnik leiab, et kuna 18.06.2020 määruse resolutsioonis puudub märge

§163lg 5 tähenduses, siis ei vasta määrus seaduse nõuetele.

Pankrotivõlgnik ei nõustu kohtumääruse põhjendustes toodud selgitusega, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Märge peab olema tehtud

§ 163lg 5 esimese lause tähenduses.

Pankroti põhjuseks ei saa olla muu asjaolu. Pankroti põhjuseks saab olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Sõidukid kadusid ajal kui SA oli juhatuse liikmeks. Võlausaldajate huvides on üritada saada SA ebaseaduslikust valdusest võlgnikule kuuluvad sõidukid või nõuda kahju hüvitamist kadunud sõidukite väärtuse ulatuses. Võlgniku arvates on see võimalik. Pankrotimenetluse lõpetamine on ennatlik. 03.07.2020 on teinud võlgniku pankrotitoimkond otsuse, millega otsustas jätkata pankrotimenetlusega ning teha toiminguid SAlt kahju väljamõistmiseks. Menetluse edasine käik

1. Pankrotihaldur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3. Pankrotihaldur esitas 21.09.2020 vastuse ringkonnakohtu küsimustele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb määruse põhjendusi (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2¹).
5. Võlgnik leiab, et rikutud on võlausaldajate õigusi. Võlgniku hinnangul on saab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla juhatuse liikme SA kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, mitte muu asjaolu nagu leidis maakohus. 3

§ 162

lg 3 sätestab, et haldur peab lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankrotihaldur on lõpparuandes välja toonud, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ehk Maksu- ja Tolliameti poolt läbiviidud maksumenetlus, mille tagajärjel tekkis võlgnikul täiendav maksukohustus.

§ 163

lg 5 esimese lause kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihaldur selgitas 21.09.2020 vastuses ringkonnakohtule järgmist. Võlgniku juhatuse liikmeks ajavahemikul 02.05.2013 – 11.12.2014 oli VK, ajavahemikul 11.12.2014 – 15.05.2018 SA ning 15.05.2018 – 29.10.2018 SG. Võlgniku majandustegevust kontrollis ning majandustegevust puudutavad otsuseid võttis vastu võlgniku osanik SIA „PASTORIUS“, keda kontrollis MK, ning kes finantseeris võlgniku majandustegevust. Võlgnikul endal Eestis sisuline majandustegevus puudus. Võlgniku juhatuse liige SA ei ole halduri hinnangul võlgniku maksukohustuse tekkimisel süüdi. Maksuvõlg tekkis juhatuse liikme VK tegevusest, kes on seda ka tunnistanud. Võlgniku pangakontodelt ei nähtu, et SA oleks märkimisväärseid tehinguid teinud või sularaha välja võtnud. SA on pannud kontole raha, et tasuda maksukohustusi. Haldur leidis, et võlgniku maksejõuetus oleks saabunud Maksu- ja Tolliameti poolt läbi viidud maksumenetluse tagajärjel ka siis, kui ei oleks toimunud vara võõrandamist 2018. aasta jaanuaris. Maksu- ja Tolliamet tuvastas, et võlgnik oli varem sõidukite soetamisel maha arvestanud sisendkäibemaksu summas 47 223,46 eurot, milleks puudus alus. Tekkinud maksukohustus ei olnud seotud vara võõrandamisega 2018. aasta jaanuaris. Võlgnikul puudusid rahalised vahendid maksukohustuse täitmiseks. Samuti võlgniku teiste pankrotimenetluses tunnustatud suurimate võlausaldajate (IB ja Klaugu Muiža SIA) nõuded võlgniku vastu tekkisid ajal, mil juhatuse liige oli VK, mitte SA. Haldur märkis, et puuduvad tõendid selle kohta, et võlgniku bilansist kadusid 2 sõiduautot SA tegevuse tulemusena.

§ 28

lg 2 teise lause kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtule esitatud Maksu- ja Tolliameti kontrollaktist (perioodide 01.05.2013 – 31.07.2013 ja 01.09.2013 – 30.09.2013 kohta) nähtub, et pankrotivõlgnikul puudus iseseisev majandustegevus, mille tuvastas ka haldur. Kontrollakti kohaselt oli pankrotivõlgnikul nimetatud perioodil tasumata maksusid kokku 47 103,46 eurot. Nimetatud perioodil oli võlgniku juhatuse liikmeks VK, mis nähtub ka äriregistrist. VK on oma avalduses aktsionäridele ja juhatuse liikmele kinnitanud, et maksuvõlg tekkis tema tegevuse tõttu. Arvestades seda, et võlgniku maksejõuetus tekkis maksuvõla tõttu enne 01.10.2013, mil SA ei olnud võlgniku juhatuse liige ning maksejõuetus saabus selle maksuvõla tõttu, siis ei saa asuda seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli SA raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. 4

§-le 163 lg 3 õigus otsustada lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine. Maakohus leidis õigesti, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata.

1. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetlusosaliste määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1 alusel). Pankrotihaldur on teatanud, et tal menetluskulusid ei ole. Seetõttu ringkonnakohus menetluskulusid kindlaks ei määra.
2. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 5