Obsah (5)

§ 101§ 113§ 115§ 127§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt toimus

1. novembril 2019 kostja nõukogu koosolek, mille päevakorrapunktis 4 arvati hageja kostja liikmete hulgast välja. Hagejat teavitati otsusest e-kirja teel
2. novembril
3. Hagejat koosolekule ei kutsutud ning koosoleku päevakorda talle varasemalt ei edastatud. Hageja esitas
4. novembril 2019 kostjale nõudekirja p-i 4 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kostja teavitas
5. detsembri 2019 vastuses, et kuna järgmine nõukogu koosolek toimub
6. jaanuaril 2020, pole nõukogul varasemalt võimalik hageja taotlusi läbi vaadata ega lahendada. Hageja selgitas kostjale
7. detsembri 2019 pöördumises, et juriidilistel põhjustel pole tal võimalik oodata kuni
8. jaanuarini
9. Nõukogul on võimalik koosolek varasemalt kokku kutsuda ning otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata. Hageja palus sellest ja koosoleku toimumisel vastuvõetud otsustest teavitada hiljemalt
10. detsembril
12. detsembril 2019 teavitas kostja lepinguline esindaja, et nõukogu liikmed ei ole nõus otsust vastu võtma ilma koosolekut kokku kutsumata. Seega kostja nõukogu koosoleku otsust ise kehtetuks ei tunnistanud. Päevakorrapunkt 4 otsus on tühine koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, kuna koosoleku päevakorrast ei nähtunud hageja tulundusühistu liikmete hulgast väljaarvamise 2 otsustamist (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2). Otsusest nähtub, et päevakorra p 4 nägi ette üksnes aretusühistu liikmelisuse küsimuse arutelu. Nõukogu otsus on tühine ka heade kommetega vastuolu tõttu (TsÜS § 32 lg 2). Otsus eksib ausalt mõtlevate inimeste õiglustunde, väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu. Hagejat ei teavitatud tema suhtes läbiviidavast väljaarvamismenetlusest ega kutsutud asja arutamise juurde. Tal puudus võimalus omapoolseteks selgitusteks. Lisaks ei tugine otsus igakülgselt kontrollitud asjaoludele, vaid ajalehes avaldatud artiklile. See aga põhineb ühe ajakirjaniku subjektiivsel arusaamal, milles ei esine ühtegi viidet kostjale. Samuti on otsuse tegemisel rikutud põhjendamiskohustust, selle kujunemine pole järgitav ega mõistetav. Alternatiivselt on päevakorrapunkt 4 otsus kehtetu TsÜS § 38 lg 1 ja tulundusühistuseaduse (TÜS) § 20 lg-te 1 ja 3 alusel, sest see ei ole kooskõlas seaduse ega põhikirjaga. Kuivõrd põhikirjas vaidlusalust küsimust ei reguleerita, peab liikme väljaarvamiseks esinema TÜS § 20 lg-s 1 toodud alus (mõjuv põhjus). Hageja arvati kostja liikmete hulgast välja, kuna hageja juhatuse liige A.A. on väidetavalt kahjustanud tulundusühisust ja nõukogu liiget, mis on oluline rikkumine ning ühistu maine ja huvide oluline kahjustamine. Rikkumist sisustatakse
13. oktoobri 2019 Eesti Ekspressis ilmunud artiklis „X“ A.A. poolt väljaöelduga. Hageja ei nõustu, et see oli mõjuv põhjus hageja ühistust väljaarvamiseks. Artikli ilmumine ei saa iseenesest tingida liikmete hulgast väljaarvamist. Hageja ei ole esitanud ühtegi väidet või arvamust, mis kahjustaks kostjat, tema liikmeid või nõukogu. Samuti ei ole hageja ega A.A. esitanud ühtegi sellist väidet artikli kirjutanud ajakirjanikule. Artikkel kirjeldab spekulatiivselt A.A. tegevust seonduvalt X-iga, kuid ei puuduta hageja ega A.A. tegevusi hageja juhatuse või kostja liikmena. Samuti ei kajasta artikkel kostjaga seonduvat. Hageja on kandnud seoses kostja tehtud õigusvastase otsusega kohtuväliselt menetluskulusid 627 eurot 50 senti, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab (

§ 101lg 1 p 3, § 115, § 128 lg 3, § 1045 lg 1 p 7).

1. Kostja palus menetluse lõpetada otsust tegemata või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole kinni pidanud vaidluse lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust kohtueelsest korrast. TÜS § 20 lg 4 kohaselt pidanuks hageja enne kohtusse pöördumist esitama kaebuse üldkoosolekule. Hageja seda teinud ei ole. Seetõttu tuleb menetlus lõpetada otsust tegemata. Hageja ei ole kostja nõukogus. Koosoleku kokkukutsumise või väidetava ebatäieliku päevakorraga teate saatmata jätmisele saaks tugineda üksnes kostja nõukogu liige. Hageja ei saa väita, et koosolekut ei ole õigesti kokku kutsutud. Kostja kinnitab, et koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud ning kõik nõukogu liikmed olid koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast teadlikud. Kostja ei nõustu hageja väitega, nagu oleks nõukogu otsus kehtetu, sest see ei vasta seadusele ja põhikirjale. Hageja kostja liikmete seast väljaarvamiseks esines TÜS § 20 lg-s 1 toodud mõjuv põhjus, kuna ta kahjustas kostja mainet ja huvisid. Artiklist nähtub, et A.A. on petnud riiki ja teisi isikuid ning tema juhtimisel on jäänud nii Maaelu Edendamise Sihtasutus kui ka mitmed teised isikud ilma rahast suures ulatuses. Selline isik kostja liikmete seas kahjustab kostja mainet. Hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu. Hageja küll pöördus enne kohtusse hagi esitamist kostja poole nõudekirjaga protokolli p 4 kehtetuks tunnistamiseks, kuid kostja ei pidanud võimalikuks hageja nõuet ilma nõukogu koosolekuta lahendada. Hageja nõude lahendamine enne
2. jaanuari 2020 koosolekut ei olnud võimalik. Samas on hageja nõue nõukogu koosoleku protokolli p 4 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks põhjendamatu. Seega ei kuulu rahuldamisele ka hageja kahju hüvitamise nõue. 3 MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus rahuldas hagi
4. juuli 2020 otsusega ning tunnistas kehtetuks kostja
5. novembri 2019 nõukogu koosoleku protokolli p-s 4 vastu võetud otsuse, millega arvati hageja kostja liikmete hulgast välja. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 627 eurot 50 senti ning viivise kahjuhüvitiselt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 18.

detsembrist 2019 kuni selle tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1102 eurot ning mõistis need kostjalt välja koos kohustusega tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole TÜS § 20 lg-st 4 tulenev ühingusisene õiguskaitse abinõu kohustuslik ega välista riikliku õiguskaitsesüsteemi poole pöördumist. Tulundusühistust välja arvatud liikmel on õigus pöörduda väljaarvamisotsuse vaidlustamiseks maakohtusse ka juhul, kui liige on jätnud kasutamata võimaluse vaidlustada otsus esmalt tulundusühistu liikmete üldkoosolekul. Hageja sai väljaarvamisteate kätte

1. novembril
2. Seega saabus vaidlustamise tähtaeg
3. detsembril
4. Järelikult pöördus hageja kohtusse tähtaegselt. Maakohus leidis, et kostja nõukogu otsus ei ole tühine nõukogu koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu (TsÜS § 38 lg 2). Hageja ei ole kostja nõukogu liige. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele saavad tugineda nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti. TÜS § 64 lg 2 ja äriseadustiku (ÄS) § 321 lg 5 kohaselt kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused on tühised, kui nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kuivõrd nõukogu liikmed ise ei ole praegusel juhul koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele viidanud, saab eeldada, et nad on otsuse heaks kiitnud. Maakohtu hinnangul ei ole hageja toonud välja selliseid asjaolusid, mis annaksid alust tunnistada hageja ühistust väljaarvamise otsuse heade kommete vastaseks. Nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamise nõude puhul nõustus maakohus hageja põhjendustega, leides, et hageja kostja liikmete hulgast väljaarvamiseks puudus alus (mõjuv põhjus). Tulundusühistu liiget ei saa välja arvata põhjusel, et ajakirjanduses on avaldatud temale halba valgust heitev artikkel. Artiklis ei puudutata hageja ega A.A. tegevusi hageja juhatuse või kostja liikmena. Artikkel ei kajasta kostjaga seonduvat. Asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid artiklis kirjeldatud asjaolude tõele vastavust. Lisaks on põhjendamatu nõukogu otsuses toodud järeldus, nagu oleks A.A. meedias väljaöelduga kahjustanud kostja liikmeid ja nõukogu liiget. Artiklis on toodud eraldi A.A. vastused ajakirjaniku küsimustele. Kostja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele A.A. väljaöeldud asjaolule, mis kostja, tema liikmete või nõukogu liikmete huve kahjustaks. Seega on kostja nõukogu
5. novembri 2019 koosoleku protokolli p-s 4 vastu võetud otsus, millega arvati hageja kostja liikmete hulgast välja, vastuolus seadusega (TÜS § 20 lg 1). Maakohus tunnistas selle TsÜS § 38 lg 1 esimese lause alusel kehtetuks. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist (

§ 115lg 1).

Selle eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (

§ 127lg 1).

Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja õigusvastase teo vahel (

§ 127lg 4).

Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikke kulusid, mh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (

§ 128lg 3).

Hageja on kandnud seoses kehtetuks tunnistatava otsuse vaidlustamisega kohtuväliselt õigusabikulusid 627 eurot 50 senti. Maakohus leidis, et õigusabikulusid saab pidada mõistlikuks 4

§ 128lg 3 tähenduses.

Seega on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ning tuleb rahuldada. Samuti on põhjendatud hageja seadusjärgse viivise nõue (

§ 101lg 1 ja § 113 lg 1).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja palub
2. augustil 2020 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlesid pooled selle üle, kas Eesti Ekspressi artikli sisu kahjustas kostja ning tema liikmete huve. Maakohus jättis aga artikli kui asja peamise tõendi nõuetekohaselt hindamata ning tegi sellest ebaõiged järeldused. See on omakorda viinud ebaõige kohtulahendini. Ebaõige on kohtu etteheide, et kostja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele A.A. väljaöeldud asjaolule, mis kostja, tema liikmete või nõukogu liikmete huve kahjustaks. Kohus oleks pidanud hindama artiklit tervikuna, mitte selle üksikuid lõike. Artikkel tervikuna on negatiivse iseloomuga nii sisu kui ka pealkirja poolest. Ajakirjaniku küsimuste osas on tehtud selge viide kostja nõukogu liikmele C.C.-le, rõhutades, et temast on olnud suur abi. See kahjustab kostja ja tema liikmete huve. Järelikult oli hageja kostja liikmete hulgast väljaarvamine õiguspärane.
3. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
5. juuli 2020 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
6. Eesti Tõusigade Aretusühistu (kostja) nõukogu
7. novembri 2019 koosoleku protokolli p-s 4 vastuvõetud otsusega arvati hageja kostja liikmete hulgast välja põhjusel, et hageja juhataja ja osaniku A.A. poolt avalikus meedias väljaöeldu otseselt laimab ja kahjustab kostja ning selle liikmete huve. Kostja liikmest väljaarvamise otsuses on tuginetud X Eesti Ekspressis ilmunud artiklis „X“ kajastatule (tl 30-36). Hageja taotleb esitatud hagiavalduses nõukogu
8. novembri 2019 koosoleku protokolli p-s 4 vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamist või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist, ning kahju hüvitamist.
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult hagi rahuldanud ja tunnistanud kehtetuks kostja nõukogu
10. novembri 2019 koosoleku protokolli p-s 4 vastuvõetud otsuse. Apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt jättis maakohus Eesti Ekspressi artikli kui tõendi nõuetekohaselt hindamata. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga. Maakohus on hinnanud artiklit vaidlustatud otsuse p-des 9 ja 10, ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust hinnata artiklis sisalduvat erinevalt maakohtust. Asjaolu, et kostja ei 5 ole nõus maakohtu otsusega, ei anna alust järeldada, et maakohus ei hinnanud tõendit nõuetekohaselt ja tegi ebaõiged järeldused. Maakohus on hinnanud artiklit tervikuna ning kostja vastupidine väide on alusetu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja väljaarvamiseks kostja liikmete hulgast puudub mõjuv põhjus. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et tulundusühistu liiget ei saa välja arvata põhjusel, et ajakirjanduses on avaldatud tema juhatuse liikme (mitte tulundusühistu liikme enda) mainet kahjustav artikkel. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et artiklis ei puudutata ei hageja tegusid ega A.A. tegevusi hageja juhatuse liikmena või kostja liikmena.
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nõukogu vaidlustatud otsuses toodud järeldus, mille kohaselt hageja juhatuse liige A.A. on meedias väljaöelduga kahjustanud kostja liikmeid ja nõukogu liiget, ei ole põhjendatud. Kostja väitel artiklis eraldi väljatoodud A.A. vastused ajakirjaniku küsimustele selle kohta, et laenuvõtmisel oli suur abi Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja hiljem Eesti Lihatööstuse nõukogu liikmest C.C.-st kui Keskerakonna aseesimehe elukaaslasest, ei anna alust väita, et hageja on kahjustanud oluliselt kostja mainet ja huvisid. Tegemist võib olla C.C. maine kahjustamisega, kuid mitte kostja maine ja huvide kahjustamisega. Siinkohal juhib ringkonnakohus kostja tähelepanu sellele, et TÜS § 20 lg 1 kohaselt arvatakse liige ühistust välja mõjuval põhjusel, milleks võib muuhulgas ühistu maine või huvide oluline kahjustamine, s.o liige peab kahjustama ühistu kui terviku mainet või huvisid, mitte aga mõne nõukogu liikme mainet või huvisid. Seega on kostja nõukogu
12. novembri 2019 koosoleku protokolli punktis 4 vastuvõetud otsus, millega hageja arvati kostja liikmete hulgast välja, vastuolus seadusega (TÜS § 20 lg 1) ning maakohus tunnistas selle TsÜS § 38 lg 1 esimese lause alusel õigesti kehtetuks. Kuna hageja kostja liikmete hulgast väljaarvamine oli kehtetu, siis on maakohus õigesti välja mõistnud kostjalt hageja kasuks kohtuväliselt kantud õigusabikulud summas 627 eurot 50 senti.
13. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on esitanud ringkonnakohtule taotluse menetluskulude 150 eurot väljamõistmiseks kostjalt. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on vajalike ja põhjendatud kuludega (TsMS 175 lg 1) ning menetluskulud 150 eurot tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks. Hageja on taotlenud vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivise tasumist kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson 6