Obsah (7)

§ 661§ 466§ 430§ 428§ 173§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-21-992 Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2021, Pärnu Tsiviilasi A. V. hagi A

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa kohtumääruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3 teine lause).

Tsiviilasi nr 2-21-992 ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on A. V. hagi A. V. vastu elatise vähendamiseks. Pärnu Maakohtu 29.02.2016 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-16-815 on hagejalt kostja kasuks V. mõistetud elatis perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus alates 01.01.2016 kuni A. V. täisealiseks saamiseni. Hageja taotles elatise vähendamist 160 euroni kuus.
2. 18.02.2021 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks hageja A. V. ja kostja A. V. seadusliku esindaja L. V. poolt digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu. Pooled on jõudnud kokkuleppele, et A. V. tasub alates 01.03.2021 pojale A. V.le elatist summas 160 eurot kuus kuni A. V. täisealiseks saamiseni xx xx xxxx. Seega on pooled elatise vähendamises kokku leppinud. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest.
3. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 ja 2 võimaldavad esitada kohtule hagi jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Kohus selgitab, et kompromissi tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Kohtulikku kinnitamist ei vaja poolte kompromissis sisalduvad menetluslikud taotlused ja kinnitused, mistõttu kohus kompromisslepingu punkte nr 4, 5, 7 ja 8 määruse resolutsiooni ei märgi. Menetluskulude jaotuses (p 3) ei ole pooled kokku leppinud seaduses sätestatust erinevalt, mistõttu ka see punkt ei vaja kohtu poolt kinnitamist. 5.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada. Täitedokumendiks olev määrus jõustub pooltele kättetoimetamisega. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, seega kulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda. Kuna hüvitatavaid kulusid asjas tekkinud ei ole, siis ei ole ka vajadust

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks määrata. Heli Käpp kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 2