← Eesti

4-20-4695/6

Obsah (9)§ 114§ 38§ 199§ 19§ 22§ 194§ 24§ 2§ 118

4-20-4695 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.01.2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-20-4695 Kohtunik Heili Sepp Vaidlustatud kohtulahend Harj

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on Jamaar Delooi Powe-Ignatiuse advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni 27.09.
  2. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2303,20,000891 karistati Jamaar Delooi Powe-Ignatiust välismaalaste seaduse (VMS) § 298 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot.
  3. J. D. Powe-Ignatiuse kaitsja advokaat Kaspar Koppel esitas 05.11.2020 Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja eelnimetatud kiirmenetluse otsusele. Kaebaja hinnangul oli kaebuse esitamise viimane päev 14.10.2020, mistõttu on kaebus esitatud tähtaegselt. Kaebus on esitatud tähtaegselt ka seetõttu, et otsus saadeti kaitsjale 21.10.
  4. Juhul kui menetlustähtaeg peaks olema möödunud, taotles kaitsja kaebetähtaja ennistamist, sest PPA saatis materjalid kaitsjale 21.10.
  5. Kuna J. D. Powe-Ignatius ei valda eesti keelt ja ta viibis kinnipidamisasutuses, ei olnud tal võimalik kaebust varem esitada. Kaitsja taotles ka riigi õigusabi määramist. 1

(4)4-20-4695
  1. Harju Maakohus jättis 06.11.
  2. a määrusega kaebetähtaja ennistamata, J. D. PoweIgnatiuse kaebuse läbi vaatamata ja tema taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ning tagastas kaebuse selle esitajale.
  3. Maakohus jättis kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele väärteomenetluse seadustiku (

) § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, sest kohtu hinnangul on kaebus esitatud pärast

§ 114

lg-s 3 sätestatud kaebetähtaja möödumist ja kaebuse asjaolud ei anna alust kaebetähtaega ennistada. Menetlusalune isik kinnitas kiirmenetluse otsuses oma allkirjaga, et ta sai otsuse kätte 27.09.2020 ja sellest alates hakkab kulgema ka

§ 114

lg-s 3 sätestatud kaebuse esitamise 15-päevane tähtaeg.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 171 lg 1 järgi ei arvata tähtaja hulka päeva, millest loetakse tähtaja algust. KrMS § 171 lg 3 esimese lause kohaselt lõpeb päevades arvutamise korral tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Seega oli arutataval juhul kaebuse esitamise viimane tähtaeg 12.10.2020 (esmaspäev). Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et

§ 199

lg 1 kohaselt jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud, jõustus kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus 13.10.

  1. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et J. D. Powe-Ignatiuse kaitsja vahendusel 05.11.2020 esitatud kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist.
  2. KrMS § 172 lg 3 sätestab, et tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. Kaitsja põhjendas kaebetähtaja ennistamise vajadust sellega, et kaitsja sai PPA-lt väärteoasja materjalid ja kiirmenetluse otsuse 21.10.
  3. Maakohus ei pidanud sellekohaseid väiteid tähtaja ennistamise seisukohast asjakohaseks, sest

§ 114

lg 3 seob kaebuse esitamise tähtaja üksnes menetlusaluse isiku poolt kiirmenetluse otsuse kättesaamisega. Samuti ei pidanud maakohus kaebetähtaja möödalaskmise seisukohast mõjuvateks põhjusteks asjaolusid, et kaebaja ei valda eesti keelt ja ta viibis kinnipidamiskohas. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et menetlusalusele isikule tutvustati allkirja vastu

§ 19ettenähtud õigusi ja kohustusi.

Järelikult oli ta 27.09.2020 seisuga teadlik õigusest vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend. Eesti keele mittevaldamine ja kinnipidamisasutuses viibimine ei ole asjaolu, mis takistaks isikul esitada soovi korral kaebust Harju Maakohtule. Isegi kui sellist mõjuvat põhjust oletada, siis alates 06.10.2020, kui J. D. Powe-Ignatius kinnipidamisasutusest vabanes ja ta lahkus talle samal päeval väljastatud reisiloa alusel Eesti Vabariigist Soome, ei esinenud tal kohtule kaebuse esitamiseks ühtki takistust. Ühtlasi oli kaebajal võimalus taotleda kohtult KrMS § 172 lg-s 3 sätestatud 14 päeva järgides kaebetähtaja ennistamist, kuid ka tähtaja ennistamise taotlemise viimane päev (20.10.2020) on mööda lastud. 6. Tulenevalt RÕS § 7 lg 1 p-st 5 ei anta riigi õigusabi, kui taotleja võimalus oma õiguste kaitseks oleks ilmselt vähene. J. D. Powe-Ignatius ei vaidlustanud kiirmenetluse otsust õigeaegselt, mistõttu tuleb tal tema suhtes tehtud lahendiga leppida. Maakohus pidas J. D. PoweIgnatiuse suhtes tehtud otsuse üle vaidlemist ilmselgelt perspektiivituks ja leidis, et taotlejale asjast tulenev kasu võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile on ebamõistlikult väike. Seega keeldus maakohus

§ 22

lg 1 ja RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel riigi õigusabi määramisest, kuna sama isiku suhtes sama eseme kohta samal alusel on olemas jõustunud lahend.

  1. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse J. D. Powe-Ignatiuse kaitsja advokaat Kaspar Koppel, kes palub võtta määruskaebus menetlusse, tühistada maakohtu määrus ja saata kaebus maakohtule uueks lahendamiseks. Kaitsja märkis, et e-toimiku kohaselt on määruskaebuse esitamise viimane päev 01.12.2020, s.o kaebus on esitatud tähtaegselt.
  2. Erinevalt maakohtust leiab kaitsja, et PPA 27.09.
  3. a otsuse kättetoimetamiseks tuleb lugeda 21.10.2020, sest J. D. Powe-Ignatius ei valda eesti keelt ja tal ei olnud võimalik enne seda otsuse sisu mõista. Asjas puuduvad tõendid, et kaebajale oleks enne 21.10.2020 esitatud PPA 2

(4)4-20-4695 otsuse tõlge. KrMS § 10 lg 10 kohaselt arvestatakse kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates. Kuivõrd kaebaja sai tervikuna tõlgitud dokumendi kätte alles 21.10.2020 ehk pärast selle saatmist kaitsjale, siis tuleb KrMS § 10 lg 10 alusel arvutada kaebetähtaja kulgemist alates 21.10.2020 ja 05.11.2020 esitatud kaebus on tähtaegne.
  1. Riigikohus on 17.06.
  2. a asja nr 1-15-1452 p-s 17 sedastanud, et süüdistataval peab efektiivse kaitseõiguse teostamiseks olema võimalus tutvuda tema suhtes tehtud kohtuotsusega talle arusaadavas keeles. Seega tuleb kassatsioonimenetluses kaebetähtaja arvutamisel silmas pidada, kas eesti keelt mittevaldavale süüdistatavale on ringkonnakohtu otsus tõlgitud. Eelviidatud kohtupraktikale tuginedes tuleb ka arutataval juhul lugeda kaebetähtaja alguseks 21.10.2020, sest alles siis sai kaebaja PPA otsuse tõlke. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt ja kaebetähtaja ennistamiseks puudub vajadus.
  3. Kaebaja ei nõustu maakohtu käsitlusega, mille kohaselt langes kaebajal kaebuse esitamiseks takistus ära hiljemalt 06.10.2020, kui talle väljastati reisiluba ja ta lahkus Soome. Kaebajal ei olnud Soome minnes vaidlustatavat otsust kaasas. Kaitsjal oli ainus võimalus saada dokumendid selliselt, et need esitas kaitsjale PPA. Dokumentide puudumist saab lugeda mõjuvaks põhjuseks, miks tuleb kaebetähtaja kulgemist arvestada alates 21.10.
  4. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 12.

§ 194

lg 1 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud. Kuigi kaitsja taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist, on kaebuse põhjendustest sedastatav, et maakohtu määrust vaidlustatakse üksnes J. D. PoweIgnatiuse kaebuse läbi vaatamata ja kaebetähtaja ennistamata jätmise osas. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õiguspärasust üksnes määruskaebuses vaidlustatud ulatuses. 13. Nagu maakohtu määruses märgitud, tuleb

§ 114

lg 3 kohaselt esitada kaebus kohtuvälise menetleja (Politsei- ja Piirivalveameti) kiirmenetluse otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. Protokollist nähtuvalt andis J. D. Powe-Ignatius 27.09.2020 allkirja nii selle kohta, et talle on selgitatud menetlusaluse isiku

§-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi, kui ka selle kohta, et ta on väärteoprotokolli koopia kätte saanud. Seega oli menetlusalune isik teadlik, et tal on võimalik otsust vaidlustada 15 päeva jooksul.

§ 38

lg-s 1,

§ 114lg-s 3 ning Kr

MS § 171 lg-tes 1 ja 3 sätestatust tulenevalt oli seega kaebuse esitamise tähtaeg 12.10.2020 (esmaspäev) ja otsus jõustus

§ 199lg 1 kohaselt 13.10.2020.

14. Kui kaebetähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, on kohtul võimalik

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 172 lg 1 alusel möödalastud kaebetähtaeg ennistada, s.t võtta vastu pärast tähtaja möödumist esitatud kaebus. KrMS § 172 lg 2 nimetab mõjuva põhjusena isiku äraolekut, kuid lubab lugeda mõjuvaks ka muid põhjuseid. Kohtupraktikas on loetud mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisel ka selliseid isikuväliseid (loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms) või isikuga vahetult seotud (raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms) asjaolusid, mis objektiivselt takistasid kaebuse esitamist tähtaegselt (

  1. detsembri
  2. a RKKKm asjas nr 3-1-1-144-03, p 8).
  3. Kaitsja on maakohtule ja ringkonnakohtule esitatud kaebustes kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseks toonud asjaolud, et I. D. Powe-Ignatius ei osanud eesti keelt, ta viibis kuni 06.10.2020 kinnipidamisasutuses ja menetlusalune isik mõistis kiirmenetluse otsuse sisu alles siis, kui see PPA poolt tema kaitsjale 21.10.2020 edastati. Sarnaselt maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et asjaolu, millal kaitsja kiirmenetluse otsuse kätte sai, ei ole kaebetähtaja ennistamise seisukohast 3

(4)4-20-4695 asjakohane, sest

§ 114

lg 3 seob kaebuse esitamise tähtaja üksnes menetlusaluse isiku poolt kiirmenetluse otsuse kättesaamisega. Nagu eelnevalt märgitud, kinnitas J. D. PoweIgnatius oma allkirjaga kiirmenetluse otsuse kättesaamist 27.09.2020 ja sellest ajast alates hakkas kulgema ka kaebetähtaeg. Kui ka möönda, et J. D. Powe-Ignatiusel võis olla kuni 06.10.2020 kinnipidamisasutuses viibimise tõttu otsuse sisu mõistmine ja otsuse vaidlustamine raskendatud, nähtub asja materjalidest, et menetlusalusele isikule väljastati 06.10.2020 reisiluba ja ta lahkus sel päeval Eesti Vabariigist Soome. Seega ei esinenud J. D. Powe-Ignatiusel alates 06.10.2020 enam ühtegi takistust, et pöörduda otsuse tõlke või juriidilise abi saamiseks vastavalt kas tõlgi või juriidiliste eriteadmistega isiku poole. Isegi juhul, kui kaebetähtaja kulgemise alguskuupäevaks oleks põhjendatud lugeda 06.10.2020, oleks sellisel juhul kaebetähtaeg saabunud

§ 114lg 3 kohaselt 21.10.2020.

Arvestades, et J. D. Powe-Ignatiuse kaitsja esitas kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse peale maakohtule kaebuse alles 05.11.2020, siis on kaebus ikkagi esitatud ilmselgelt pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Samuti oli J. D. Powe-Ignatiusel võimalus alates 06.10.2020 taotleda kohtult KrMS § 172 lg-s 3 sätestatud 14 päeva järgides kaebetähtaja ennistamist, kuid tähtaja ennistamise taotlemise viimane päev (20.10.2020) oli samuti kaebuse esitamise ajaks mööda lastud. 16. Ringkonnakohtu sellist seisukohta ei väära ka kaebaja viited KrMS § 10 lg-s 10 ja Riigikohtu lahendi nr 1-15-1452 p-s 7 sedastatule, milles selgitatakse samuti kriminaalmenetluses kaebetähtaja arvutamist KrMS § 10 lg-le 10 tuginevalt.

§ 24

lg 2 ls 1 sätestab, et tõlk kaasatakse kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise või tunnistaja taotlusel ja kohtumenetluses. Kuivõrd viidatud säte kujutab endast väärteomenetluse erisust, millele

§ 2kohaselt kriminaalmenetluse sätted ei laiene (19.05.2015. a RKKKo asjas nr 3-1-1-38-15, p 7), siis Kr

MS § 10 lg-s 10 sätestatu väärteomenetluses ei kohaldu. Asja materjalidest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks esitanud kohtuvälises menetluses

§ 24lg 2 ls 1 kohaselt taotluse tõlgi kaasamiseks menetlustoimingute tegemisele.

Vastupidi, kiirmenetluse otsusest on tuvastatav, et J. D. Powe-Ignatius on oma allkirjaga kinnitanud, et talle on selgitatud menetlusaluse isiku

§-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et ka need asjaolud ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. 17.

§ 118

lg 2 p 1 sätestab üheselt, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Seega jättis maakohus ringkonnakohtu hinnangul J. D. Powe-Ignatiuse kaebuse kaebetähtaja möödalaskmise tõttu põhjendatult läbi vaatamata. 18. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§-dest 194, 196 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 06.11.2020. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.