Obsah (10)

§ 4§ 429§ 428§ 150§ 173§ 172§ 174§ 660§ 433§ 178

2-20-18639 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Vanemkohtujurist Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 27.jaanuar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-1863

) § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. 4.

§ 4

lg 3 kohaselt võib hageja esitatud nõudest loobuda.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ka

§ 428lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus.

5. Kuna hageja on teatanud, et pooled on jõudnud kohtuvälisele kokkuleppele ning hageja ei soovi enam hagi menetlemist, siis tuleb loobumine vastu võtta ja menetlus käesolevas asjas lõpetada (

§ 4

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Hagist loobumise korral puudub kohtul alus ja ajend tsiviilasja edasiseks menetlemiseks).

1. Kohus ei ole küsinud kostjalt seisukohta hageja loobumise avaldusele, kuivõrd hageja hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ei ole kostjale kätte toimetatud.
2. Kuna kohus võtab vastu hagist loobumise, siis ei lahenda kohus asja sisuliselt ja see tõttu ei tee kohus asjas kohtuotsust. Riigilõivu tagastamine
3. Kohus rahuldab hageja taotluse tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 200 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seega on hageja taotlus põhjendatud. 2 2-20-18639 Tulenevalt eeltoodust tagastab kohus hageja taotlusel pool (50%) hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 100 eurot Advokaadibüroo Premium OÜ kontole nr EExxx. Menetluskulud 9. Menetlust lõpetavas lahendis tuleb kohtule määrata ka menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

1. Hageja on esitanud taotluse jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda põhjendusega, et pooled on selliselt kokku leppinud. Samas ei ole kohtule esitatud kostja kinnitust selle kohta, et ta on menetluskulude sellise jaotusega nõustunud.
2. Kohus on seisukohal, et

§ 172lg 1 ja § 168 lg 4 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

12.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud (kostja pole menetluses osalenud). Kohus määrab kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohtu täiendavad selgitused 13.

§ 660

lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

§ 433

lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 178

lg-d 1 ja 2 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 3