Obsah (10)
§ 657§ 440§ 468§ 173§ 162§ 163§ 168§ 190§ 445§ 178KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIME L (hagi õigeksvõtul põhinev) Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Krista Kirspuu ja Margo Klaar Otsuse teatavaks tegemise aeg 20. jaanuar 2021, Talli
) § 232 lg-d 1 ja 2, § 436 lg 1, § 438 lg 1 ja § 442 lg 8) ja materiaalõiguse norme (jätnud kohaldamata VÕS § 268 lg 1 ja § 267 lg 1 p-d 1 ja 2). Hageja ei nõustu, et tal puudusid alused kinkelepingust taganemiseks. Maakohus on rikkunud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-153-06 p-s 12 antud juhist jämeda tänamatuse hindamisel. Maakohtu põhjendused ja tuvastused seoses saunamaja ehitusega on vastuolulised. Notariaalse volituse eesmärgiks ei olnud kinnistu võõrandamine kostjale ja kinnistu jagamine kaheks. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei pea usutavaks hageja vande all antud seletust selle kohta, et kinnistu jagamisest kostjaga algselt juttu ei olnud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et hageja teadis algusest peale, et kostja vormistab kinnisasja kinkelepinguga enda ainuomandisse ja seejärel jagab kinnistu kaheks. 3
(6)Maakohus ei ole algse kokkuleppe tuvastamisel arvestanud oluliste faktide ja ajalise kronoloogiaga. Kõigepealt taotles kostja vallast saunamaja projekteerimistingimusi selle ehitamiseks, seejärel kinkis kinnistu endale ning viimase asjana otsustas kostja kinnistu jagada selleks, et ehitada mere äärde kaks hoonet. Eeltoodu kinnitab, et kostja muutis ühepoolselt poolte algset kokkulepet. Maakohus leidis, et kuna hageja vande all midagi ehitusloa taotlemise eesmärgil volituse andmisest ei rääkinud, siis järelikult sellel eesmärgil volikirja ei antud. Hageja andis vande all seletuse, et volikirjad allkirjastati selleks, et kostja saaks kinnistule rajada väikese saunamaja ning eitas kinnistu kinkimise ja kinnistu jagamise kokkulepet kostjaga. Kinkelepingust ega detailplaneeringu algatamisest kinnistu jagamiseks kostja hagejat ei teavitanud. Maakohus leidis põhjendamatult, et hageja pidi algusest peale teadma, et kostja kingib kinnistu endale. Ükski menetluses esitatud tõend sellise kokkuleppe olemasolu ei kinnita. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et sõiduauto mittekasutamise lubamisega ei ole kostja olnud jämedalt tänamatu. Varasemalt sai hageja sõiduautot igapäevaselt kasutada, käia toidupoes süüa ostmas ja apteegis rohtu ostmas. Kostja võttis esimeses vastuses hagile omaks, et tema valduses on abielusõrmused, mis kostja väidete kohaselt kuulusid ainult RR-le. Sõrmuste hulgas on ka hageja isiklik abielusõrmus. Lisaks on kostja esindaja
- mai
- a istungil kinnitanud, et mingid abielusõrmused on tema käes. Abielusõrmuste salaja hageja elukohast äravõtmine ilma hageja käest luba küsimata on jäme tänamatus. Lisaks on kostja abielusõrmuste saamise osas esitanud kohtule ja politseile vastuolulist infot. Hageja on põhistanud, miks ta leiab, et kinnistu dokumendid on kostja valduses. Kinnistu dokumentide kostja valduses olemine on negatiivne asjaolu, mida hagejal ei olegi võimalik tõendada. Hageja on esile toonud, et
- a suvel haiglasse ravile mineku ajal, olid kinnistu dokumendid koos abielusõrmustega hageja elukohas, kuid kui hageja haiglast koju tuli, olid nii abielusõrmused kui ka kinnistu dokumendid kadunud. Vastustaja seisukoht
- Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
- Tallinna Ringkonnakohus tegi
- märtsil 2020 määruse, millega lubas
- juulil 2019 surnud hageja asemel menetlusse astuda hageja pojal XX-l, kes on pärijana tema õigusjärglane.
- Tallinna Ringkonnakohus tühistas
- mai
- a otsusega maakohtu otsuse, rahuldas hageja apellatsioonkaebuse ning tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas hagi. Kostjat kohustati andma hagejale (YY õigusjärglasele) välja kinnistu ning andma vajalikud nõusolekud, et kustutada kinnistusraamatust omanikuna kostja ning kanda uue omanikuna sisse hageja. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäid kostja kanda.
- Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
- Riigikohus tühistas
- novembri
- a otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus hindas ringkonnakohtu tuvastatud asjaolusid ning märkis, et need asjaolud võisid anda YY-le aluse kinkelepingust jämeda tänamatuse tõttu taganeda ning YY võis olla esitanud tähtaegse taganemisavalduse. Riigikohus märkis aga, et kuivõrd kinnistu kuulus YY ja tema abikaasa ühisomandisse, siis ei saa kinkelepingust taganemise korral tagastada kinnistut YY ega tema poja (hageja) ainuomandisse. YY ja tema abikaasa surma järel kuulub kinnistu pärimisseaduse § 130 lg 1 ja § 147 alusel YY ja tema abikaasa pärijate ühisomandisse, kellele tuleks nõude rahuldamisel kinnistu tagastada. Riigikohtu põhjenduste kohaselt peab ringkonnakohus asja uuel lahendamisel selgitama pooltele üldõigusjärglusega kinkelepingu tagasitäitmisele kaasnevaid õiguslikke tagajärgi ning 4
(6)andma pooltele võimaluse vajaduse korral asjaolusid ja nõudeid täpsustada. Menetluskulude jaotuse jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsustada.
- Vastavalt Riigikohtu juhistele selgitas ringkonnakohus
- novembri
- a kirjas pooltele, et hageja peab oma nõuet täpsustama viisil, mille kohaselt ei tagastataks nõude rahuldamisel kinnistut tema ainuomandisse, vaid selleks õigustatud isikutele (s.o osaliselt ka temale endale ja teistele pärijatele).
- detsembri
- a menetlusdokumendis täpsustas hageja nõudeid, paludes kohustada kostjat välja andma pooltele kinnistu ühisomand ja andma vajalikud tahteavaldused kinnistu ainuomaniku kohta tehtud kande kustutamiseks ja uue ühisomanike kande tegemiseks.
- detsembri
- a menetlusdokumendis võttis kostja hagi õigeks. Kostja palus menetluse käiku arvestades jätta menetluskulud kas hageja või mõlema poole enda kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb
§ 657
lg 1 p 2 järgi tühistada, sest kostja on apellatsiooniastmes täpsustatud haginõuded õigeks võtnud. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatma uue otsuse, millega hagi õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldab ja jätab menetluskulud kõikides kohtuastmetes poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 12. Ringkonnakohtus asja teistkordsel läbivaatamisel võttis kostja hageja täpsustatud nõuded õigeks (kd II, tl 35).
§ 440
lg 1 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kolleegiumi hinnangul ei esine õigeksvõtu arvestamata jätmise asjaolusid. Seega tuleb õigeksvõtt vastu võtta ja hagi rahuldada. Ringkonnakohus tunnistab omal algatusel käesoleva otsuse viivitamata täidetavaks
§ 468lg 1 p 1 järgi.
13. Kuna ringkonnakohus teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, tuleb
§ 173lg 3 järgi muuta menetluskulude jaotust.
Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes menetluskulude jaotuse üle. 13.1. Hagimenetluse kulud kannab üldjuhul
§ 162
lg 1 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti.
§ 162
lg 1 alusel peaksid kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud jääma kostja kanda. Kolleegiumi hinnangul, arvestades vaidluse asjaolusid, tuleb menetluskulude jaotamisel kohaldada
§ 162
lg-s 4 sätestatud erandit ja jätta kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud poolte endi kanda.
§ 162
lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Õige on hageja viide kohtupraktikale, mille kohaselt on seadusandja viidatud sättega kehtestanud kõrgendatud standardi ja sätte kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu (vt nt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 16). Kolleegium märgib vastuseks kostja väidetele, et
§ 163lg 2 kohaldub vaid hagi osalise rahuldamise korral.
Samuti ei anna ringkonnakohtus asja teistkordsel läbivaatamisel hagi õigeksvõtt alust
§ 168
lg-s 6 sätestatud erireegli kohaldamiseks, kuivõrd nimetatud sätte kohaldamise eelduseks on see, et kostja võtab hagi kohe õigeks. Samuti vaidles kostja kuni haginõuete täpsustamiseni kinkelepingust taganemise eeldustele vastu. 13.2. Kolleegiumi hinnangul esinevad praeguses asjas erandlikud asjaolud
§ 162lg 4 kohaldamiseks.
Pooled vaidlesid maa- ja ringkonnakohtus kinkelepingust taganemise kehtivuse üle, mis on kinkelepingu tagasitäitmise eelduseks. Riigikohus on samas asjas tehtud otsuse ps 12 selgitanud, et hageja nõuet, mille tulemusel kajastuks kinnistusraamatus üks ühisomanikest ainuomanikuna, ei saa rahuldada. Seega pani hageja maa- ja ringkonnakohtus asja esmakordsel 5
(6)läbivaatamisel maksma nõude, mida ei olnud võimalik rahuldada. Hageja täpsustas (kitsendas) hagiavalduses esitatud nõudeid alles ringkonnakohtus teistkordsel läbivaatamisel ja kostja võttis pärast seda kohtule esitatud avalduses hagi õigeks. 13.
- YY-le anti menetlusabi ja ta vabastati täielikult
- oktoobril 2018 tehtud määrusega hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1500 euro tasumise kohustusest (kd I, tl 33).
§ 190lg 3 järgi tuleks kostjalt riigilõiv mõista välja riigituludesse.
Kohus võib
§ 190
lg 7 järgi menetlusosalise omal algatusel mõjuval põhjusel vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades eespool märgitud vaidluse asjaolusid, mille tõttu on menetluskulude kostja kanda jätmine praeguses asjas ebaõiglane, peab kolleegium põhjendatuks vabastada kostja
§ 190lg 7 alusel riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
- Harju Maakohtu
- oktoobril 2018 tehtud määrusega on hagi tagatud (kd I, tl 34-35 pöördel). Hagi tagamiseks on kantud kinnistu registriossa eelmärge ja märkus YY kasuks. Ringkonnakohus jätab hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna (
§ 445lg 2).
Pooled ei ole taotlenud abinõu tühistamist. 15. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)