← Eesti

2-19-8661/56

Tsiviilasi nr: 2-19-8661 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2020, Tallinn Tsiviil

§ 121

lg 2 mõttes lepingut sõlmides kostja töötajana ning pärast lepingu sõlmimist toimus hageja antud käsundi täitmine ka teiste kostja töötajate poolt. Nimelt on ka tunnistaja WW 19.02.2020 kohtuistungil tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud, et tunnistaja oli kostja töötaja ning kostja tegeles hagejale äriühingu asutamise ning vajalike dokumentide taotlemisega, samuti aitasid kostja töötajad hagejat viisa taotlemisel. Samuti ilmneb Veserus OÜ asutamisotsusest ja kandeavaldusest, et hageja esindajana on vastavate toimingute puhul tegutsenud kostja töötaja QQ. Kohtu hinnangul tõendab, et leping oli sõlmitud just kostjaga, ka asjaolu, et nähtuvalt Veserus OÜ asutamisotsusest oli hageja nimele asutatud äriühingu kontaktisikuks märgitud kostja. Lisaks nähtub kostja töötaja ZZ 20.12.2019 e-kirjast, et kostja töötaja on hageja poole pöördunud ettepanekuga ettevõtte Veserus OÜ uuendamiseks. Kohtu hinnangul tõendab kõnealune e-kiri üheselt, et 17.08.2018 käsundusleping Eestis äriettevõtte asutamiseks oli sõlmitud just kostjaga, kuna olukorras, kus Prifinance New Zealand Limited oli 18.10.2018 seisuga kustutatud, ei saanud vastava e-kirja saatmine toimuda Uus-Meremaa ettevõtte nimel ega huvides. Kohus on seisukohal, et FF ütluseid lepingu sõlmimise kohta ei saa usaldusväärseteks lugeda, kuna need on vastuolus teiste asjas esitatud tõenditega.

  1. FF suhtles hagejaga ka kostja andmeid kasutades ning seda ka pärast Prifinance New Zealand Limited registrist kustutamist. Kohus märgib, et FF ei suutnud 19.02.2020 kohtuistungil anda üheselt arusaadavaid selgitusi selle kohta, kellega oli FF nägemuse kohaselt hagejal leping pärast seda kui Prifinance New Zealand Limited ettevõtet enam ei eksisteerinud, aga kostja töötajad hagejale jätkuvalt teenuseid osutasid.
  2. Hageja on sõlmitud lepingu 21.12.2018 avaldusega osaliselt üles öelnud avaldades, et ta ei soovi käsundi täitmist osades, mis puudutavad krüptolitsentse, Leedus ettevõtte asutamist ning pangalitsentsi saamist.
  3. Kuna kostja on käsundi täitnud üksnes Eestis äriühingu asutamise osas ning kohtu hinnangul on põhjendatud asuda seisukohale, et vastava käsundi täitmise mõistlik tasu on 3000 eurot, arvestades, et kostja kodulehelt nähtuvalt on kostja poolt Eestis äriühingu asutamise tasu 700-2870 eurot. Võttes arvesse, et hageja on kostjale 17.08.2018 lepinguga seoses teinud ettemakse summas 12 197 eurot, tuleb kostjal hagejale tagastada 9197 eurot. Seega tuleb hageja nõue vastavas osas rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks lepingu nr 1 alusel välja põhivõlgnevus 9197 eurot.
  4. Olukorras, kus kostja pidi lähtuma hageja antud käsundist ja juhisest, kuid jättis need järgimata, ei ole kostjal õigust saada tasu enama eest kui ettevõtte asutamine ning tegemist ei ole olukorraga, kus käsundi täitmata jätmine oli tingitud hagejast endast.
  5. Kohus leiab, et hageja ja kostja sõlmisid 12.09.2018 täiendava käsunduslepingu, millega hageja andis kostjale käsundi aidata hagejat hageja raha ca 224 000 eurot (39,51269694 bitconi) ülekandmisel elektroonilise finantsasutuse UAB MisterTango platvormilt hagejale. Hageja nõude kohaselt oli kostjal õigus saada tasu 8% nimetatud summast ning ülejäänud tuli tagastada hagejale. Nimetatud summast on kostja poolt 5

(13)Tsiviilasi nr: 2-19-8661 hagejale tagastamata 106 178 eurot, mille hageja palub kostjalt koos viivistega välja mõista. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu.
  1. 12.09.2018 käsunduslepingu puhul on kostja esmane vastuväide samuti asjaolu, et kostja ei olnud lepingu osapool. Kohus leiab, et ka nimetatud kokkuleppe puhul on kostja vastuväide põhjendamatu.
  2. Kostja on esitanud vastuväite, et 12.09.2018 kokkuleppe näol oli tegemist 17.08.2018 lepingu osaga, mitte iseseisva lepinguga. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu, kuna nähtuvalt arvest nr 3586 oli 17.08.2018 kokkuleppe sisu piiritletud Eestis ja Leedus äriühingute asutamise ning täiendavate litsentside saamisega. Samuti oli vastavate teenuste tasu suurus vastavalt arvel kajastatule kokku lepitud. 12.09.2018 sõlmiti aga täiesti eraldiseisev kokkuleppe, mille sisu oli UAB MisterTango platvormilt hageja raha kätte saamine ning samuti nähtub hageja ja kostja vestlusest, et vastava käsundi täitmise tasu on 8% UAB MisterTango platvormil olevatest hageja vahenditest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ja kostja sõlmisid 12.09.2018 täiendava käsunduslepingu, mille raames andis hageja kostjale käsundi saada UAB MisterTango platvormilt kätte hageja raha ning kostjal oli õigus saada selle eest tasu 8% platvormil olevatest vahenditest. Asjaolu, et kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasu olema just 8%, ilmneb ka FFi poolt 25.09.2018 Skype’is antud selgitusest, kus ta kinnitab üle, et tasu pidi olema 8%, mitte 10%.
  3. Nähtuvalt FF poolt 25.01.2019 Skype’i teel antud kinnitusest kanti MisterTango platvormilt hageja arvelt FF kontole 39.51269694 bitcoini. Võttes arvesse, et poolte kokkuleppe kohaselt oli kostjal õigus saada 8% vahendustasu (3.16101576 bitcoini), jääb järgi 36.35168118 bitcoini (39.51269694-3.16101576), mille kostja oleks pidanud hagejale tagastama. Samas kandis kostja hagejale 04.10.2018 üle üksnes 17.65666480 bitcoini, seega on kostja poolt hagejale tagastamata 18.69501638 bitcoini (36.35168118-17.65666480). VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Antud juhul on kostja käsundi täitmise tulemusena saanud UAB MisterTango platvormilt 39.51269694 bitcoini, millest 8% moodustas kostja tasu ning 17.65666480 bitcoini on kostja hagejale üle kandnud. Seega tuleb kostjal kooskõlas VÕS § 626 lõikega 1 hagejale täiendavalt üle anda 18.69501638 bitcoini. Hageja on esitanud tõendina väljavõtte bitcoini väärtusest, millest ilmneb, et ajal, kui kostja pidi bitcoinid hagejale üle kandma, s.o
  4. aasta oktoobris, oli bitcoini keskmine väärtus 6562 USA dollarit, mis vastab 5682 eurole. Kostjal on hagejale üle andmata 18.69501638 bitcoini, mis on 106 225,08 eurot. Võttes arvesse, et hageja palub kostjalt üksnes 106 178 euro väljamõistmist, tuleb hageja nõue rahuldada just nimetatud summa osas, ning mõista kostjalt lepingu nr 2 alusel hageja kasuks välja 106 178 eurot.
  5. Seoses kostja vastuväitega, et hagejal oleks õigus nõuda kostjalt üksnes bitcoine, mitte eurosid, märgib kohus, et FF on hageja esindajale 28.09.2018 Skype’i vestluses korduvalt kinnitanud, et rahalise vahendite hagejale ülekandmine toimub eurodes. Seega on hageja ja kostja sõlminud kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks eurodes, mistõttu tuleb käesoleval juhul kostjalt võlgnevus just eurodes välja mõista.
  6. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhivõlgnevustelt ning maakohus leiab, et see on põhjendatud.
  7. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 2115 eurot seoses kohtueelselt tekkinud õigusabikuludega.
  8. Antud juhul on hageja arvetega nr 1903248, 1902141 ja 1903250 (kd I lk 91-93) tõendanud, et hageja on kohtueelse õigusabi saamiseks pöördunud LinkLaw 6
(13)Tsiviilasi nr: 2-19-8661 Advokaadibüroo poole ning hagejale on osutatud 14,5 tunni ulatuses kohtueelset õigusabi maksumusega 2175 eurot (60+240+1875). Hagejale on õigusabiteenust osutatud tunnihinnaga 150 eurot, mis kohtu hinnangul on mõistlik tunnitasu. Samuti peab kohus põhjendatuks kohtueelselt tehtud õigusabitoimingute mahtu. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kahju hüvitamiseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2115 eurot. Arvetest nähtuvalt oli õigusabikulude suurus 2175 eurot, kuid võttes arvesse, et hageja palub välja mõista üksnes 2115 eurot, lähtub kohus sellest summast. Tulenevalt hageja taotlusest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise põhivõlgnevuselt 2115 eurot eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 06.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus 31. Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. 32. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on apellant seisukohal, et kostja ei ole lepingute pooleks. Esiteks – tahteavalduse tegija tahteks ei olnud sõlmida lepingud kostja ja hageja vahel ning hageja teadis (või pidi teadma) seda tahet (

§ 75lg 1 esimene lause).

Leping 1 sõlmiti 17.08.2018 Skype vahendusel, kus pakkumuse lepingu sõlmimiseks esitas FF arve saatmisega ning hageja andis aktsepti arve (osalise) tasumisega. Lepingu 1 tahteavalduse teinud FF selgitas tunnistajana istungil, et lepingu 1 pooleks ei olnud mitte kostja, vaid Uus-Meremaal registreeritud äriühing PRIFINANCE NEW ZEALAND LIMITED (edaspidi: PNZ). Vastav ühing oli ühtlasi arve väljastajaks. Vaidlus puudub, et FFil oli volitus PNZ-d esindada. Seega on lepingu sõlmimise tahteavalduse teinud PNZ, mitte kostja. Sealjuures tuleb lähtuda pakkumuse teinud isiku tahtest siduda lepinguga 1 PNZ, kuna hageja teadis (või vähemalt pidi teadma) seda tahet ja seda tõendavad mh FF ütlused. 33. Isegi kui hageja ei pidanud teadma, et kostja pole lepingute pooleks, oleks sarnane mõistlik isik pidanud mõistma, et selleks pole kostja (

§ 75lg 1 teine lause).

Lepingu 1 osas omab tähtsust, et FF esines Skype vestluses enda nime alt (F) ja puudusid mistahes viited kostjale. Seda tõendab ka väljavõte FF Skype profiilist, kus puuduvad mistahes viited kostjale. FF ega hageja ei viidanud tahteavalduste vahetamisel ja lepingu sõlmimisel kordagi kostjale, sealjuures ei võimalda FF käitumine mingil moel järeldada, et ta esindab kostjat. Ka arvel (pakkumus) ei ole kostjale ühtegi viidet. Kuigi sellelt nähtuvad lepingu olulised tingimused (teenuse sisu ja hind) ei ole kordagi mainitud kostjat, vaid arve on väljastatud Uus-Meremaal registreeritud PNZ poolt, kusjuures arvel on PNZ-d mainitud kolm korda. Seega – võttes arvesse lepingu 1 sõlmimiseks tehtud tahteavaldustega seotud asjaolusid, oleks hageja positsioonis olnud mõistlik isik saanud aru, et ta sõlmib lepingu 1 PNZ-ga, mitte kostjaga. 34. Lepingu 2 tahteavalduste vahetamise osas kasutati üksnes Skype vestust, kus nagu ka lepingu 1 puhul esines FF enda nime alt ja tahteavaldustes (ning muus suhtluses) puudusid mistahes viited kostjale. Seega oleks hageja positsioonis olnud mõistlik isik saanud aru, et sõlmib lepingu 2 PNZ-ga, mitte kostjaga. Oluline on mõlema lepingu osas märkida, et kohus võttis lepingupoolte tuvastamisel ebaõigesti arvesse muid asjaolusid, mis ilmnesid alles pärast lepingute sõlmimist (s.o pärast tahteavalduste vahetamist). Selguse huvides märgib kostja (kuigi see lepingupoolte tuvastamisel tähtsust ei oma), et kostja töötajaid täitsid lepingu 13 raames ülesandeid ja suhtlesid hagejaga üksnes seetõttu, et PNZ ostis vastavat teenust kostjalt alltöövõtuna sisse. Lisaks kasutas FF lepingu 2 täitmiseks mitte kostja kontosid vaid enda kontosid. 7

(13)Tsiviilasi nr: 2-19-8661 35. Kohus tuvastas Lepingute sõlmimisel tahteavalduste sisu lepingu tingimuste tõlgendamise reeglite järgi, kohaldades VÕS § 29 lg-d 4 analoogia korras. Tegemist on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega. Kui kohus poleks VÕS § 29 lg-d 4 kohaldanud ja kohaldanud

§ 75

, oleks kohus leidnud, et kostja pole Lepingute pooleks ja oleks hagi rahuldamata jätnud.

  1. Kohus leidis ebaõigesti, et leping 1 oli hageja ja kostja vahel sõlmitud leping kolmanda isiku kasuks. Kolmandale isikule kohustuse täitmises ei lepitud kokku. Lepingu tingimused on toodud arvel, kus puuduvad mistahes viited, kohustused täidab kostja, kuid arve tuleb tasuda kolmandale isikule (PNZ). Samuti puuduvad sellekohased viited Skype väljavõttes. Kolmandale isikule kohustuse täitmine ei tulene ka võlasuhte olemusest. Tegemist ei saa olla kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga, kuna arve väljastas PNZ ise. Maksu- ja Tolliameti seisukoha järgi peab arve esitama alati teenuse osutaja ise, isegi kui tasu tuleks maksta kolmandale isikule. Kuna arve esitas PNZ, ei saanud ta olla soodustatud kolmandaks isikuks, vaid teenuse osutajaks ise.
  2. Isegi juhul, kui ringkonnakohus peaks asuma seisukohale, et maakohus on õigesti tuvastanud tahteavalduse sisu, on maakohus ebaõigesti kohaldanud

§ 121lg-d 2.

Kohus leidis ebaõigesti

§ 121lg-le 2 tuginedes, et FFil oli õigus sõlmida lepingud kostja nimel.

Vaidlus puudub selles, et FF teostab käsundi alusel kostjale aeg-ajalt teenuseid, kuid pole juhatuse liige. Samuti selles, et FF-l puudus juhatuse poolt antud volitus lepingute sõlmimiseks. FF volitust Lepingud sõlmida ei saa järeldada

§ 121lg-st 2, sest kostja tegevusalaks on muud juriidilised toimingud.

EMTAK (Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator) kohaselt loetakse selleks patentide, autoriõigust tõendavate ja muude intellektuaalomandiga seotud dokumentide ettevalmistamine ja sertifitseerimine; oksjonitehingutega seotud juriidilised toimingud; deponeerimisteenused; klientide nõustamine nende õigustes ja kohustustes; muud õigusabiteenused; kohtutäiturite, lepitajate, uurijate ja vahekohtunike tegevus. Kostja igapäevaseks standardtehinguks ei ole käsunduslepingute sõlmimine (ilma, et sõlmitaks leping juhatuse liikme või muu eraldi volitatud isiku kaudu

  1. Isegi juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et kostja oli lepingu 1 pooleks ja FF-l oli esindusõigus (millega kostja kindlasti ei nõustu), rikkus kohus materiaalõigust ja jättis ebaõigesti kohaldamata VÕS § 629 lg
  2. Vastavalt Lepingule 1 oli krüptolitsentsi taotlemise tasuks 25 800 eurot – võttes arvesse, et kohtu hinnangul oli Eestis äriühingu asutamise mõistlikuks tasuks 3000 eurot. 9197 eurot on mõistlikuks osaks sellest tasust, kuna vajalikud dokumendid litsentsi taotlemiseks olid koostatud ja hagejale saadetud ja taotlemine jäi lõpule viimata üksnes hageja tõttu, kes keeldus väljastamast vajalikku volikirja.
  3. Sealjuures on ebaoluline väidetav kokkulepe, et kui vajalikke litsentse ei suudeta hankida, ei pea ülejäänud tasu maksma. Nagu kohus on Otsuse p-s 30 toonud, ei oleks sellisel juhul pidanud ülejäänud summat tasuma (s.o ettemaksust ülejäävat osa). Kuna ettemaksust ülejäävat summat ei tasutud ja selle osas pole ka vaidlust (vaidlus käib selle üle, kas ettemaks tuleks tagastada), siis ei oma see tähtsust.
  4. Isegi juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et kostja oli lepingu 2 pooleks ja FFil oli esindusõigus (millega kostja kindlasti ei nõustu), rikkus kohus materiaalõigust ja jättis ebaõigesti

§ 102

lg 2 kohaldamata.

§ 102

lg 2 järgi on tehing tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Lepingu 2 tingimuseks oli see, et MisterTango platvormilt saadetud vahendid saadetakse hagejale siis, kui hageja tellib kogu lepingu 1 esemeks 8

(13)Tsiviilasi nr: 2-19-8661 olevad teenused (kõik arvel märgitud teenused). Seda kinnitavad Skype väljavõttes vahetatud tahteavaldused seonduvalt lepinguga
  1. Vastus apellatsioonkaebusele
  2. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  4. Asja materjalidest nähtub, et hageja sõlmis: -17.08.2018 Skype teel käsunduslepingu, mille järgi kohustus käsundisaaja osutama hagejale teenust, millega asutatakse äriühing Eestis ja hangitakse virtuaalvääringu tegevusload (nn litsentsid) ning asutatakse äriühing Leedus ja hangitakse krediidiasutuse tegevusluba (edaspidi ka leping 1); -12.09.2018 Skype teel käsunduslepingu, mille järgi kohustus käsundisaaja aitama hagejat talle kuuluva 39,51269694 bitcoini (rahalises vääringus ca 224 000 euro) ülekandmisel elektroonilise finantsasutuse UAB MisterTango platvormilt hagejale (edaspidi ka leping 2).
  5. Poolte vahel on jätkuvalt vaidlus selles, kas tehingu teiseks pooleks ehk käsundisaajaks, kellega hageja lepingu sõlmis, oli kostja või Uus- Meremaal registreeritud äriühing Prifinance New Zealand Limited (edaspidi ka PNZ).
  6. Maakohus tuvastas lepingu sõlmimisel tahteavalduste sisu lepingu tingimuste tõlgendamise reeglite järgi, kohaldades VÕS § 29 lg-d 4 analoogia korras. Nõustuda tuleb kostjaga selles, et maakohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti, sest küsimus sellest, kes on lepingupooleks, pole mitte lepingu tõlgendamise objektiks vaid tahteavalduste tõlgendamise objektiks, mida tuleb tõlgendada vastavalt

§-le 75.

§ 75

lg 1 järgi kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ei põhjustanud aga ringkonnakohtu arvates maakohtu ebaõiget järeldust selles, et lepingute teiseks pooleks oli kostja. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

  1. Kuigi hageja suhtles lepingute sõlmimise staadiumis vaid FFiga, puudub poolte vahel vaidlus selles, et nimetatud isik füüsilise isikuna lepingute teiseks pooleks ei olnud. Pooled on avaldanud seonduvalt tahteavalduse tegemisega lepingu 1 sõlmimiseks mh järgmist: - hageja väidetel tutvus ta kostja kodulehega ning võttis sealt nähtuvalt kontaktilt ühendust lepingu 1 sõlmimiseks ja lepingu 1 sõlmimisega seoses suhtles temaga FF. - kostja väidetel pöördus hageja FF kui PNZ esindaja poole, saades selleks soovituse oma tuttavalt Ton Nguyenilt.
  2. Ringkonnakohus leiab, et kostja esitatud Skype vestluse väljavõte (II kd, tlk 57) ei tõenda kostja väidet, et hageja pöördus FF, kui PNZ esindaja poole lepingu 1 sõlmimiseks. Nimetatud vestluses pole üldse mainitud äriühingute nimesid.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult lugenud ebausaldusväärseks tunnistajana ütlusi andnud FF ütlused, kuna need on vastuolus asja materjalidele 9

(13)Tsiviilasi nr: 2-19-8661 lisatud kirjalike tõenditega. Eelkõige ei kattu kostja väidetud lepingud sõlminud ning lepingutejärgseid kohustusi täitnud isik, sest PNZ kustutati registrist ligikauda kaks kuud hiljem peale lepingu 1 sõlmimist ja üks kuu hiljem peale lepingu 2 sõlmimist, kuid lepingute täitmine ja suhtlus seoses lepingutega jätkus ka peale PNZ registrist kustutamist, kusjuures FF ei ega teised lepingutejärgseid kohustusi reaalselt täitnud füüsilised isikud ei maininud kordagi hagejale, et PNZ on registrist kustutatud. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus põhjendatult, et ütlusi andes ei osanud FF anda veenvaid selgitusi selle kohta, miks jätkus lepingute täitmine, sh lisaks tunnistajale ka kostja teiste töötajate poolt, kuigi PNZ oli registrist kustutatud. Ringkonnakohus osutab, et tunnistaja ütlused on vastuolulised ka seetõttu, et ütluste andmise ajal muutis ta korduvalt oma seisukohta PNZ esindamise aluseks olevate asjaolude kohta. FF avaldas, et: - PNZ-s oli ta ettevõtte esindaja ja tegutses selle ettevõtte kaudu (19.02.2020 istungi protokoll lk 3), - ta pidas PNZ-d enda ettevõtteks (protokolli lk 4 ja 8), -PNZ ei olnud tema ettevõte, kuna PNZ juhatuse liige ja omanik andis talle üldvolikirja selle ettevõtte nimel töötamiseks (protokolli lk 8), -ettevõtte Uus-Meremaal registreeris ta vaid selleks, et osutada isikutele firma registreerimise teenust Uus-Meremaal, PNZ-s oli tema üksi, ettevõttele veebilehte vaja ei olnud.
  1. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks osutada, et asja materjalidest nähtuvalt ei osutanud lepingust 1 tulenevat äriühingu asutamise teenust mitte üksnes kostja töötajad, vaid ka kostja seaduslik esindaja QQ (I kd, tlk 60 ja tlk 121). Sealjuures volitas hageja just QQ äriühingu asutamiseks (I kd tlk 68-70).
  2. Nagu eespool esile toodud tugines hageja asjas sellele, et lepingu 1 sõlmis ta kostjaga, kuna ta tutvus kostja kodulehega ning võttis sealt nähtuvalt kontaktilt ühendust lepingu sõlmimiseks ja lepingu sõlmimisega seoses suhtles temaga FF.
  3. Asja materjalidele lisatud PRIVATE FINANCE International services (I kd, tlk 9-10, tõlge 7-8) koduleht, millele hageja tugineb, puudub viide kostjale. Samas puudub vaidlus, et tegemist on kostja kodulehega. Nimetatud veebilehel on teave, et kontaktideks on Eesti suunakoodiga telefoninumber +372 XXXXXXX ja e-posti aadressiks on märgitud XXX. Kostja äriregistri väljavõttest nähtuvalt oli 2018 ja 2019.a tema kontaktandmeteks, mh elektronposti aadress YYY. Maakohus on ringkonnakohtu arvates põhjendatult esile toonud ka selle, et FF on kostja kodulehel esitletud kostja töötajana, ta kasutas hagejaga suheldes e-posti aadressi NNN ning ekirjade jaluses on märge BCC Consult Ltd „Prifinance“.
  4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt pole asjas tõendatud, et enne lepingu 1 sõlmimist hageja kostja kodulehega tutvus ning see asjaolu välistab lepingu(te) sõlmimise tuvastamise poolte vahel, on ekslik. Hageja on esile toonud, et kostja kodulehe järgi oli kostja töötajaks FF ning kostja seda ka ei eita, et FF kostja huvides tegutses. Kuna sõlmitud lepingu 1 täitis osaliselt kostja (osaliselt seetõttu, et hageja ütles lepingu üles) ning seda tehti kostja töötajate poolt, kusjuures suhtluses kasutati viiteid kostja rekvisiitidele, siis on ringkonnakohus seisukohal, arvestades ka eeltoodud põhjendusi, et maakohus tuvastas õigesti lepingu 1 sõlmimise poolte vahel. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus põhjendatult, et FF-l oli lepingu 1 sõlmimiseks esindusõigus, sest käsundit täitsid kostja töötajad, sh ka kostja seaduslik esindaja.
  5. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et lepingute sõlmimiseks tahteavalduste tõlgendamisel ei saa arvesse võtta seda, et lepingute täitmise käigus FF kirjadest nähtub seotus kostjaga. Selliseid piiranguid seadus tahteavalduse tõlgendamiseks ei 10
(13)Tsiviilasi nr: 2-19-8661 sätesta. Ringkonnakohus on seisukohal, et tahteavalduse tõlgendamisel tuleb analüüsida ka muid tahteavalduse tegemisega seotud olulisi asjaolusid, sh ka käitumist peale tahteavalduse tegemist. Õige on küll kostja viide sellele, et peale lepingu 1 sõlmimist edastati kostjale arve lepingu ettemaksuks PNZ poolt ning see on oluliseks tõendiks, et hinnata poolte väiteid lepingu 1 sõlmimise poolte kohta, kuid see ei ole asjas esitatud ainuke tõend. Muud asjas esitatud asjaolud ja nende tõendamiseks esitatud tõendid hageja ja PNZ vahelist lepingu sõlmimist ei toeta, mistõttu ei saa ainuüksi arve esitamisest ja selle tasumisest järeldada, et poolte vahel lepingut 1 ei sõlmitud. Ringkonnakohtu arvates ei eksinud maakohus ka selles, kui avaldas seisukoha, et arve esitamine PNZ poolt viitab sellele, et leping tuli täita lepingupooleks mitteolevale isikule. Arvestades, et menetluses oli esitatud vastuolulisi tõendeid võis maakohus avaldada arvamust, kuidas on põhjendatud arve esitamine lepingupooleks mitteoleva isiku poolt. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on esitatud tõendeid analüüsides põhjendatult järeldanud, et lepingu 1 sõlmisid hageja ja kostja.
  1. Apellatsioonkaebuses esitas kostja uusi väiteid seonduvalt lepingute sõlmimisega, kuid TsMS § 652 lg 4 alusel tuleb jätta need väited tähelepanuta, sest kostja ei ole põhjendanud neid TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt. Ringkonnakohus keeldus istungil viidatud põhjusel ka uute asjaoludega seotud tõendite asja materjalide juurde võtmisest. Maakohtule selgituskohustuse rikkumist ette heita ei saa, sest poolte vahel oli maakohtus keskseks vaidlusküsimuseks lepingu sõlminud poolte isikud.
  2. Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus ka selles, kas lepingu 1 osalise ülesütlemise tõttu on hagejal õigus osaliselt ettemaks tagasi saada. Kostja on seisukohal, ettemaks on mõistlik tasu osutatud teenuse eest, sest peale äriühingu asutamise teenuse osutamist valmistas kostja ette ka dokumendid litsentside saamiseks, kuid need jäid saamata, sest hageja ei väljastanud selleks nõutavat volikirja.
  3. Selleks, et tuvastada kas kostja seisukoht, et tal on õigus saada tehtud töö eest mõistlikku tasu, on põhjendatud, tuli mh ringkonnakohtu arvates analüüsida poolte vahel lepingus 1 kostja kohustuste täitmise järjekorda ning ajalist seost lepingu osalise ülesütlemisega.
  4. Leping 1 sõlmiti 17.08.2018.a. Seonduvalt lepingujärgse tasu maksmisega avaldas kostja, et peale ettemaksu tasumist tuleb ülejäänud lepingujärgne summa tasuda siis, kui kostja on litsentsid hankinud (I kd, tlk 11, tõlge tlk 35). Samas avaldas kostja, et litsentse hakatakse taotlema peale seda, kui firmad on registreeritud ning siis koostatakse litsentside saamiseks leping (I kd, tlk 11 pöördel, tõlge tlk 35 pöördel). Asja materjadest nähtuvalt toimus Verserus OÜ asutamisotsuse ja kandeavalduse notariaalne tõestamine 09.01.2019 (I kd, tlk 60). Hageja ütles lepingu 1 osaliselt üles 21.12.2018, väljendades kirjalikult, et hageja ei aktsepteeri muid teenuseid peale ettevõtte asutamise (kd I, lk 29 pöördel, tõlge tlk 53). 18.01.2019 soovis kostja saada hagejalt dokumente (tlk 55), et litsentside jaoks taotlus ette valmistada, kuid selleks ajaks oli juba hageja lepingu 1 osaliselt üles öelnud. Kuna asjas on tõendamata, et kostja tegeles litsentside saamiseks dokumentide vormistamisega enne lepingu 1 osalist ülesütlemist, samuti nähtub kostja 17.08.2018 kirjast, et lepingu litsentside saamiseks pidi ta koostama alles peale äriühingu asutamist, siis leidis maakohus põhjendatult, et isegi juhul, kui kostja litsentside saamiseks mingil määral tegutses, tegi ta seda siis, kui leping oli üles öeldud ning sellest tulenevalt ei ole kostjal õigust saada tasu enama eest kui ettevõtte asutamine Eestis.
  5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus leidis põhjendatult ka seda, et leping 2 sõlmiti hageja ja kostja vahel, kuna ka lepinguga 2 seotud küsimustes suhtles hageja FF 11
(13)Tsiviilasi nr: 2-19-8661 jätkuvalt kui kostja töötajaga. 12.09.2018 Skype vestlusest nähtub, et hageja pöördub FF poole järgmiselt: „Ma panin oma raha MT’sse BTC’s, siis vahetasin seda FIAT’is, nüüd soovin saada oma vahendid FIAT’is ja siis vahetada seda tagasi BTC’ks ja välja võtta seda“ (I kd, lk 12 pöördel). Seejärel annab FF hagejale 13.09.2018 instruktsioonid pöörduda UAB MisterTango poole järgmise avaldusega: „Palun, kas te saaksite kanda minu konto ülejäänud saldo üle BTC's, kuna ma ei ole EL kodanik ega oma kontot EL-s, samuti ei ole mul hetkel võimalik saada eurosid. Oleksin tänulik, kui te saaksite vahetada eurodes saldo BTC-ks ja kanda minu rahakotti (18Wy5VZU8677DxsBdxGAokuCxBTYqZRkkg) üle. Seejärel palun sulgege konto. Tänan väga Imed Boudali“. Täiendavalt kinnitab FF vastusena hageja esindaja küsimusele, et see tehing toimub 8% eest (I kd, lk 14 pöördel).
  1. Kostja avaldas asjas, et kostja ei sõlminud lepingut 2, kuna FF esineb Skype vestluses enda nimega ning ei maini kordagi kostjat. Ringkonnakohus osutab, et FF avaldas järgmist: 15.09.2018 (I kd, tlk 41) „Oleks õiglane teha makse meie teenuste eest sellest summast. See oli tehingu osa kui, see hetk kui nõustusin aidata“ 26.09.2018; (I kd, tlk 41 pöördel) „Me lõpetame arvet puudutava makse, see oli tehingu osa. Ma hakkasin aitama tasuta, sest minu enda huvi seisneb teenustasudes meie firmale“; 25.01.2019 (I kd, tlk 57 pöördel) „Miks te arvate te võite küsida tagastamist. Ma ju ütlesin, et ma püüan saada raha välja @imed´i (hageja) jaoks, kui te maksate arve täielikult.“
  2. Nimetatud kirjades sisaldub viide, et leping sõlmiti hageja ja äriühingu vahel. Kuivõrd lepingu 1 sõlmimine poolte vahel on tõendamist leidnud ning kirjades viidatakse mõlema lepingu seotusele, siis tuleb asuda seisukohale, et

§ 75

lg 1 järgi sai või pidi FF aru saama, et leping 2 soovitakse samuti sõlmida kostjaga nagu see oli sõlmitud lepingu 1 puhul. Kuna ka lepinguga 2 täitmisel suhtlesid hagejaga osas, milles hageja rahalised vahendid jäid hagejale üle kandmata, samuti kostja töötajad (I kd, tlk 43 pöördel, tlk 48), kuigi viitasid, et selle küsimuse lahendab Nikolai, siis on ka selle lepingu sõlmimine poolte vahel tõendamist leidnud.

  1. Kostja on asjas tuginenud sellele, et lepingu 2 tingimuseks oli see, et MisterTango platvormilt saadetud vahendid saadetakse hagejale siis, kui hageja tellib kogu Lepingu 1 esemeks olevad teenused (kõik arvel märgitud teenused). Kostja viitab seejuures eelkõige käesoleva kohtuotsuse p-s 59 toodud FFi sõnumitele. Kuna lepingu tingimused lepiti poolte kirjavahetusest nähtuvalt kokku 12.09.2018 (käesoleva kohtuotsuse p 58), siis leiab ringkonnakohus, et kostja seisukoht on ekslik. Kostja on küll peale lepingu sõlmimist ning hageja rahaliste vahendite saamist MisterTango platvormilt asunud väitma, et ta ei pea käsundiandjale tema vara üle andma, kui lepingut 1 lõpuni ei täideta, kuid lepingu 2 sõlmimisel selliste tingimuste sõltuvusse seadmist pooled kokku ei leppinud.
  2. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmiseks. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsust ei täiendanud või ei muutnud on kostja etteheited maakohtu materiaal- ja menetlusnormide rikkumise kohta põhjendamatud. Menetluskulude jaotus
  3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st
  4. 12

(13)Tsiviilasi nr: 2-19-8661 /allkirjastatud digitaalselt/ 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.