4-20-4859/18

(233020004552)Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Svetlana Hamaza Väärteoasi Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti 05.11.2020 otsus, millega Vitali Mininit karistati LS 15 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest LS § 227 lg 4 alusel 150 trahviühikuga, s.o 600 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks Menetlusalune isik Vitali Minin ik 38804112222; elukoht XXX; XXX; töökoht XXX Kaebuse esitaja kaitsja advokaat Allan Valk Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Ida Kohtuistungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja menetlusalune isik kaitsja tunnistaja tunnistaja Diana Tahtarova Vitali Minin Allan Valk MP NV prefektuuri Narva RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 132, 133, 134, § 155-156 maakohus otsustas: Vitali Minini kaitsja kaebus rahuldada. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 05.11.2020 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 233020004552, s.o Vitali Minini karistamises liiklusseaduse § 227 lg 4 alusel rahatrahviga 150 (ühesaja viiekümne) trahviühikut, s.o 600 (kuussada) eurot ning liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 (kuueks) kuuks. 1 4-20-4859 Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Mõista Eesti Vabariigilt Vitali Minini kasuks välja 576 eurot (sh käibemaks), valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 05.11.2020 üldmenetluse otsusega karistati V. Mininit LS 227 lg-s 4 sätestatud väärteo toimepanemise eest 150 trahviühikuga. Samuti kohaldas kohtuväline menetleja talle lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol 6ks kuuks. Kohtuväline menetleja karistas V. Mininit selle eest, et ta juhtis 09.10.2020 kella 18.31 ajal Sinimäe alevikus, Narva-Jõesuu linnas, Ida-Viru maakonnas Tallinn-Narva mnt
2. km mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 162 km/h. Sellega ületas ta lubatud sõidukiirust, s.o
3. km/h mitte vähem kui 64 km/h võrra. Taolise tegevusega rikkus V. Minin LS § 15 lg 1 p 1 ja pani toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.
4. V. Minin jäi nii talle esitatud väärteosüüdistuse kui ka tema karistamise osas kohtuvälisest menetlejast eriarvamusele ja vaidlustas kaitsja vahendusel kohtuvälise menetleja otsuse Viru Maakohtus. Kaebuses taotletakse väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja kaebaja kantud õigusabikulude hüvitamist. Väärteomenetluse lõpetamata jätmise korral taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse kergendamist, sh lisakaristuse kohaldamata jätmist. Kaebuses toob kaebaja välja, et kaitsealuse sõiduki kinnipidamise järgselt ei osanud politseiametnik selgitada, kus mõõtmine aset leidis ja kus paiknes mõõtja. Märgitut ei ole kajastatud ka asjakohasesse menetlustoimingu protokolli. Samas mööndakse, et enne sõiduki kinnipidamist oli V. Minin sooritanud möödasõidumanöövri aeglaselt liikunud sõidukitest, mistõttu ta eeldas, et tema juhitud sõiduki kiirus võis olla fikseeritud möödasõidumanöövri tegemise hetkel. Sellest tulenevalt ei vastustanud ta algselt talle tehtavat etteheidet. Olles aga hiljem tutvunud väärteoasja materjalidega, tekkisid V. Mininil kahtlused, et kiiruseületaja on just tema. Ühtlasi jõudis kaebaja materjalidega tutvumise järgselt arusaamani, et ta ei saanud talle etteheidetavat väärtegu toime panna. Videosalvestise pinnalt pole ainsatki sõidukit võimalik eristada ja sõiduki konkreetset liikumist tuvastada ega hinnata. Kuna kaebaja rikkumine ei ole tõendatud ja tõendid osutuvad pigem vastupidisele, ning seejuures nähtub videosalvestiselt, et antud teelõigul liikus ka teisi sõidukeid, siis võisid politseiametnikud liiklusrikkuja tuvastamisel eksida. Vastuolude tõttu taotletakse KrMS § 7 lg 3 rakendamist ja menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti tuleneb kaebusest, et kohtuväline menetleja on eksinud lisakaristuse määramisega. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et kaebajat on varem samalaadse teo eest karistatud, ent see pole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Kaitsja veendumusel ei saa ühe kehtiva karistuse pinnalt käsitleda kaitsealust liiklusnõuete paadunud rikkujana. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära isikulised tõendiallikad, uurinud kirjalikke tõendeid ja rikkumist kajastavat videosalvestist, asub alljärgnevatele seisukohtadele.
6. Arutataval juhul ei ole vaidlusi selles, et V. Minin juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal, s.o 09.10.2020 kella 18.31 ajal Ida-Virumaal, Narva-Jõesuu vallas, Tallinn-Narva mnt
7. km suunaga Narva poole mootorsõidukit BMW x5 reg nr-ga XXX. Kohtuistungil kinnitasid nimetatut 2 4-20-4859 nii V. Minin, kui ka kohtumenetluses tunnistajatena üle kuulatud politseiametnikud N. V ja M. P. Menetluse käigus kinnitasid isikulised tõendiallikad sedagi, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas teostasid politseiametnikest tunnistajad liiklusjärelevalvet ning selle käigus pälvis tunnistajate tähelepanu heledat värvi suurem sõiduk, mis ületas möödasõidumanöövri tegemisel ulatuslikult lubatud suurimat sõidukiirust, s.o 90 km/h. Kohtuistungil avaldas M. P, et nad teostasid liiklusjärelevalvet Narvast Sillamäeni kulgeval teelõigul. Tallinn-Narva mnt
8. km liikus neile vastu sõidukite kolonn, mida juhtis veoauto. Kiirusemõõtja fikseeris veoauto sõidukiiruseks 88 km/h. Antud kolonnis liikusid kõik ühtlase kiirusega. Kõnealusest kolonnist sõitis aga ootamatult välja valget värvi maastur, mis asus möödasõitu tegema. Selle sõiduki kiiruseks fikseeriti 162 km/h. Maastur reastus veoauto taha. Nemad jäid seisma, andsid peatumismärguande ja sõiduk jäi seisma. Seejärel näidati sõiduki juhile sõidukiirust - 162 km/h. Sõiduki juht nõustus rikkumisega ja oli näha, et ta kahetseb tehtut. Analoogseid ütlusi andis kohtuistungil ka politseiametnikust tunnistaja N. V. Politseiametnikega sarnaseid ütlus andis ka V. Minin. Ta selgitas, et liikus väärteoprotokollis nimetatud ajal oma perega tagasi Tallinnast Narva. Kogu tee kuni Sillamäeni oli kulgenud lubatud sõidukiirusega ehk kiirusega 90 km/h. Pärast Sillamäed jõudis tema juhitud sõiduk järgi eessõitvale sõidukile. Enda reast nägi ta, et tema ees sõitis üks sõiduauto, mille ees liiklus veoauto. Jõudunud järele eesliikunud sõidukile, lülitas ta sisse möödasõidumanöövri tegemiseks vasaku suunatule ja asus möödasõitu tegema. Möödasõidu ajal selgus, et tema ees ei sõitnud mitte üks sõiduauto, vaid tegemist oli kahe sõiduautoga, mis liikusid teineteise suhtes väga lähestikku. Kuna tema taga liikunud sõiduk oli juba jõudnud ära võtta tema manöövrieelse koha, siis tekkis liiklusohtlik olukord. Seetõttu lisas ta kiirust, et sooritada möödasõit kahest sõidukist. Konkreetselt tol ajahetkel ta sõidukiirust spidomeetrilt ei jälginud. Möödasõidumanöövri lõpetas ta veoauto taga ja kohe nägi ka politseisõiduki vilkureid. V. Minin märkis, et möödasõidumanöövrit tehes ületas ta küll sõidukiirust, ent ta ei pea võimalikuks, et ületas suurimat lubatud sõidukiirust talle etteheidetavas määras. Kohus märgib, et arutataval juhul taandubki kogu vaidluskese küsimusele, kui suures määras V. Minin liikluskiirust ületas ja kas väärteoprotokollist märgitud arvulist suurust on põhjust just talle ette heita.
9. Kohtuistungil uuris kohus mh kiirusemõõturi kasutamise protokolli. Selle kohaselt teostati kiiruse mõõtmist 09.10.2020 kella 18.31 ajal Ida-Virumaal, Narva-Jõesuu vallas, Tallinn-Narva mnt
10. km V. Minini juhitud sõidukile BMW x5 reg nr-ga XXX. Antud teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km tunnis. Mõõtmist teostati taadeldud (taatlustunnistus TTRS-20/00113) kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X (nr DP009663 näidik DI012642, antennid KC031279, KR009147). Kiirusemõõteseadme näidu kohaselt oli kaebaja juhitud sõiduki sõidukiiruseks 162 km/h teelõigul, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 90 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 8 km/h, mistõttu arvestati lõplikuks sõidukiiruse määraks 154 km/h. Kontrollides kiirusmõõturi kasutamise protokolli kantud laiendmääramatuse õigsust vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 (Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele) lisale 1, asub kohus seisukohale, et protokolli kantud kiirusmõõturi laiendmääramatus on õige. Nii nähtub protokollist, et politsei teostas kiirusemõõtmist liikuvast sõidukist hetkel, mil politsei juhitud sõiduki kiirus oli 79 km/h. Kaebajast menetlusalune isik liikus mõõtmist teostanud politseisõidukile vastu (protokollis – vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist) ja nagu öeldud, fikseeriti sõiduki kiiruseks 162 km/h. Viidatud Vabariigi Valitsuse määruse lisa 1 p 3 kohaselt tähendab see, et laiendmääramatus on 8 km/h. Seega lõplikuks kiiruseks on 154 km/h.
11. Edasiselt märgib kohus, et mõõtetulemus loetakse jälgitavaks, kui mõõtevahend on kantud MõõteS § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist. Taolisel juhul piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest (MõõteS § 5 lg 1 ls 2). Nagu kohus juba viitas, oli mõõteseade, millega sõidukiiruse mõõtmist teostati taadeldud, st mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud. Samuti on kohus seisukohal, et täidetud on ka kiirusemõõtmisele kohalduvad lisanõuded. Järgitud 3 4-20-4859 on nii mõõtemetoodikat kui tootja kasutusjuhendi nõudeid, s.o nõudeid, mis tulevad Vabariigi Valitsuse määrusest nr 78 (Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele). Protokollist nähtuvalt testiti mõõteseadet vahetult enne selle kasutamist - testid viidi läbi 09.10.2020 kell 10:10; seade oli töökorras ja selle töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmine viidi läbi ka mõõtmiseks sobilikes ilmastikuoludes mõõtmine toimus asulavälisel teel, hea nähtavusega piirkonnas, härmaras, sademeteta ilmastikutingimustes ja kuivades teeoludes kattega teel. Samuti on mõõtmisel tekkinud Doppleri helisignaal olnud ühtlane. Mõõtmist teostati statsionaarselt ja mõõterežiimiks oli valitud vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist ja kiireima objekti jälgimine. Mõõtja kiirus mõõtmise hetkel oli 79 km/h, mõõdetav sõiduk liikus 1 sõidurajal vastassuunaliselt, lähenes sõidukite kolonnis ja sooritas intensiivselt kiirendades möödasõitu. Samuti nähtub kiirusemõõturi protokollist, et mõõtmise hetkel segavaid faktoreid ei esinenud. Sõiduki kinnipidamise järgselt tutvustati juhile seadme tabloole fikseeritud lugemit, mida on menetlusalune isik protokollis omakäeliselt ka kinnitanud. Lisaks märgib kohus, et protokollilisi märkusi menetlusalune isik teinud ei ole ning mõõtmisprotseduuri on ka videosalvestatud.
12. Kõike eelnevat analüüsides asub kohus seisukohale, et arutataval juhul on alust rääkida mõõtetulemuse jälgitavusest. Siinkohal olgu aga meenutatud, et kohtupraktika kohaselt ei võrdsustu mõõtetulemuse jälgitavuse tõendatus mõõtetulemuse usaldusväärsusega (vt ka RKKK 3-1-1-39-15 p 6.2). Seega tuleb kaebajale etteheidetava teo tuvastamiseks hinnata ka mõõtetulemuse usaldusväärsust. Nagu toodud, fikseeriti kogu mõõtmisprotseduur salvestisele. Kõnealust salvestist uuriti vahetult kohtuistungil. Salvestisega seotult märgib kohus esmalt, et salvestisel puudub heli. Salvestiselt nähtub kuupäev – 09.10.2020 kellaaeg 18.
13. Enne salvestisega sisuga tutvumist tuleb välja tuua seegi, et tabloo parempoolne näit näitab politseisõiduki liikumiskiirust, keskmine ehk punane annab edasi märgistust, mis seondub liikluskiiruse ületamisega ning parempoolsesse tabloosse kuvatakse vastassuunas liikuvate mootorsõidukite kiirused (vt tunnistaja M. P kohtuistungil antud ütlusi). Salvestiselt (kellaaeg 18.31.45) nähtub, kuidas tabloo keskmisesse lahtrisse ilmub number 99, mis tõuseb lühikese hetkega, ent ühtlaselt ja mõistuspärase arusaadavusega 122ni (Kellaeg 18.31.47). See näit püsib tabloo keskmises osas kuni 18.31.47ni, peale mida keskmise lahtri näit kaob sootuks. Seejärel vilgub tabloo keskmises osas hetkeks numbrinäit 88, seejärel on tabloo keskmine lahter taas pime, kuvades sinna kell 18.31.55 näidu
14. Lühikese hetke vältel kuvab keskmine tabloo vahelduvalt numbreid 162-
15. Kell 18.31.56 lukustatakse näit numbri 162 juures. Paralleelselt sellega kuvatakse tabloo vasakul lahtris numbreid 88-89 ja kell 18.32.02 fikseerib tabloo vasakpoolne ehk kollane lahter kiiruse 140, 138, 88 ja sealt edasi kiirused, mis jäävadki alla 90ne.
16. Analüüsides eelnevat, asub kohus seisukohale, et arutataval juhul ei ole võimalik rääkida mõõtetulemuse usaldusväärsusest. Kiirusemõõtmise kasutamise protokolli kohaselt oli mõõteseade seadistatud kiirema objekti jälgimisele. Loogilise, mõistuspärase ja kontrollitava käsitluse korral, sh kiirusemõõturi kasutamise protokollis toodud intensiivse kiirendamise korral, peaks see tähendama, et sõidukiirus muutus püsivalt ja sujuvalt kuni kiiruseni
17. Antud numbrilise näidu juures näit fikseeriti ning sõiduki tagasi reastumisel pidi kiirus taas (ühtlaselt) langema. Märgitut salvestiselt aga ei tulene. Nagu toodud, tõusis tablool keskmise lahtri näit ühtlaselt ja kontrollitavalt 99st kuni 122ni; seejärel näit kadus (tabloo keskmine lahter on pime); hetkeks kuvati sinna näit 88 ja mõni aeg hiljem näit
18. Kohus ei pea võimalikuks teha järeldust taoliste arusaamatute ja kontrollimatute numbrite muutumise korral mõõtetulemuse usaldusväärsuse kohta - arutataval juhul ei ole kontrollitav kuidas ja millisest sõidukist näit 162 km/h mõõdeti ja seejuures ei ole välistatud ka mõõteseadme anomaaliad. Kuna mõõtmistulemuse saamine ei ole loogiliselt ja mõistuspäraselt kontrollitav, siis jagab kohus kaitsja seisukohta KrMS § 7 lg 3 rakendamise kohta, mis päädib väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 4 4-20-4859
19. Mõõtmistulemuse võimalikule anomaaliale osutab mh asjaolu, et videosalvestuselt nähtuva kohaselt peaks kaebaja sõiduki kiirus muutuma 122st km/h (kell 18.31.47) kuni 163ni km/h (kell 18.31.55) ääretult lühikese aja jooksul – nimelt avaldas tunnistaja M. P, et mõlemad näidud on mõõdetud kaebaja juhitud sõidukilt. Kuigi kaebaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt on tema sõiduk võimsa/suure mootoriga, siis on kohtu veendumusel osutatud ääretult lühike ajavahemik ka tema sõiduki sõidukiiruse muutumiseks liialt lühike. Käsitletavas küsimuses ei pea kohus võimalikuks tugineda ka politseiametnikest tunnistajate ütlustele tuginemist, sest nende ütlused baseeruvad kiirusemõõteseadme näidule. Kohtu kahtlustele mõõtmistulemuse ebausaldusväärsuse kohta annab kaalu ka varasem menetluslik kogemus, mille kohaselt on radarmõõteseadmed erinevalt lasermõõturitest äärmiselt tundlikud (sh võib mõõtetulemust moonutada ainuüksi ka patrullsõidukis töötava ventilaatori müra). Kuna kohtul ei ole võimalik objektiivselt veenduda, et just kaebajast menetlusaluse isiku sõiduki kiiruseks mõõdeti väärteoprotokollis näidatud 162 +/- 8 km/h, mis tooks kaasa järelmi, et ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 64 km/h tunnis ning ammendunud on ka võimalused täiendava tõendusteabe kogumiseks, siis saabki selle menetluse õiguslikuks järelmiks olla väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
20. V. Minini kaitsja esitas maakohtule taotluse hüvitada V. Minini valitud kaitsjale kaebemenetlusega tekkinud õigusabikulud summas 576 eurot (sh käibemaks). Taotlusele lisatud dokumendist nähtuvalt kulutas kaitsja õigusabi osutamisele aega 4 tundi. Tema tunnitasu oli 120 eurot. Kohus leiab, et taotluses näidatud ühe tööühiku hind on põhjendatud ja arvetel märgitud toimingud ning nende tegemisele kulutatud aeg on olnud V. Mininile õigusabi osutamiseks vajalik. Seega on tegemist mõistliku suurusega kaitsjatasuga. Lähtudes VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 186 lg-st 1 tuleb taotluses näidatud summa kaebemenetluse kuluna menetlusaluse isiku kasuks välja mõista riigilt. /allkirjastatud digitaalselt/ 5