← Eesti

2-20-128908/28

Obsah (7)§ 486§ 429§ 428§ 432§ 173§ 168§ 463

2-20-128908 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 04. veebruar 2021 Tsiviilasja number 2-20-128908 Tsiviilasi J. P. ja J. P. hagiavaldus T.

§ 486

lg 1 p 1 alusel 21.08.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

  1. Viru Maakohus jättis 24.08.2020 määrusega avalduse käiguta ja andis hagejatele tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
  2. Hagejad esitasid 03.09.2020 kohtule hagiavalduse. Hagejad paluvad T. P.’ilt välja mõista elatis iga hageja kohta 150 eurot kuus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 01.08.2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
  3. Viru Maakohus võttis 08.09.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks.
  4. Kostja esitas vastuse hagiavaldusele 28.09.
  5. Kostja ei nõustu hagiga ning leiab, et elatise nõue on põhjendamatu ja tuleks jätta rahuldamata. Hagejad viibivad isa juures kuust olulise aja. Augustikuu näitel viibisid hagejad kostja juures 15 päeva ehk 50% kuupäevadest. Sama tendents jätkub ka septembris. Sel perioodil, kui lapsed viibivad kostja juures, kannab kostja ka laste ülalpidamiskulud ja rahuldab laste vajadused. Kostja on kandnud kulutusi mõlema hageja ülalpidamisele. Kostja rõhutab, et tema poolt on ülalpidamiskohustust täidetud vabatahtlikult piisavalt ning on tekkinud olukord, kus kostja on vabatahtlikult täitnud üle elatise miinimummäära ülalpidamiskohustust ning seetõttu ei tule elatist temalt välja mõista.
  6. Hagejad esitasid 14.10.2020 seisukoha kostja vastusele. Hagejate seaduslik esindaja ei vaidle vastu, et lapsed käivad aeg-ajalt kostja juures ja viimane kannab lastega seoses ka teatud kulutusi, kuid kindlasti mitte tema hagi vastuses kirjeldatud ulatuses ja suuruses. Hagejate seadusliku esindajana ei välista võimalust käesoleva tsiviilasja lahendamiseks kompromissi sõlmimisega, kuid eeldab, et kostja teeb selleks mõistliku ja konstruktiivse ettepaneku.
  7. 18.11.2020 esitatud seisukohas kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja jäi seisukoha juurde, et tema poolt on ülalpidamiskohustust täidetud vabatahtlikult piisavalt ning tulenevalt Riigikohtu lahendi 3-2-1-165-13 p-st 12 on tekkinud olukord, kus ei tule elatist temalt välja mõista. Seejuures tuleb arvestada, et vastavalt statistikale ja elatise suuruse muutmise eelnõule on tegelikud laste kasvatamisega seotud kulud oluliselt väiksemad kui käesoleval ajal elatise miinimum. Seetõttu on kostja kandnud lastega seotud kulutusi oluliselt suuremas summas. Samuti selgitas kostja, et juba mõnda aega on hagejate seaduslik esindaja ja kostja püüdnud lastekaitsespetsialisti vahendusel kokku leppida suhtluskorda. Loodetavasti õnnestub see lähiajal. Siiski on oluline, et arutatava ja planeeritava suhtluskorra järgi viibivad lapsed mõlema vanema juures võrdselt. Juba ainuüksi seetõttu ei ole hagejate elatise nõue mistahes kujul põhjendatud. 2

(4)2-20-128908
  1. 26.11.2020 toimunud kohtuistungil määrati lükata asja arutamine edasi selleks, et selgitada välja, kas ja millisel viisil ning kelle juures ja kui palju lapsed igakuiselt tegelikult hakkavad elama. Üle nädala ühe ja teise nädala vanema juures elamise korral tegi kohus ettepaneku hagejatele avaldusest loobumise kaalumiseks. Avaldusest mitteloobumise korral määras kohus lahendada avaldus 08.02.2021 kell 10.00 järgmisel kohtuistungil. Kohus tegi ettepaneku vanematel vaidluse leevendamiseks ja hagist loobumise kaalumiseks.
  2. Hagejad esitasid 01.02.2021 hagist loobumise avalduse ja palusid jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  3. Kohus saatis hagist loobumise avalduse kostjale ja

429 lg 3 alusel määras kostjale tähtaja avaldusele seisukoha esitamiseks kuni 05.02.

  1. 03.02.2021 e-kirjas kostja teatas, et nõustub hagist loobumisega ja menetluskulude poolte endi kanda jätmisega. Samuti palus kostja tühistada 08.02.2021 kell 10.00 määratud kohtuistung. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada seoses hagiavaldusest loobumisega. 13.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, siis teatab kohus

§ 429

lg 3 alusel enne menetluse lõpetamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. 14. Käesolevas tsiviilasjas on hagejad hagist loobunud. Kostja on nõustunud hagist loobumisega. Kohus leiab, et hagiavaldusest loobumine ei ole vastuolus avaliku huviga ega riku kummagi poole õiguseid, mistõttu

§ 428lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus tsiviilasja menetluse.

15. Kohus selgitab pooltele, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hagejad

§ 432kohaselt samal alusel ja samadel asjaoludel avaldusega uuesti kohtusse pöörduda.

Hagejad võivad üksnes asjaolude muutumisel esitada uue hagiavalduse elatise väljamõistmiseks. 16. Seoses menetluse lõpetamisega tühistab kohus asjas määratud kohtuistungi. Menetluskulud 17.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuivõrd hagejad on palunud menetluskulud jätta poolte endi kanda ning kostja on sellega nõustunud, jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. 18. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 463lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. 3

(4)2-20-128908 /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.