Obsah (4)

§ 203§ 204§ 205§ 193

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 03.11.2020.a, Tallinn

§ 203lg-tele 1 ja 2 ning Ts

MS § 526 lg-le

2. Maakohus oli seisukohal, et XX varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks tuleb talle määrata eestkostja. Ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et XX-l esineb psüühikahäire (mitteorgaaniline psühhoos), mille tõttu ta ei suuda oma käitumist juhtida ega aru saada oma tegude tagajärgedest. Ekspertiisiakti põhjenduste kohaselt XX orienteerub üldjoontes õigesti, tema mõttekäik on hüplev, episooditi esineb paranoilist luulu, tuleviku ja oma võimete kohta on tema hinnang ebareaalne, haiguskriitika on puudulik, ambulatoorse toetusravi on katkestanud iseseisvalt oma elu korraldama pole võimeline, vajab pidevat kõrvalabi. Kohus 4 2-19-5451 veendus eksperdi tuvastatus ka ärakuulamisel. XX arvab, et saab ise kõigega hästi hakkama, kuid tema tegelik elu näitab muud: tal ei ole elamisväärset elukohta, on tekkinud suured võlad, ta ei oska ise oma kulutusi planeerida ning on liigselt usaldav ja on võimaldanud teistel isikutel kasutada enda pangakaarte ja PIN-koode, saamata aru, et sellega kahjustatakse tema huve. Ärakuulamistel saadud andmetest ja eksperdi arvamuse põhjal veendus kohus, et XX ei tule iseseisvalt enda elu korraldamise ja asjaajamisega toime, vajab suunamist ja juhendamist ka elementaarsemates igapäevatoimingutes (nt enese eest hoolitsemisel), tema hinnang enda toimetulekuvõimele on ebareaalselt kõrge, ta ei suuda iseseisvalt järgida ka raviplaani, kuigi ravimite järjepidev võtmine tagaks talle stabiilsema tervise ja parandaks toimetulekuvõimet.
3. Kogutud tõendid ja vahetu ärakuulamine kinnitavad, et XX oma vaimse arengu ja tervise seisundi tõttu on piiratud teovõimega ja vajab eestkostet. Kohus veendus vahetult, et oma vaimse tervise tõttu ei ole XX suuteline oma käitumist juhtima, tema arusaam enda olukorrast ja seostest ümbritsevate isikutega ei ole adekvaatne, ta ei suuda mõista, millised tagajärjed ühel või teisel viisil käitumisel võivad olla. XX siiani on teinud ise sisseoste ning hoolitsenud enda igapäevase söögi eest. Seega ei vaja XX eestkostet kõigi asjade ajamiseks. Avaldaja ja XX-le määratud esindaja toetavad tema pisitehingute tegemise õiguse jätmist. Kuigi XX ei oska enda väljaminekuid planeerida, ei ole kohtu hinnangul alust keelata XX-l ka edaspidi teha väikese väärtusega igapäevaseid olmelisi tehinguid. Eestkostja ülesandeks jääb XX-le vajaliku juhendamise tagamine. Kohus oli seisukohal, et XX varalised huvid on piisavalt kaitstud, kui temale iseseisvaks kasutamiseks jäävat rahasummat piirata ja anda talle kasutamiseks kindel summa nädalas, kuna XX saab poes käimisega iseseisvalt hakkama. Arvestades, et XX püsivaks sissetulekuks on töövõimetoetus ja puudetoetus (avaldaja sõnul ca 450 eurot kuus), pidas kohus põhjendatuks jätta XX-le iseseisvaks kasutamiseks avaldaja näidatud summa 50 eurot nädalas. Arvestades XX vaimset tervist, välistas kohus XX õiguse teha ilma eestkostja nõusolekuta tehinguid, mis toovad XX-le kaasa kestvaid kohustusi (nt järelmaks, laenu võtmine).
4. Kohus leidis, et kuigi XX on kergesti mõjutatav, ei kahjusta valimisõiguse säilitamine tema isiklikke ega varalisi õigusi või huve. Kohus nõustus eksperdi hinnanguga, et XX ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, mida kinnitab see, et ta ei ole toime tulnud oma 4 lapse eest hoolitsemisega, ei ole osalenud laste ülalpidamises. Kohus leidis eksperdi arvamuse põhjal, et põhjendatud on määrata XX-le eestkostja seaduses sätestatud maksimaalseks tähtajaks.
5. Kohus määras XX eestkostjaks tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse eestkosteasutuse – Pärnu Linnavalitsuse, sest ühtegi eestkostjaks sobivat ja soovivat füüsilist isikut ei ole. XX vanemad ja täisealised lapsed ei ole nõus eestkostjaks hakkama. Isiku saab eestkostjaks määrata ainult tema nõusolekul. Teisi XX eestkostjaks sobivaid füüsilisi isikuid kohtule teada ei ole. Praegu puudub XX-l igasugune seos Tallinna linnaga, mistõttu ei ole võimalik eestkostja ülesandeid panna Tallinna linnale (linnavalitsuse kaudu), mida XX ise soovis. Määruskaebus
6. Puudutatud isik I (XX) esitas määruskaebuse ja selle täienduse, milles palub eestkoste tühistamist või eestkoste tähtaja lühendamist.
7. Määruskaebuse kohaselt saab XX aru oma tegude tähendusest ja oskab neid juhtida. Temal ei ole võlgasid, suhted laste ja vanematega on korras. XX soovib oma pangakontot kasutada, hetkel saab teha kaardimakseid 7.14 päev, kuid sellest ei piisa. Muretseda tuleb toit ja ravimid. XX soovib ise tasuda üüri, elektri, diili paketi ja telefoni järelmakseid. 5 2-19-5451
8. Hetkel on eestkoste tähtaeg 25.november 2024.a. XX on kogu aeg endaga toime tulnud ning soovib endiselt ise tasuda määratud maksed ja tahab teada oma pangakonto summa suurust. XX on võimeline oma isiklikke ja varalisi õigusi ja huve kaitsma ega vaja kõrvalabi. Praegune elukoht läheb lammutamisele, on jäänud väike üürivõlg. Tervis on korras, järgmine depoosüst on 5.märtsil, ravimeid võtab.
9. XX soovib eestkostjaks pr. DD. BB ei pea lubadustest kinni. Arvel oli 150 eurot, tütar palus 20 eurot, kuid BB ei kandnud seda üle, kuigi ütles, et kannab. XX soovib tööle ka. Menetlusosaliste seisukohad
10. Puudutatud isikule I määratud esindaja määruskaebusel perspektiivi ei näinud, kuna maakohtu järeldused ja põhjendused on kooskõlas tuvastatud asjaoludega.
11. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ekspertiisist nähtuvalt ei ole XX teovõimeliseks isikuks. Tänu eestkostele on ta järginud raviskeemi täitmist, kuid endiselt on suureks probleemiks enesehügieen. XX-l on õigus teha pisitehinguid 50 euro ulatuses nädalas ja küsida eestkostjalt oma pangakonto väljavõtet. Eestkostja maksab igakuiselt üürivõlga ja muid jooksvaid kohustusi. Hetkel on XX sissetulek väga väike ja tal puuduvad rahalised vahendid täisealisele tütrele raha andmiseks, mida talle ka selgitati. XX ei tee piisavalt koostööd tugiisikuga ja eestkostespetsialistiga. Ta peaks elama hetkel varjupaigas, kuid on mitmeid kordi sealt ära kolinud mõne kahtlase sõbra poole ja tüli tagajärjel taas välja kolinud. Seega on maakohus õigesti leidnud, et eestkoste vajadus on maksimaalselt lubatud ajaks. Summast piisab, et XX saaks osta endale vajalikud söögikaubad. Ravimite, telefoniarve ja muude kulutuste eest tasub eestkostja XX arveldusarvelt. XX suuremad võlad said lahenduse koostöös tugiisikuga enne eestkoste seadmist, väikest üürivõlga tasub eestkostja igakuiselt paarikümne euro kaupa.
12. Puudutatud isikud II-V avaldasid, et ei pea kaebust õigeks ning on nõus ekspertiisi arvamusega. Menetluse edasine käik
13. Maakohus kuulas avaldaja ja puudutatud isiku I ära 05.märtsil 2020.a ja keeldus määruskaebust menetlusse võtmast 12.veebruari 2020.a määrusega, millise määruse tühistas Tallinna Ringkonnakohus
14. märtsi 2020.a määrusega ning saatis tsiviilasja tagasi maakohtule määruskaebuse menetluse võtmise otsustamiseks. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
16. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtule avalduse menetlemisel ette heidetav menetlusõiguse normide rikkumine. 6 2-19-5451
17. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus asja lahendamisel õigesti tuginedes TsMS § 520 lg-le 1 ja § 522 lg-le 1 määranud XX-le riigi õigusabi korras esindaja tema huvide kaitseks (I kd tlk 18-19) ja ekspertiisi, tuvastamaks, kas XX on eestkostet vajavaks isikuks (I kd, tlk 1517). Maakohus on TsMS § 524 lg-le 1 ja § 525 lg-tele 1-3 tuginedes kuulanud isiklikult ära ja arutanud asja XX enda (I kd, tlk 99), talle määratud esindaja, tema lähisugulaste ja avaldajaga (I kd, tlk 112-114). Maakohus on määruse põhjendavas osas TsMS § 447 lg-st 8 lähtuvalt märkinud asjas tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, nimetanud tõendid, millele kohus oma otsustuse rajas, samuti seadused, millest kohus lähtus. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav.
18. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vääralt kohaldanud ka materiaalõigust, arvestades, et seaduses sätestatud eestkoste kohaldamise eeldused on käesoleval juhul täidetud. 28.

§ 203

lg 1 kohaselt määrab kohus juhul, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt asus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbi viinud psühhiaater seisukohale, et XX-l esineb psüühikahäire mitteorgaaniline psühhoos (F28), ta ei ole psüühilise seisundi tõttu kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, sh ei saa aru abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, kuid on võimeline teostama valimisõigust ning talle on vaja määrata eestkostja kõigi tehingute tegemiseks maksimaalselt lubatud ajaks (I kd, tlk 81-89). Kuivõrd asjas ei ole esitatud ja ka määruskaebusele ei ole lisatud tõendeid selle kohta, et ekspert on oma hinnangus eksinud, puudub alus ekspertiisiakti tõendina mitte arvestamiseks. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on ekspert XX-ga isiklikult kohtunud, teda küsitlenud ja ekspertiisi teostamist ning oma järeldusi vajalikul määral kirjeldanud, mistõttu ei ole tõendit võimalik pidada ka asjas mittelubatavaks. Maakohus võis asja lahendamisel tugineda lisaks isiklikule veendumusele sellest, et XX on eestkostet vajavaks isikuks, ka eksperdi arvamusele.
2. Maakohtule ei ole ette heidetav ka see, et kohus on lähtunud ainult ekspertiisi tulemustest, kuna vaidlustatud määrusest nähtuvalt on kohus XX eestkostevajaduse hindamisel lähtunud lisaks isiklikule vahetule veendumusele ka menetlusosaliste ütlustest ning eelnevast tulenevalt õigesti järeldanud, et XX ei saa aru oma tegude tähendusest ega oska neid juhtida, ei tule enda elu korraldamisega toime (v.a toidu ostmine), pole võimeline kaitsma oma isiklikke ja varalisi õigusi, vajab kõrvalabi, tal on võlad.
3. Nii on avaldaja esile toonud, et elamispind, millel XX elab, on asotsiaalne, väga külm ja ebasanitaarne; et XX 3 alaealise lapse eestkostjaks on tema ema ning XX käib kuu lõpus emalt raha juurde küsimas, kuna ei oska rahadega majandada ja tal on suured võlad (I kd, tlk 3, 112). XX ise on nii maakohtule kui ka talle määratud esindajale avaldanud, et endine mees kasutas teda ära ja et tal on palju võlgasid (I kd, tlk 99,108). Eelnevast tulenevalt ei saa nõustuda määruskaebuse esitajaga ka selles, et maakohus on asjaolusid valesti tuvastanud ja tõendeid ebaõigesti hinnanud ning määruskaebuse esitaja on võimeline oma isiklikke ja varalisi õigusi ise kaitsma. Seaduslikku alust maakohtu määruse tühistamiseks ja eestkoste seadmata jätmiseks XX üle ei ole. 7 2-19-5451
4. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus maakohtu määruse muutmiseks ka seonduvalt eeskostjale määratud ülesannetega. 33.

§ 203

lg 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eelnevast tulenevalt oli maakohus seotud kohustusega selgitada välja, kas XX suhtes on eestkoste seadmine vajalik tema kõigi asjade ajamiseks või mitte.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pidas ekspert eestkoste seadmist vajalikuks kõigi XX tehingute tegemiseks. Seevastu olid avaldaja ja XX-le määratud esindaja arvamusel, et temale võiks jääda pisitehingute tegemise õigus summas 50 eurot nädalas (I kd, tlk 113). XX ise avaldas kohtule, et kuna ostab ise endale toitu, soovib ta eestkostja määramisel pisitehingute tegemise õigust (I kd, tlk 99 pöördel). Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et XX-l on enne eestkoste seadmist tekkinud märkimisväärses summas võlgnevused, otsustas maakohus kõiki asjaolusid ja arvamusi hinnates ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et kuna XX saab igapäeva sisseostude (sh toidu) ostmisega iseseisvalt hakkama, on õigustatud talle jätta ainult pisitehingute tegemise õigus 50 euro ulatuses nädalas ning anda tema vara (sh rahaliste vahendite) valitsemine muus osas üle eestkostjale. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et arvestades XX sissetulekut kalendrikuus (ca 450 eurot) ning talle kohtumääruse alusel iseseisvaks kasutamiseks jäetud summat nädalas (50 eurot), saab määruskaebuse esitaja igakuiselt ilma eestkostja loata kokku kasutada 200 eurot, millise summa piires on temale tagatud ka pangakonto ja –kaardi kasutamine.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust anda määruskaebuse esitajale õigust tasuda ise elukoha üüri-, elektri-, diili paketi ja telefoni järelmakseid, arvestades, et avaldaja on teatanud, et kuigi suuremad võlad said koostöös tugiisikuga enne eestkoste seadmist lahendatud, on XXl veel üürivõlg summas 400 eurot, mida avaldaja igakuiselt tasub (I kd, tlk 189, II kd, tlk 14). Fakt üüri võlgnevusest kinnitab üksnes seda, et XX ei ole võimeline (ilma kõrvalabita) oma väljaminekuid planeerima, nagu maakohus õigesti järeldas. Lisaks võtab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata jätmisel arvesse sedagi, et asja materjalidest nähtuvalt on XX varasemalt usaldanud oma PIN koodid isikule, kes teda ära kasutas. Ringkonnakohus rõhutab, et maakohtu poolne piirang rahasummade kasutamisel kaitseb määruskaebuse esitajat ennast ja tagab, et temal saadavaid rahalisi vahendeid (töövõimetoetus ja puudetoetus) kasutatakse ainult tema enda heaolu tagamiseks. Seoses määruskaebuse esitaja sooviga teada oma pangakontol asuvate summade suurust märgib ringkonnakohus, et selleks tuleb XX-l küsida pangakonto väljavõtet avaldajalt (I kd, tlk 194).
3. Määruskaebuse kohaselt soovib XX eestkostjaks isikut, kes on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ühtlasi avaldaja juures töötav eestkostespetsialist (I kd, tlk 189). Ringkonnakohtu hinnangul puudub seaduslik alus maakohtu määruse muutmiseks ka seonduvalt eestkostja isikuga. 37.

§ 204lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.

Riigikohtu seisukohtade kohaselt ei välista üksnes asjaolu, et isik on kohaliku omavalitsuse asutuse töötaja, tema määramist eestkostet vajava isiku füüsilisest isikust eestkostjaks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.novembri 2017.a kohtumäärus tsiviilasja nr 2-12-16865, p 11). Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna määruskaebusele ei ole lisatud nõusolekut, millest nähtuks, et DD on nõus olema XX eestkostjaks, puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks. Avaldaja eestkostespetsialisti BB suhtes määruskaebuses tehtud etteheited ei anna samuti maakohtu määruse muutmiseks alust, arvestades, et raha ülekandmata jätmisel lähtus nimetatud 8 2-19-5451 isik XX enda huvidest ja õigustest, sh avaldaja kohustusest garanteerida pangakontol iganädalane söögiraha 50 eurot (I kd, tlk 189). 38. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et menetlusse kaasatud lähisugulastest keegi eestkostjaks olema ei nõustunud (I kd, tlk 113), on maakohus õigesti

§ 205

lg-le 3 tuginedes määranud XX eestkostjaks Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu), kes avaldas ise soovi olla eestkostja. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja selleks linnavalitsuseks, kes on XX-ga kõige tugevamalt seotud, arvestades, et menetluse käigus kogutud informatsioonist nähtuvalt on XX rahvastikuregistri järgne elukoht Pärnu linnas (I kd, tlk 11), kus elavad nii tema (I kd, tlk 190) kui enamus menetlusse kaasatud lähisugulastest (I kd, tlk 10, 12, 13).

1. Maakohtu määrus jääb muutmata ka osas, milles määruskaebuse esitaja soovib eestkoste tähtaja lühendamist, arvestades, et määruskaebusele ei ole lisatud tõendeid, et eksperdiarvamus oleks ekslik osas, milles soovitati eestkoste seadmist seaduses maksimaalselt määratud ajaks, so 5 aastaks ning XX oleks paranenud määral, mis teeb eestkostevajaduse maakohtu määratud tähtajaks põhjendamatuks.
2. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna iseseisvat alust ka väited, et XX võtab ravimeid, kuna avaldaja selgituste kohaselt on raviplaanist kinnipidamine saavutatud üksnes eestkoste seadmise tulemusena (I kd, tlk 194) ning asja materjalidest nähtuvalt on XX enne eestkoste seadmist ravi pooleli jätnud (I kd, tlk 3), mida kinnitas ka ekspert (I kd, tlk 83).
3. Ringkonnakohus rõhutab siiski seda, et eelnev ei tähenda, et määruskaebuse esitajale seatud eestkostet ei võiks varasemalt lõpetada. TsMS § 529 lg 1 kohaselt lõpetab kohus eestkoste, kitsendab eeskostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvate tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt tära langenud. Lisaks teostab kohus

§ 193lg-st 1 tulenevalt järelevalvet eestkostja tegevuse üle.

Asjaolu, et XX-l on ka endal võimalik taotleda eestkoste ennetähtaegset lõpetamist, on maakohus määruskaebuse esitajale selgitanud määruskaebusmenetluses läbi viidud ärakuulamisel 05.märtsil 2020.a (I kd, tlk 190).

1. Seoses sooviga töötada, märgib ringkonnakohus, et ka selles osas tuleb määruskaebuse esitajal suhelda avaldajaga, kelle ülesandeks on mh XX esindamine töövõime ulatuse määramisel ja esindamine kõigi isikute ees. Menetluskulude jaotus, kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus
2. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel puudutatud isikule I riigi õigusabi osutamisega seotud kulud, so riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda, muud kulud tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus määrab puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega, kui vastav taotlus esitatakse.
3. Tulenevalt TsMS §-st 532 on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 9