KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. jaanuaril 2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-20-5168 Kohtukoosseis kohtunik Karin Olentšenko Kaebuse sisu J.-A.N

§ 116

alusel palus kohus kohtuvälisel menetlejal esitada väärteotoimik, mis laekus kohtule 22.12.2020. Kohus, läbi vaadanud kohtule esitatud kaebuse ning tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt jätta läbi vaatamata.

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

§ 114

lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Antud asjas 29.10.2020 koostatud väärteoprotokollis on selgelt kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 30.11.2020. Nimetatud kuupäevast algab

§ 114lg 4 kohaselt kohtuvälise menetleja lahendile kaebetähtaeg.

Väärteoprotokolli kohaselt on menetlusalune isik väärteoprotokolli kätte saanud 29.10.

1. Menetlusaluse isiku allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikutele tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Järelikult oli menetlusalune isik teadlik ka lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast, millest seaduse kohaselt algab ka otsusele edasikaebamise tähtaeg. 19.11.2020 otsuses väärteoasjas nr 2317,20,010916 on ka selgelt kirjas, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 15.12.
2. Riigikohus on märkinud, et

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kätte saadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel. /…/ (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-99-10, p 16). Samuti on Riigikohus märkinud, et tulenevalt

§ 118lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja Kr

MS §-st 172 võib maakohus aga kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. Antud juhul ei ole kaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotletud. Olukorras, kus menetlusalune isik oli teadlik nii läbi viidud menetlusest, väärteoprotokolli sisust, enda õigustest ja kohustusest ning kuupäevast, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, puudub kohtul alus ka eeldada, et menetluse käigus oleks rikutud isiku õigusi vms, mis võiksid kaasa tuua tähtaja ennistamise ning olla aluseks kaebuse läbivaatamisel. Kuna kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning tähtaja ennistamist ei ole taotletud, tuleb J.-A. N. kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19.11.2020 otsusele väärteoasjas nr 2317,20,010916 jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik