9. Vaidlus seisneb avaldatud ebaõige informatsiooni täieliku / alternatiivselt I osalise kustutamise nõudes, alternatiivselt II paluvad hagejad kohustada kostjat avaldama hagejaid rehabiliteeriva teksti „Medita kliinik“ kodulehel, millele kohalduvad võlaõigusseaduse (
) § 1043 jj. Hagis esitatud väidetest lähtudes võib ebaõigete andmete kustutamise nõude esitamine kostja vastu kõne alla tulla
lg 1 alusel ja rehabiliteeriva teksti avaldamise nõue
Sealjuures ei ole ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude eelduseks andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine (Riigikohtu
Hageja I väitel põhjustas kostja talle kahju isiklike õiguste rikkumisega. Hagis esitatud väidetest lähtudes võib tulla kõne alla kostja käitumise õigusvastaseks lugemine
lg 1 p 4,
ja/või
Hageja I nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes konkreetse nõudesumma määramata. Hüvitise määrab sel juhul kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi kohus (
MS § 366). Hüvitise määramisel tuleb arvestada ka
10. Esitatud tõendite alusel on kohus tuvastanud, et kostja avaldas 11.09.2020 Aktsiaseltsi Medita Baltics Google lehel arvustuse hageja I kohta, milles avaldas järgmist: „Väga ebameeldiv käitumine, arst ei soovinud rääkida minuga vene keeles ja see järel küsis miks ma ei oska eesti keelt, mille peale Arst K. A. käskides ja karjudes minu peale käskis mul kabinetist lahkuda ja keeldus mind teenindama, ma ausalt ise kardaksin ka peale seda oma probleemist rääkida, ja see ei ole arst see on kartulimüüja Baltijaama turult !! Väga ebameeldiv ja alandav tunne !!!!“ (tl 8-10). Hagejad on seisukohal, et kostja on avaldanud järgmised ebaõiged faktiväited: 1) “arst ei soovinud rääkida minuga vene keeles”; 2) “küsis miks ma ei oska eesti keelt”; 3) “K. A. käskides ja karjudes minu peale käskis mul kabinetist lahkuda ja keeldus mind teenindama”; 4) “see ei ole arst see on kartulimüüja Baltijaama turult”. 11.
lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.
lg 2 kohaselt teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. 4 Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav, väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega- väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt eristamise kohta ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-167-10, p 17). Kostja poolt avaldatut tuleb hinnata lähtudes avaldatud teksti kontekstist ja tuvastada, mida mõistliku inimese arusaama järgi on üldsusele avaldatud.
MS § 407 lg 1 asub kohus seisukohale, et hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks järgmised faktilised väited: 1) hageja I ei keeldunud kostjat vene keeles teenindamast, vaid suhtles kostjaga vene keeles pärast seda, kui kostja teavitas, et ta ei räägi eesti keeles (tl 2 pöördel); 2) hageja I üksnes palus kostjal võtta registratuurist näomaski, kuna maski kandmine on kliinikus kohustuslik (tl 1 pöördel, hagi p 2.1.6); 3) kostja lahkus arusaamatutel põhjustel kliinikust peale seda, kui hageja I palus kostjal registratuurist mask võtta ning see ette panna (tl 2 pöördel, hagi p 1.2). Kohus on esitatud tõendi alusel tuvastanud, et kostja keeldus 11.09.2020 hageja I vastuvõtul Aktsiaseltsi Medita Baltics kliinikus näomaski kandmisest ning lahkus kliinikust (tl 7, hagi p 2.1.6). Tulenevalt väidete omaksvõtust, samuti esitatud tõendite alusel tuvastatust asub kohus seisukohale, et kostja poolt avaldatud väited ei vasta tõele. Eeltoodud põhjendustel loeb kohus ebaõigeteks järgmised kostja poolt 11.09.2020 Aktsiaseltsi Medita Baltics Googli lehel avaldatud faktiväited: 1) “arst ei soovinud rääkida minuga vene keeles”; 2) “küsis miks ma ei oska eesti keelt”; 3) “K. A. käskides ja karjudes minu peale käskis mul kabinetist lahkuda ja keeldus mind teenindama”. 14. Riigikohus on asunud seisukohale, et
lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12; tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27; tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p-d 13 ja 17). Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostja avaldanud sõnaselgelt. Kohus on seisukohal, et ka praegusel juhul ei saa kostja tugineda sellele, et kostja ei ole hageja II kohta selgelt sõnastanud väiteid. Kuivõrd hageja I on hageja II töötaja ja ebaõiged andmed on avaldatud hageja II Google lehel, siis on kostja avaldanud sellega ka samad faktiväited (kaudsed) hageja II kohta. Kostja arvustusest jääb mulje, nagu töötaksid kliinikus puuduliku suhtlemisoskusega arstid, kes diskrimineerivad oma patsiente keeleoskuse tõttu. Oluline on, et hageja II nimetatud faktiväited järelduvad kostja poolt avaldatud informatsooni sisust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.04.2015 lahend nr 3-2-1-24-15, p 13). 15.
lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. 5 Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Järgmiseks analüüsib kohus, kas hageja I kohta avaldatud väärtushinnangu “see ei ole arst see on kartulimüüja Baltijaama turult” puhul on tegemist
Isiku au teotamine väärtushinnanguga on
Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10 p 20). Arvestades, et kostja on hagejale I andnud hinnangu negatiivselt nimetades teda „kartulimüüjaks Baltijaama turul“, asub kohus seisukohale, et tegemist on ebakohase väärtushinnanguga, mille inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne ning mille avaldamise eesmärgiks sai olla üksnes hagejale I halvustava tähendusega hinnangu andmine. Kohus on seisukohal, et teise isiku halvustamine üldsuse ees on taunitav ja selleks puudub igasugune mõistlik õigustus. 16.
lg 1 kohaselt juhul, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et
lg 1 alusel saab nõuda kahju tekitajalt selliste toimingute tegemist, mis on suunatud kahju tekitaja tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-127-10, p 11; tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 10; tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 27). Muu hulgas saab hageja
lg 1 alusel nõuda, et kostja teeks omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku selleks, et hageja mainet kahjustavad ja õigusvastaselt avaldatud andmed oleksid ümber lükatud. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et
lg 1 alusel saab nõuda kahju tekitajalt selliste toimingute tegemist, mis on suunatud kahju tekitaja tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-127-10, p 11; tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 10; tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 27). Nõude eeldusena peab kohus tuvastama kostja poolt ebaõigete faktiväidete avaldamise õigusvastasuse. Kohus on seisukohal, et kostja teo õigusvastasus saab antud juhul tuleneda hageja I osas
lg 1 p 4,
lg 1-2,
lg 1-2 ja hageja II puhul
lg 1 p 6 ning
lg 1 6 alusel kohustades kostjat kustutama 11.09.2020 Aktsiaseltsi Medita Baltics Googli arvustuse lehel avaldatud ebaõige informatsiooni. Seeläbi teeb kostja omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku jätkuva kahju tekkimise vältimiseks. Samas on kohus seisukohal, et hagejad ei saa nõuda kostjalt kogu avaldatud kommentaari eemaldamist, kuivõrd arvustus on avaldatud siiski selleks hageja II poolt etteantud kohas, õigusvastaselt ei ole avaldatud kostja poolt mitte arvustus tervikuna, vaid kohtu poolt eeltoodud faktide ja ebakohase väärtushinnangu ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse I alternatiivse nõude. TsMS § 442 lg 8 viies lause sätestab, et kohus ei pea alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. TsMS § 370 lg 2 kohaselt peab kohus hageja taotlusel kontrollima üht võimalikest alternatiivsetest nõuetest esmajärjekorras. 19. Järgnevalt analüüsib kohus hageja I mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja I mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes nõudesumma kohtu otsustada.
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
MS § 366 järgi määrab hüvitise sel juhul kohus kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. Hüvitatava kahju liike sätestava
lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
lg 2 kohaselt isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. 20. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et antud kaasuses on täidetud delikti üldkoosseisu kuuluv teo element, milleks on
lg 1-2 ja
lg 1-2 alusel kostja poolt ebaõigete faktiväidete ja ebakohase väärtushinnangu avaldamine hageja I au teotavas vormis. 21. Mittevaraline kahju
Hageja I on kahju tekkimist põhjendanud suure meeleolulangusga, kuna kostja on jätnud mulje, nagu oleks hageja I kehva suhtlemisoskusega ning vene keelt kõnelevaid patsiente diskrimineeriv, ehkki tegelikkuses annab hageja I enda töös endast alati parima ning suhtleb kõigiga viisakalt sõltumata keeleoskusest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-152-09 p 16 leidnud, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga.
lg 1 kohaselt on antud juhul kahjuks negatiivne mõjutus kannatanu isiklikus sfääris, võrrelda tuleb au teotamise eelset olukorda selle järgse olukorraga, hageja I on
lg 5 järgi mittevaralise kahjuna au teotamise järgselt toonud kohtu ette suure meeleolulanguse. Kohus asub seisukohale, et hageja I isikliku õiguse rikkumise tagajärjel tuleb antud juhul mittevaralise kahju olemasolu eeldada, kuna rikkumise tagajärge- muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Objektiivse teokoosseisu viimaseks elemendiks on põhjuslik seos.
lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises 7 seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus on seisukohal, et
lg 4 kohaselt on hagejale I isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju põhjuslikus seoses talle tekkinud mittevaralise kahjuga. 22. Kostja on avaldanud informatsiooni teadvalt kindlal eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegemist on
süülise kahju tekitamisega tahtluse vormis (
Kohus ei ole tuvastanud kostja süüd välistavaid asjaolusid. 23. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus
MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel juhindudes
lg 2,
ja
Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17 ja nr 3-2-1-85-08, p 14). Tekkinud mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta ja selle hüvitamiseks raha väljamõistmisel saab kohus hüvitise suuruse määrata diskretsiooniõiguse alusel arvestades mh rikkumise intensiivsust ja kestust (vt ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 25). Hageja I on seisukohal, et mittevaralise kahju suuruse hindamisel on oluline arvestada asjaoluga, et kostja ei ole tema ees vabandanud, vaid leiab arusaamatutel põhjustel, et hoopis hageja I on see, kes peaks vabandama. Hageja I on seisukohal, et kostja käitumine näitab, et ta ei hooli asjaolust, et on põhjendamatult kahjustanud hageja I mainet. Hageja I peab põhjendatuks hüvitise suuruseks 2000 eurot.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja I palub TsMS § 367 koosmõjus
lg 1 alusel kostjalt välja mõista viivise kahjuhüvitiselt alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks välja kahjuhüvitise 100 eurot ja viivise alates hagiavalduse esitamisest 19.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.