Obsah (6)

§ 150§ 29§ 23§ 8§ 30§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-17699 Määruse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2021, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Kohtuasi Pärnu

) § 29 lg 1 alusel. Maakohtu määrus ajutise halduri tasu kohta (määrus II)

1. Maakohus määras ajutise pankrotihalduri Maie Klemmeri tasuks oma ülesannete täitmise eest ja kulude katteks 384 eurot ning mõistis selle välja avaldajalt.
2. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, nende keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi, on taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ajutine haldur on töötanud pankrotimenetluse raames 4 tundi. Aruanne on väga põhjalik. Ajutine haldur on töötanud pankrotihaldurina juba mitmeid aastaid, seega igati kogenud ja oskuslik haldur, mistõttu on põhjendatud tasu 384 eurot.
3. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tuleb halduri tasu ja tehtud kulud 384 euro suuruses summas välja mõista avaldajalt, sest XX pärandvara hulgas vara ei ole. Kui ajutine haldur täidab kohustusi kohtu määramisel ja seadusega on ette nähtud ka nende ülesannete täitmise eest tasu, siis peab kohus tagama, et ajutine haldur õiglase tasu ka kätte saaks. Määruskaebus

1. Avaldaja palub mõlemad maakohtu määrused tühistada, välja kuulutada XX pärandvara pankrott ja ajutise halduri tasu määrata hüvitamiseks riigi vahenditest.
2. Kohus tugines ebaõigesti eelkõige ajutise pankrotihalduri aruandele, sealjuures võimaldamata avaldajal sellega tutvuda.
3. Kohus jättis kohaldamata

§ 29

lg 3 ja võttis sellega võlausaldajatelt või kolmandatelt isikutelt ära võimaluse maksta pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti raha, et vältida pankrotimenetluse raugemist enne pankroti väljakuulutamist. 16. Ajutise halduri tasu on ebaõigesti välja mõistetud avaldajalt, sest avaldaja ei ole

§ 23lg 4 mõistes võlgnikuks.

Vastus määruskaebusele

1. Ajutine pankrotihaldur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta maakohtu määrused muutmata.
2. Arvestades seda, et tegemist on pärandvara pankrotimenetlusega ja välja selgitatud asjaolude kohaselt vara juurdekasv ei ole võimalik, siis pankrotimenetluse raugemine on igal juhul vältimatu.
3. Avaldajale on pärimistunnistusega üle läinud kõik pärandaja õigused ja kohustused, mistõttu on ebaõige avaldaja seisukoht, et ta ei ole käesolevas asjas võlgnikuks

§ 8lg 1 mõistes.

3 Menetluse edasine käik

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Maakohtu määrust II ei ole vaidlustatud ja see on jõustunud osas, milles kohus määras kindlaks ajutise halduri tasu suuruse 384 eurot.
3. Määrused on vaidlustatud pankrotimenetluse lõpetamise ja ajutise halduri tasu avaldajalt väljamõistmise osas. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruste seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
4. Ringkonnakohus leiab, et määrus I pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning ajutise pankrotihalduri tema kohustustest vabastamise kohta on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu jääb see TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus selles osas järgmist.
5. Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et

§ 30

lg 1 sätestab kohtule kohustuse määrata pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samas ei ole käesoleva pankrotimenetluse asjaolusid arvestades selle kohustuse täitmata jätmine ringkonnakohtu hinnangul selline rikkumine, mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks. 25. Maakohus lõpetas pärandvara pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata

§ 29

lg 1 alusel põhjusel, et pärandvaras ei ole vara, mille arvel saaks katta pankrotimenetluse kulusid ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega ka juhul, kui kohus oleks määranud käesoleva asja menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa ja keegi oleks selle tasunud, ei oleks menetluse jätkamine täitnud võlgniku vara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise eesmärki (

§ 2

). Olukorras, kus vara ning selle tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus puudub, tooks pankroti väljakuulutamine endaga kaasa üksnes täiendavate pankrotimenetluse kulude tekkimise, mis ei ole pankrotimenetluse eesmärgiks. Määruskaebuses ei ole avaldaja välja toonud, mil viisil rikub menetluse lõpetamine tema õigusi.

1. Tõele ei vasta määruskaebuse väide, et avaldajale ei ole siiani kättesaadav ja tal ei ole võimaldatud tutvuda ajutise halduri aruandega. Kohtute Infosüsteemist ja digitoimikust nähtub, et avaldajale on tehtud ajutise halduri 15.12.2020 aruanne nähtavaks avaliku e-toimiku kaudu 16.12.
2. Lisaks nähtub 16.12.2020 kohtuistungi protokollist, et ajutine haldur luges kohtuistungil ette kohtule esitatud aruande (tl 35). Istungil osales ka avaldaja. Seega on avaldajale olnud ajutise halduri aruanne alates 16.12.2020 kättesaadav.
3. Ringkonnakohus tühistab aga TsMS § 667 lg 1 alusel maakohtu määruse II osas, millega kohus mõistis ajutise halduri tasu 384 eurot välja avaldajalt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse ja määrab ajutise halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. 28.

§ 150

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohtu kaalutlusotsustusse saab 4 ringkonnakohus sekkuda vaid siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Kohus peab ka diskretsiooniotsustust põhjendama, st lahendist peavad nähtuma põhjendused, mille alusel kohus oma otsustuse tegi. Maakohus jättis antud juhul ajutise halduri tasu maksja määramisel asjas tähtsust omavad asjaolud kaalumata. Kohus märkis, et kohus peab tagama ajutisele haldurile tasu kättesaamise, kuid puuduvad põhjendused selle kohta, miks tuleb tasu välja mõista Pärnu linnalt. 29.

§ 23

lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et maakohus lõpetas pankrotimenetluse põhjendatult raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Ajutise halduri 15.12.2020 aruandest järeldub, et võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks (tl 29-30). Asja materjalist nähtub, et Pärnu linn võttis pärandi vastu pärandvara inventuuriga. Pärimisseaduse § 143 lg 1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb seda sätet tõlgendada nii, et ka pärandvara pankrotimenetlusega seotud kohustused on seotud pärandvaraga. Kuna antud juhul on pärandvara väärtus 0 eurot, ei pea avaldaja ajutise halduri tasu maksmise eest vastutama. Eeltoodud asjaoludel tuleb ajutise halduri tasu 384 eurot hüvitada riigi vahenditest. 30. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. 31.

§ 29

lg 6 teise lause alusel koosmõjus § 5 lg-ga 2 võib esitada pankrotimenetluse lõpetamise osas määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Pankrotimenetluse kulude, sh ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud määrus ei ole edasikaevatav (

§ 23lg 7 ja § 150 lg 5 koosmõjus § 5 lg-ga 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 5