← Eesti

2-20-8228/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2021 a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-8228 Tsiviilasi R V hagiavaldus K O vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Tsiviilasja hind 2628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R V, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja seaduslik esindaja R V, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere Kostja K O, isikukood XXX, rahvastikuregistrijärgne elukoht XXX
  2. jaanuar 2021.a. Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada R V hagi K O vastu põlvnemise tuvastamise nõudes.
  4. Lugeda tuvastatuks alaealise lapse R V (isikukood XXX) põlvnemine K Oist (isikukood XXX) ja kanda K O isana lapse sünniakti.
  5. Jätta tsiviilasjas kantud menetluskulud poolte endi kanda.
  6. Edastada otsus menetlusosalistele ja pärast otsuse jõustumist Haapsalu Linnavalitsusele perekonnaseisukannete tegemiseks. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 5 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
  7. Hagiavaldus, seisukohad, menetluse käik 1.
  8. Hageja – tsiviilkohtumenetlusteovõimetu, alaealine laps R V esitas 05.06.2020.a. Pärnu Maakohtule hagi kostja K O vastu enda kostjast põlvnemise tuvastamise ja igakuise elatise nõuetes. Hageja nõuab elatist PKS § 101 lg.1 ja lg.2 alusel, alammääras, 292 eurot kuus, aga mitte vähem, kui pool maksmise ajal kehtivast kuupalga alammäärast kuus, alates hagi esitamisest kuni R V täisealiseks saamiseni 12.09.2031.a. 1.
  9. Kohus võttis oma 08.06.2020.a. määrusega hagi kohtu menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostja vaidles hagile vastu ja teatas, et soovib asjas põlvnemise tuvastamiseks DNA-testi tegemist. 1.
  10. Asjas teostati DNA-ekspertiis ja vastavalt 30.10.2020.a. ekspertiisiakti punktis 3 olevale ekspertarvamusele saab K O (ik XXX) > 99,999999999% tõenäosusega olla R V’i (ik XXX) bioloogiline isa. 1.
  11. 25.01.2020 istungil võttis kostja põlvnemise nõude õigeks.
  12. Kohtuotsuse põhjendused 2.
  13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 450 lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. 2.
  14. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 94 lg 1 järgi isaduse tuvastab kohus, kui PKS § 84 lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt tuvastab põlvnemise isast kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Käesolevas asjas ei ole 12.09.
  15. a sündinud R V isana ühtegi meest kindlaks tehtud, sünni tõendites andmed isa kohta puuduvad. Lapse ema R V kinnitusel on R V isa K O. 2.
  16. 30.09.
  17. a ekspertiisiaktist nr xxx nähtuvalt K O bioloogiline isadus R V suhtes ei ole välistatud. R V, R V ja K O DNA-profiilide võrdlemisel saadud isaduse indeks on 3,3·
  18. Seega K O on >99,99999999999% tõenäosusega R V bioloogiline isa. 2.
  19. Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et R V põlvneb K Oist ning kohus rahuldab osaotsusega R V hagi K O vastu põlvnemise tuvastamise nõudes.
  20. Hagihind TsMS § 134 lg 3 sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas põlvnemise tuvastamise ja igakuise elatise nõude hagihinnaks 2628 eurot (9 * 292). 2
  21. Edasikaebamise kord TsMS § 632 lg 4 kohaselt saab poolte kohtule avaldatud kokkuleppel apellatsioonitähtaega lühendada. Pooled on kokku leppinud apellatsioonitähtaja lühendamises 5 päevani, alates otsuse kättesaamisest.
  22. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi korral pooled oma menetluskulud ise. Pooled leppisid kokku, et käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.