TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 5. jaanuar 2021 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Kohtunik nr 2-20-12989; L.P. hagi N.P. vastu abielu lahutamisek

) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid; 3.2 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178

lg 2); 3.3 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega (

§ 630

); 3.4

§ 632

lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 1 3.6

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt hageja L.P. ja kostja N.P. abiellusid XX.XX.XXXX. Abielust sündis XX.XX.XXXX poeg G.P. kes suri XX.XX.XXXX. Hageja soovib abielu lahutada, sest see on formaalne ja ammu lõppenud ning takistab muuhulgas hagejal juriidiliste toimingute tegemist, nt tehinguid kinnisvaraga. Abielu lahutamata jätmine kohe pärast abielusuhete lõppemist XXXX. aastal takistab hagejat praegusel ajal tema nimel oleva kinnisvara müüki. Hageja ja kostja viimane ühine elukoht oli XXX linn XXXX. aastal. Kostja läks XXX.-ndal aastal sõjaväkke XXX. Tagasi Eestisse ta enam ei tulnud. Ta saatis kirja, kus teatas, et jääb XXX tegevteenistusse ja leidis seal ka uue elukaaslase. Seda kirja hagejal alles ei ole. Hageja ei ole X aasta jooksul kostjat näinud ega temaga kohtunud. Hageja ja kostja abielusuhted lõppesid hiljemalt XXXX mil oli selgunud, et kostja pärast kohustusliku armeeteenistuse tähtaja möödumist ei naasnud hageja ja poja G juurde tagasi. XXXX novembris alustas hageja kooselu J.K. mis kestis kuni XXXX. aastani. Kooselust sündis 2 last: XX.XX.XXXX poeg R.K. ja XX.XX.XXXX tütar J.T. (neiupõlvenimega K). J.K. isadus laste suhtes tuvastati hageja ja laste isa J.K. ühise avalduse alusel perekonnaseisuametis vastavate kannetega. Hageja leiab, et tal ei ole abielulist kooselu juba alates XXXX tema abielusuhted N.P. on pöördumatult lõppenud ja ta palub abielu lahutada. Selle fakti üle, et L.P.ja N.P. on elanud vähemalt kaks

(2)aastat eraldi, ei saa vaidlust olla, sest hageja elas XXXX kuni XXXX s.o. kaheksa (X) aastat, kooselus J.K. neil sündis 2 ühist last. Hageja leiab, et see fakt juba iseenesest kinnitab, et tema ja kostja on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning abielulist kooselu N.P. ei ole tal alates XXXX.a. XXXX. aastal ostis hageja endale ainuisikuliselt kinnistu aadressil XXX. Tol ajal ei osanud ta juriidiliselt kirjaoskamatuna ette näha probleeme, mis võivad tekkida järgnevate tehingute tegemisel selle kinnisvaraga. Nüüd soovib hageja kinnistu ära müüa, kuid notaril ei ole võimalik tehingut teha, sest rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on L.P. jätkuvalt abielus N.P. ja seadusest tulenevalt võivad abikaasad ühisvaraga tehinguid teha ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. XXXX aastal omandatud kinnistul aadressil XXX asuv elamu on vana maja, mille välisfassaad, katus ja kommunikatsioonid vajavad remonti, kuid et hageja tervislik ja majanduslik seisund ei võimalda niivõrd suuri väljaminekuid, soovib hageja kinnistu võõrandada. Ta on leidnud kinnistule ostja ning samuti on ta leidnud endale uue elukoha kõigi mugavustega korteri XXX, mille remontimine on oluliselt odavam maja remondist. Augustis toimuma pidanud XXX asuva kinnisasja müügitehing notar K.K. juures jäi aga pooleli ülalkirjeldatud põhjustel. Eeltoodud põhjusel on hagejal õiguslik huvi tuvastada õigussuhe, mille kohaselt hagejal on kinnisasja XXX üle ainuomand. Kohtuotsusega tuvastatud ainuomand võimaldab notaril tõendada XXX kinnisasja müügitehingu ning hageja saavutab sellega oma eesmärgi – ta saab võõrandada XXX kinnistu. Hageja leiab, et ta on XXX asuva kinnisasja ainuomanik ja ta palub kohtul tuvastada õigussuhte, mille kohaselt L.P. on ainuomand kinnisasjale asukohaga XXX. Praegu kehtiva perekonnaseaduse rakendussätete 2 § 210 lg 3 sätestab, et kui abielusuhted lõppesid enne XXXX. aasta XX.XX, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni. Hageja ja kostja abielusuhted lõppesid XXX. aastal, s.o. enne XXXX.a. aasta XX.XX. Seega XXXX.-ndal aastal hageja poolt omandatud kinnisvarast ei moodustunud hageja ja kostja ühisvara, vaid see on hageja lahusvara, sest ta omandas selle pärast abieluliste suhete lõppemist N. P. Seega on kohtul võimalik tuvastada, et XXX asuv kinnisvara on kogu aeg kuulunud ühe isiku, L.P. omandisse ning on tema ainuomand. Kostja tegelik elukoht või faktiline viibimiskoht ei ole hagejale teada. Kostja ei tundnud kunagi ka huvi poja G käekäigu kohta ega otsinud teda üles. Kui G suri, oleks hageja tahtnud teda poja matustele kutsuda, aga see polnud võimalik, sest ei teadnud, kuhu talle teatada või kirjutada. Eesti rahvastikuregistris ei ole andmeid N.P. kohta. Seda sai hageja teada juba XXXX.a pärast poja G surma, kui ta algatas notari juures pärimismenetluse, et saada pärimistunnistust, kuid menetlus jäigi seal pooleli, sest registriandmete järgi on L.P.abielus N.P. kuid vastavalt notar R.D. rahvastikuregistrisse tehtud päringule on rahvastikuregistris N.P.kohta märge „andmed puuduvad/arhiivis“. Ka notar K.K. tehtud päringust ei nähtu N.P. elukoha andmeid. Hageja on otsinud kostjat ka sotsiaalvõrgustikust odnoklassniki.ru, kuid N.P. nimelise, XXXX.-l aastal sündinud isiku kohta ei ole ta sealt andmeid leidnud. Hagejal puuduvad võimalused hankida kostja kohta täpsemaid andmeid. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu X.XX.XXXX. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. 2. Kohtu põhjendused Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

§ 444

lg 1 kohaselt kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevas asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud; kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja.

§ 370

lg 1 kohaselt, et hageja võib ühes hagis esitada kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda, kui kõik esitatud nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. Sama kehtib ka erinevatel asjaoludel põhinevate nõuete kohta. Vastavalt Perekonnaseaduse PKS § 65 lg-le 1 abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Vastavalt Perekonnaseaduse § 65 lg-le 2 abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Osundatud sätete alusel ja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine abielulahutuse nõude osas. Hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja 3 selgitatud. Käesoleval juhul on poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud, sest pooled ei ole aastakümneid koos elanud. Ei ole piisavat alust arvata, et pooled kooselu taastavad.

§ 368

lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus on N.P.elukoha, aadressi või asukoha kindlakstegemiseks teinud päringud registritesse. PPA Lõuna prefektuuril puuduvad andmed N.P.kohta (tl 14). Rahvastikuregistri andmebaasis puuduvad märked kostja elukoha kohta; olemasolevatest andmetest on registris üksnes märked kostja sünniaja ja -koha, sünni- ja abieluakti kohta. Kostja X G.K. ja T.N. kinnitasid XX.XX.XXXX kohtule telefonitsi (XXX ja XXX), et X N.P. asukoht on teadmata aastakümneid. Viimati sai G.K. N.P. naistepäeva kaardi X.XX.XXXX. Peale seda igasugused andmed X kohta puuduvad. Kostja vanemate või muude sugulaste/lähikondsete (alanejad sugulased, õed-vennad, jt) kohta hagejal igasugusedki andmed puuduvad ning neil pole ka võimalust vastavat teavet ei oma eellastelt ega välisriigi ametiasutustelt hankida. Kohtu kogutud andmete põhjal ei ole tuvastatud kostja kehtivaid kontaktandmeid. Perekonnaseaduse § 210 lg 3 sätestab, et kui abielusuhted lõppesid enne

aasta
juulit, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni. Puudub alus kahelda hageja väites, et hageja ja kostja abielusuhted lõppesid XXXX. aastal, s.o. enne 2010.a. aasta
juulit. Seega XXXX.ndal aastal hageja poolt omandatud kinnisvarast ei moodustunud hageja ja kostja ühisvara, vaid see on hageja lahusvara, sest ta omandas selle pärast abieluliste suhete lõppemist kostja. Kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, siis on tekkinud olukord, kus hageja esitatud faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ka tuvastusnõude osas ja tuvastada, et L.P. ainuomandisse kuulub kinnisasi XXX linnas XXX(kinnisturaamatu registriosa nr XXX). Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning

173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hageja on esitanud taotluse jätta menetluskulud poolte endi kanda.

§ 162

lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Tartu Maakohtu 9.09.2020 määrusega vabastati L.P. hagiavalduse esitamisel täielikult riigilõivu 150 euro tasumisest. Hüvitamiskohustusega riigi õigusabi andmisel on kohtul

§ 190

lg-t 7 kohaldades võimalik isikut ka hüvitamiskohustusest vabastada või seda kohustust leevendada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.veebruari 2013 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23). Kohus leiab, et arvestades hagi esitamise ja menetlusabi andmise asjaolusid, tuleb hageja riigilõivu so 150 euro osas hüvitamiskohustusest täielikult vabastada. 4 Kohtuotsuse tegemisele eelnenud käesoleva tsiviilasja materjalide kättetoimetamise saavutamiseks tehtud toimingutest ja asjaoludest nähtuvalt on selge, et kohtuotsust ei ole võimalik muul viisil kui avaliku kättetoimetamisega kostjale kätte toimetada, sest kostja (rahvastiku-) registrikannet ei ole muudetud ja uusi andmeid kostja suhtes ei ole ilmnenud. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-20-12989/17