Obsah (5)

§ 103§ 104§ 106§ 43§ 100

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2020. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-11974 Kohtuasi XX

) § 100 lg 1 sätestab, et nõudeid kaitstakse võlausaldajate üldkoosolekul (nõuete kaitsmise koosolek).

§ 103

lg 2 võimaldab nõudele esitada vastuväite teistel võlausaldajatel ja pankrotihalduril.

§ 104

lg 1 esimese lause kohaselt võib vastuväite nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul esitada ka võlgnik ise. Hagist nähtuvalt ei esitanud kostja nõudele vastuväiteid haldur, teised võlausaldajad ega võlgnik ise. Kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi (

§ 106lg 2).

Kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus (

§ 106lg 3).

1. Selles asjas on kostjaks võlausaldaja, kelle nõude või pandiõiguse tunnustamist on vaidlustatud. Hageja ei ole tuginenud sellele, et nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust. Hageja ei ole tuginenud ka sellele, et nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel. Küll aga tuleb hageja hinnangul analoogia korras võimaldada tunnustatud nõude läbivaatamist siis, kui nõude tunnustamine tugineb ebaõigetele (piisavalt või usaldusväärselt kontrollimata) andmetele.
2. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-14-58851 tehtud lahendi p-s 31 selgitanud, et "andmete võltsitust"

§ 106lg 2 tähenduses tuleb sisustada Kar

S § 344 lg-st 1 lähtuvalt ning hagejal lasub TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus tõendada enda väiteid KarS § 344 lg 1 tunnustele vastava teo toimepanemise (st dokumendi võltsimise) kohta.

§ 106

lg 2 on selge erand üldisest nõuete kaitsmise menetlusest ja

§ 106lg-st 1.

Erandit tuleb sisustada kitsalt, sest vastasel juhul muutuks

§-des 100 jj sisalduv nõuete kaitsmise regulatsioon sisutühjaks. Maakohus on samal seisukohal Ringkonnakohtu tõlgendusega. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul analoogia alusel kohaldada

§ 106

lg-t 2 lisaks normis 3 2-20-11974 nimetatud olukordadele ka siis, kui nõude tunnustamine tugineb piisavalt või usaldusväärselt kontrollimata andmetele. 12. Isegi kui kohus seda võimalikuks peaks, pole praegusel juhul nõude tunnustamise aluseks ebaõiged andmed. Esiteks ei eelda nõude tunnustamine, et nõue oleks eelnevalt kohtulikult kontrollitud, kuna nõue on tunnustatud kui sellele ei vaidle vastu haldur ega võlausaldajad. Antud juhul ei ole nimetatud isikud nõudele vastu vaielnud, samuti ei vaielnud vastu võlgnik (mis ei mõjutaks nagunii nõude tunnustamist). Teiseks tuleks ebaõigete asjaolude olemasolu hinnata koosoleku toimumise aja seisuga ja hilisem asjaolude muutumine (antud juhul tsiviilhagi läbivaatamata jätmine) ei tähenda, et nõue oli tunnustatud koosoleku toimumise ajal ebaõigete asjaolude alusel. Hagist ei nähtu, et kostja oleks nõudeavalduses esitanud ebaõigeid andmeid, varjanud olulisi asjaolusid või muud taolist. Hageja on põhjendanud, et nõude tunnustamine toimus olukorras, kus eeldati tsiviilhagi rahuldamist ja võlgnikul ei olnud õiguslikku alust vastuväidet esitada. Pankrotiseadusest ei tulene takistusi esitada pooleliolevas kriminaalasjas esitatud tsiviilhagiga nõutavale ja pankrotimenetluses esitatud samale nõudele soovi korral vastuväiteid halduril ja teistel võlausaldajatel, kuivõrd kaitsmiseta tunnustatuks loeti üksnes nõuded, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, rahuldatud kohtulahendiga või täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 6 või 61 kohaselt täitedokumendiks oleva vahekohtu lahendiga (

§ 106lg 4 esimene pool, 15.12.2015 kehtinud sõnastuses).

Samuti ei olnud ühtegi takistust, miks ei saanuks võlgnik esitada nõudele vastuväidet, kui võlgnik nõudega ei nõustunud. 13. Kuivõrd

§ 106

lg 2 eeldused nõude uueks läbivaatamiseks ei ole täidetud, siis ei ole hagejal võimalik hagiga oma eesmärki saavutada. Tuginedes eeltoodule jättis kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada hagi kostja vastu ning määrata kindlaks menetluskulude suurus ja jaotus ning jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
2. Hageja hinnangul ei esine TsMS § 371 lg 2 p-st 2 tulenevaid aluseid hagi menetlusse võtmata jätmiseks. Hagi on esitatud hageja õiguste ja huvide kaitseks ning hagiga on võimalik saavutada hageja poolt soovitud eesmärki. Kaebuse esitaja hinnangul on Harju Maakohus ekslikult jätnud hagi menetlusse võtmata.
3. Kostja nõue põhineb kriminaalasjas nr 1-15-6497 esitatud nõudel. Kohus on leidnud, et selle nõude aluseks olev võimalik süütegu on aegunud ning süüteo toimepanemise fakti pole tuvastatud. Seetõttu pole kostja nõue põhjendatud. Seda vaatamata asjaolule, et nõuete kaitsmise koosolekul keegi nõudele vastuväiteid ei esitanud. Seejuures oli hageja võlgnikuna seisukohal, et ta saab sisuliselt kõik vastuväited maksunõudele esitada kriminaalmenetluse raames ning tugineda oma seisukoha põhjendamisel jõustunud kohtulahendile. Hageja ongi tuginenud oma hagiavalduse esitamisel

§ 103

lg-le 5 ja 106 lg-le 2.

§ 103

lg 5 kohaselt ei võeta pärast nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid selle nõude või pandiõiguse kohta arvesse, välja arvatud

§ 106lg-s 2 nimetatud juhul.

Võlgniku ainukeseks võimaluseks olukorras, kus pankrotihaldur pole vaatamata võlgniku korduvatele tähelepanu juhtimistele pidanud vajalikuks üldse mingit nõude täiendavat kontrollimist, esitada hagi kosta tunnustatud nõude kontrollimiseks

§ 106lg 2 alusel.

4 2-20-11974 17. Hageja ei nõustu kohtu äärmiselt kitsa käsitlusega

§ 106

lg 2 sisustamisel ning selleks tehtud Tallinna Ringkonnakohtu kunagise lahendiga nr 2-14-58851. See lahend on tehtud 6 aastat tagasi ja vahepeal on ka

§ 106lg 2 tõlgendamise ja sisustamine muutunud oluliselt laiemaks.

Kõrvuti võltsitud andmetel põhineva nõudega tuleb samaväärselt kontrollida ka võimalikel ebaõigetel andmetel tuginevaid kaitstud nõudeid, kui selleks on tekkinud põhjendatud kahtlus. On ebaõiglane ning vastuoluline, et olukorras, kus aegumise tõttu on kriminaalmenetlus hageja suhtes lõpetatud ning tema vastu esitatud kostja nõue on jäetud läbi vaatamata, puuduksid hagejal sisuliselt igasugused võimalused tema vastu esitatud ning kohtus tunnustamata jäänud nõude õigusliku põhjendatuse täiendavaks kontrollimiseks. Tsiviilasjas nr 2-14-5881oli õiguslik olukord erinev, mistõttu ei ole sellele viitamine asjakohane.

1. Kui hagejal puuduks õigus oma õiguste kaitseks, kahjustaks see hageja põhiseaduslikku õigust kohtusse pöördumisel. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda.
2. Kaebaja ei nõustu, et asjaolusid saab hinnata vaid koosoleku toimumise seisuga ning hilisem asjaolude muutumine ei tähenda, et nõue oli tunnistatud koosoleku toimumise ajal ebaõigete asjaolude alusel. Kui nõue jäi kohtu poolt läbi vaatamata ning kontrollimata, ei saa väita, et nõue põhineks õigetel andmetel.

§ 106lg-s 2 märgitud asjaolud ilmnevadki hiljem, pärast nõuete kaitsmise koosoleku toimumist. 20. Hageja on esitanud Ts

MS § 338 lg-s 1 toodud nõuetele vastava hagiavalduse, mis põhineb kehtival õigusel ning esitanud ka tõendid oma väidete kinnitamiseks. Käesoleval juhul ei saa väita, et ükski õigusnorm ei sätesta alust, mis võimaldaks hagi rahuldada. Hageja on hagiavalduses välja toonud põhjendused, mille kohaselt põhineb kostja nõue pankrotimenetluses kontrollimata ja ebaõigetel andmetel. Seega saab hageja tugineda oma nõudes õiguslikult

§ 106lg-le 2.

21. Teises tsiviilasjas on kohus pidanud põhjendatuks rakendada võlgniku pankrotimenetluses hageja poolt analoogsetel asjaoludel esitatud hagi tagamist seoses hagi esitamisega varem tunnustatud nõude kontrollimiseks

§ 106lg 2 ja 3 alusel (tsiviilasi nr 2-20-11005).

Ka see hagi põhineb asjaolul, et hageja vastu esitatud nõue on jäänud kohtumenetluses läbi vaatamata põhjusel, et võlgnik on esitatud süüdistuses õigeks mõistetud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus põhjendatud ning maakohus pole määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
2. Määruskaebuses on hageja esitanud taotlused, millega palub rahuldada hagi kostja vastu ning määrata kindlaks menetluskulude suurus ja jaotus ning jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu pädevuses on vaidlustatud osas maakohtu määruse tühistamine ning asja saatmine maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 657 lg 1 koosmõjus TsMS §-ga 659). Määruskaebuses esitatud taotlusi ei ole ringkonnakohtul võimalik rahuldada.
3. Määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud TsMS § 371 lg 5 2-20-11974 2 p 2 alusel. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel saab kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus leidis kolleegiumi hinnangul põhjendatult, et hageja ei ole hagiavalduses toonud esile asjaolusid, mis annaksid hagejale

§ 106lg 2 alusel õiguse nõuda tunnustatud nõude uuesti läbivaatamist.

Viidatud sätte kohaldamine ei sõltu sellest, kas võlausaldaja nõue on rahuldatud kohtulahendiga või mitte. Kui nõue on pankrotimenetluses tunnustatud, siis saab selle uuesti läbi vaatamist nõuda üksnes

§ 106lg-s 2 sätestatud asjaoludel.

25. Hageja rõhutab määruskaebuses, et kostja nõude tunnustamine põhines ebaõigetel ja kontrollimata andmetel, sest kriminaalasja nr 1-15-6497 menetlus lõpetati aegumise tõttu ja selle nõude osas esitatud tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Kehtiva

-i regulatsiooni järgi vaadatakse võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõuded läbi võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul. Kui pankrot kuulutatakse välja ja kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata (

§ 43lg 2).

Nõudeid kaitstakse võlausaldajate üldkoosolekul (

§ 100lg 1).

Nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus loetakse tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja (

§ 103lg 2).

Seega ei näe

§-s 103 sätestatud nõuete kaitsmise kord ette teisi eeldusi nõude ja nõude rahuldamisjärgu tunnustatuks lugemiseks. 26. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hagiavalduses pole hageja esile toonud asjaolusid, mis viitaksid

§ 103lg 5 ja § 106 lg 2 tingimuste täitmisele.

Hageja ei tugine andmete võltsimisele ega ka teistele

§ 106lg-s 2 nimetatud asjaoludele.

Maakohus on

§ 106

lg t 2 õigesti tõlgendanud ja leidnud, et asjaolud, millele tuginedes nõuab hageja tunnustatud nõude uut läbivaatamist, ei anna alust viidatud sätte kohaldamiseks. Hageja vastu esitatud tsiviilhagi läbivaatamata jätmine on kooskõlas

§ 43

lg-s 2 sätestatuga ega loo eeldust

§ 106lg 2 kohaldamisele.

Asjaolu, et kostja nõue põhineb kriminaalasjas esitatud kahtlustusel ning see kriminaalasi on aegumise tõttu lõpetatud, ei vasta

§ 106

lg-s 2 sätestatud eeldustele, s.o ei viita, et nõue oleks võltsitud või et selle tõttu oleks nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või pidamisel oluliselt rikutud seadust. Hageja ka sellele ei tugine. Hageja soovib väita, et kriminaalasja lõpetamise fakt iseenesest viitab kostja nõude täiendava kontrollimise vajadusele. Pankrotiseadus hageja soovitud tõlgendust ei toeta. 27. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et

§ 106

lg 2 kohaldub ka juhul, kui tunnustatud nõue põhineb hageja hinnangul ebaõigetel andmetel. Asjaolu, et kostja nõue ei tulene jõustunud kohtulahendist, ei viita iseenesest asjaolule, et nõuet pole piisavalt kontrollitud või et nõue põhineks ebaõigetel andmetel. Hagiavaldusest nähtub, et kostja nõue on tunnustatud võlausaldajate koosolekul. Seega puudub alus eeldada, et kostja nõuet pole piisavalt kontrollitud. 28. Kolleegium nõustub maakohtu poolt

§ 106lg-le 2 antud kitsendava tõlgendusega.

Normi kitsendavat tõlgendust toetab ka Riigikohtu

1. juuni 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-159-
2. Viidatud määruse p-s 13 selgitas Riigikohus, et nõue on tunnustatud, kui sellele vastuväiteid ei esitata ning nõuete kaitsmise koosolekul toimunut on võimalik vaidlustada üksnes

§ 106

lg-s 2 sätestatud erandlikel alustel (tunnustamine võltsitud andmete alusel, koosoleku kokkukutsumisel või pidamisel aset leidnud oluline seadusrikkumine). Nende olemasolu korral tuleb huvitatud isikul taotleda esmalt uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist (

§ 106

lg 2) ning üksnes juhul, kui sellist taotlust ei ole rahuldatud, 6 2-20-11974 saab huvitatud isik esitada hagi nõude tunnustamiseks või tunnustatud nõude tunnustamata jätmiseks (

§ 106lg 3).

Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud sellele, et tunnustamine on toimunud võltsitud andmete alusel või et koosoleku kokkukutsumisel või pidamisel on aset leidnud oluline seadusrikkumine. 29. Kuigi

§ 103

lg 5 ja § 106 lg 2 piiravad kohtusse pöördumise õigust, ei riiva see kolleegiumi hinnangul kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt. Nagu eelnevalt märgitud, on võlgnikul võimalus nõudele vaielda vastu

§ 104

lg 1 esimese lause kohaselt hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul või erandkorras

§-s 106 sätestatud aluste ilmnemisel. 30. Kaebaja etteheide, et tsiviilasjas nr 2-14-58851 tehtud lahendile viitamine pole asjakohane, pole kolleegiumi arvates põhjendatud. Selles lahendis sisustas Tallinna Ringkonnakohus

§ 106lg-t 2.

Normi kohaldamisel kehtivale kohtupraktikale viitamist ei saa pidada asjakohatuks. Kuigi viidatud tsiviilasjas olid asjaolud käesoleva asjaga veidi erinevad, sest seal tugineti dokumendi võltsitusele ja koosoleku pidamisel toimunud olulisele seaduserikkumisele, ei muuda see

§ 106lg 2 kohaldamisala analüüsivale p-le 31 viitamist ebaõigeks.

1. Hageja väidab määruskaebuses, et hagiga on võimalik saavutada hageja soovitud eesmärki ja kaitsta võlgniku õigusi ning huve, samuti tagada õiglane pankrotimenetlus. Kolleegium selgitab, et praegusel juhul on hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldutud selle perspektiivituse tõttu. Perspektiivitu hagi menetlemine oleks vastuolus tsiviilkohtumenetluse ülesandega ja tooks kaasa üksnes põhjendamatuid kulusid (TsMS § 2).
2. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt Riigikohtu 01.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-16, p 9). Maakohus on piisavas ulatuses selgitanud, miks hageja välja toodud asjaolud ei ole

§ 106lg 2 kohaldamise eeldusteks.

Samuti ei ole hageja nõuet võimalik rahuldada mõnel muul õiguslikul alusel selliselt, et hageja saaks tunnustatud nõuet uuesti vaidlustada. Tegemist on TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud olukorraga, kus hageja taotletavat eesmärki oleks iseenesest võimalik saavutada, kuid mitte hagiavalduses esitatud asjaolusid arvestades. Ka tsiviilasjas nr 2-20-11005 on kohus keeldunud samadel alustel hagi menetlusse võtmisest. 33. Hageja viide tsiviilasjale nr 2-18-4338 ei muuda

§ 106lg 2 kohaldamisala.

Viidatud tsiviilasjas arutas Tallinna Ringkonnakohus 22. augusti 2018 määruses küsimust sellest, kas menetlusse võtmise staadiumis saab hinnata tõendeid, s.o anda hinnang sellele, kas hagiavalduses esitatud asjaolud tõendavad andmete võltsitust. Praegusel juhul pole maakohus vaidlustatud määruses tõendeid hinnanud, vaid järeldanud, et hageja pole hagiavalduses toonud esile

§ 106

lg-s 2 märgitud asjaolude esinemist.

§ 106

lg-s 2 sätestatud alustele vastavate asjaolude puudumine hagis viitab sellele, et hagejal pole hagiga taotletavat tulemust võimalik kohtumenetluses saavutada.

1. Eespool märgitud põhjustel puudub määruskaebuse rahuldamiseks alus. Kaebus jääb rahuldamata.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
3. Kuigi menetluskulude nimekiri esitatakse TsMS § 176 lg 4 järgi igas kohtuastmes selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta, ei ole maakohus nõudnud pooltelt menetluskulude nimekirjade esitamist. Seetõttu on menetlusökonoomia põhimõttega 7 2-20-11974 kooskõlas, kui pooled esitavad nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetlusega seonduvate kulude kohta nimekirja ja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha maakohtus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
4. TsMS § 372 lg 5 ja TsMS § 390 lg 1 koosmõjus TsMS § 386 lg-ga 4 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) 8