Obsah (4)

§ 29§ 33§ 6§ 5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-18-1062 Otsuse kuupäev 29.07.2019 Kohtunik Mare Priks Marju Silveti kaebus Tartu Linnavalitsuse 08.05.2018 korrald

) sätestatule. Vastustaja märgib, et Natura 2000 puudutavas osas ei ole planeeringu algatamise ajal kehtinud ja hetkel kehtiva

sõnastus muutunud (vt nt

§ 29ja § 45).

Tartu Linnavalitsuse 11.11.2014 korraldus nr 1178 sisaldab vastavalt

eelhinnangut võimaliku olulise keskkonnamõju selgitamiseks. Eelhinnangu tulemusena ei ole tuvastatud võimalikku negatiivset mõju Natura 2000 aladele nende kauguse tõttu planeeringualast. Keskkonnaameti 13.09.2013 kirjaga nr JT 6-8/13/20480-2 esitatud seisukoht on, et lähtudes teadaolevast infost ei kaasne nende hinnangul tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik ning keskkonnatingimustega ja liikide kaitsega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 8 kohaselt planeeringumenetluse käigus. 3 Vastustaja märgib, et planeeringumenetluse jooksul on tehtud koostööd Keskkonnaametiga. Nii vaidlustatud detailplaneeringus, kui ka Keskkonnaameti kooskõlastuskirjas on viide looduskaitsealuste taimede ümberistutamise taotlusele (planeeringus on toodud kaitsealuste taimede püsielupaigad). Eeltoodust võib järeldada, et nii planeeringu koostaja kui Keskkonnaamet on arvestanud alalt leitud ja EELIS andmebaasis registreeritud looduskaitsealuste taimedega. Kaebaja on toonud välja, et antud detailplaneeringu ala on hariliku vingerja kudemisala. Kaebaja on haldusasjas nr 3-17-2085 esitanud kaebaja ja Keskkonnaameti ametniku vahel peetud kirjavahetuse hariliku vingerja kohta, kus Keskkonnaamet on selgitanud, et harilik vingerjas on Emajões tavaline kalaliik ning teda leidub pea kõigis Emajõega ühenduses olevates veekogudes, millel puuduvad rändetõkked, ka kraavides. Keskkonnaamet on asunud seisukohale, et hariliku vingerja kaitse on Emajões piisavalt tagatud. Kolmanda isiku seisukohad Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja vaidlustab sisuliselt üldplaneeringut ehk seda, et planeeringualal on lubatud ehitada korterelamud. Üldplaneeringu menetluses ei ole kaebaja ega teiste isikute poolt viidatud võimalikele negatiivsetele mõjudele Natura alale seoses planeeringualale korterelamute püstitamisega. Üldplaneeringu menetluse käigus on läbi viidud eelhinnang, milles hinnati kõigi üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste mõju Tartu linnas asuvatele Natura aladele. Kaebaja on Ropka-Ihaste looduskaitseala Anne piiranguvööndi ekslikult arvanud Natura ala hulka. Seega on asjakohatud kaebaja väited, nagu asuks planeeringuala Natura 2000 vahetus läheduses, mistõttu oleks pidanud vastustaja algatama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Tegelikkuses on planeeringuala Natura 2000 alast umbes 600 meetri kaugusel. Seega ei pidanud haldusorgan algatama KSH-d, kuivõrd planeeringuala ei ole Natura 2000 alas ega külgne Natura 2000 võrgustiku alaga. Planeeringuala kauguse tõttu Natura 2000 võrgustiku alast ei oleks haldusorgan pidanudki arvama, et planeeringul oleks mõju Natura alale. Nimelt ei ole planeeringu iseloom selline, et sellel oleksid olulised mõjutused lähedalasuvatele aladele (nt tuleks selliseid mõjutusi kaaluda suurte tehaste planeerimisel). Kuigi planeeringuala ei asu Natura 2000 alas ega selle vahetus läheduses, heidab kaebaja vastustajale ette, et detailplaneeringu koostamisel ei ole vastustaja viinud läbi detailplaneeringu menetlemisel nn „Natura hindamist“. Kohtupraktika järgi toimub KSH läbiviimise vajalikkuse kindlaks tegemine eelhindamise käigus. Kui eelhindamise käigus jõutakse järeldusele, et objektiivse teabe põhjal on välistatud, et kavandataval tegevusel on eraldi või koos muude projektidega Natura alale oluline mõju, võib jätta KSH algatamata. Tartu Linnvalitsuse korralduse järgi, millega jäeti KSH algatamata, on läbi viidud eelhinnang, mille järgi on arvesse võetud ka seda, et planeeringuala läheduses asuvad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad. Arvestades, et Keskkonnaameti poolt on alal lubatud sedavõrd looduslikku keskkonda mõjutav tegevus, nagu seda on täitetööd, ei saanud kolmandal isikul ega vastustajal tekkida kahtlust, et planeeringu detailplaneeringuga kavandatav tegevus võiks avaldada mõju Ropka-Ihaste loodusalale. 3. isik märgib, et samuti ei saa vastustajale ette heita oluliste asjaolude arvesse võtmata jätmist KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel. Pelgalt väide, et kaebaja on planeeringualal näinud vingerjat, ei saa olla aluseks, otsustamaks detailplaneeringu menetluses KSH koostamise vajalikkuse üle. Esiteks on väide täielikult paljasõnaline ning tõendamata. Teiseks ei ole väide ka 4 eluliselt usutav, kuivõrd planeeringualal on Keskkonnaameti kooskõlastusel läbi viidud täitmistööd. Tööde käigus on maapinda oluliselt täitmise teel tõstetud, mille tagajärjel on valdav osa maa-alast muutunud täielikult kuivaks. Seega ei ole ka eluliselt usutav, et planeeringualal esineb kalaliigi kudemiskoht, nagu väidab kaebaja. Vastustaja ning teised haldusorganid saavad KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel tugineda üksnes ametlikele allikatele, mitte isikute paljasõnalistele väidetele liigi esinemise kohta planeeringualal. 3.isik on esitanud ka kohtukulude nimekirja. Kohtu seisukoht 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Kaebaja palub tühistada Tartu Linnavalitsuse 08.05.2018 korralduse nr 486, millega kehtestati Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneering. Kaebaja leiab, et viidatud korraldus on õigusvastane, sest planeerimismenetluses on õigusvastaselt jäetud algatamata KSH ning tegemata Natura hindamine. Looduskaitsealuste liikide isendite ja nende elupaikade hävitamine on looduskaitseseaduse rikkumine. Kaebaja on kaebuse esitanud avalikes huvides, lähtudes keskkonnakaitselistest aspektidest. Tartu Linnavalitsuse 11.11.2014 korraldusega nr 1178 algatati Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamine, kinnitati lähteseisukohad ning otsustati jätta algatamata Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringud menetletakse lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Kuivõrd Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneering algatati 11.11.2014 ehk planeerimisseaduse kuni 30.05.2015 kehtinud redaktsiooni ajal (PlanS varasem red.), siis tuleb planeeringumenetluse õiguspärasust hinnata planeerimisseaduse kuni 30.05.2015 kehtinud redaktsiooni alusel. PlanS (varasem red.) § 9 lg 12 sätestab, et detailplaneeringu koostamisel korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui see on nõutud

§ 33lõike 1 punktis 3 sätestatud juhtudel.

Sellistel juhtudel peab detailplaneeringu koostamisel arvesse võtma keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.

§ 33

lg 1 punkt 3 sätestas vaidlusaluse detailplaneeringu algatamise ajal, et keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldatakse strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus, kui see dokument on detailplaneering, mille alusel kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2–4 sätestatust. Vaidlusalusel alal ei kavandatud

§ 6

lõikes 1 nimetatud tegevusi.

§ 6

lg 2 sätestas detailplaneeringu algatamise ajal, et kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju. Sama paragrahvi lõige 4 sätestas, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla-, ülikooli-, vangla- ning muude samalaadsete projektide 5 arendamise korral. Lisaks sätestab § 15 p 10, et keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda muu käesolevas määruses nimetamata tegevuse korral, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Kuivõrd käesoleval juhul oli tegemist elurajooni arendamisega (s.h tehnovõrgud ja rajatised), siis tuli vastustajal anda detailplaneeringu algatamisel eelhinnang olulise keskkonnamõju olemasolu kohta. Kui eelhinnangu kohaselt olulist keskkonnamõju ei kaasne, ei ole KSH algatamine vajalik.

§ 5

sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 2. Tartu Linnavalitsuse 11.11.2014 korralduses nr 1178 on antud eelhinnang olulise keskkonnamõju olemasolu kohta ning on leitud, et kavandatav tegevus ei ole

mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevus ja planeeringule ei ole vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine. Viidatud korralduses on märgitud, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Samuti on märgitud, et „kavandatava tegevuse elluviimine toob kaasa taimkatte vähenemise ja taimede elupaikade vähenemise. Planeeringu käigus tuleb selgitada alal kasvavate III kaitsekategooria liikide kaitse korraldamine“. Vastustaja on tuginenud ka Keskkonnaameti 13.09.2013 kirjaga nr JT 6-8/13/20480-2 ( I kd tl 100) antud seisukohale, mille kohaselt kasvab EELIS-e andmetel alal III kaitsekategooria liigi ahtalehine ängelhein ja loodusdirektiivi II lisasse kantud taimeliigi emaputk isendeid. Alal on registreeritud elupaigatüüp 6540 – lamminiit. Planeeringuala piirneb kavandatava püsielupaigaga. Kavandatav tegevus on kooskõlas üldplaneeringuga. Keskkonnaamet viitab sellele, et on varasemalt andnud nõusoleku alal täitmistöödeks kinnitusega, et tegevus ei ohusta liigi säilimist elupaigas looduskaitseseaduse § 55 lg 8 mõistes. Keskkonnaamet märgib seisukohas, et lähtudes teadaolevast infost ei kaasne nende hinnangul tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik ning keskkonnatingimustega ja liikide kaitsega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 8 kohaselt planeeringumenetluse käigus. Kohus märgib, et KSH on kohustuslik üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Käesoleval juhul oli KSH vajalikkus vastustaja kaalutlusotsus. Kohtu hinnangul on vastustaja õiguspäraselt jätnud KSH algatamata. Vastustaja on keskkonnamõju olulisuse hindamisel lähtunud

§ 6

lg-s 3 nimetatud kriteeriumitest ja tuginenud Keskkonnaameti kui looduskaitse alal kompetentse asutuse seisukohale ning andmetele kaitsealuste liikide esinemise kohta detailplaneeringu alal. Vastustaja ja kolmas isik on õigesti märkinud, et detailplaneeringu ala ei piirne vahetult Natura alaga, sest Ropka-Ihaste looduskaitseala ei ole tervikuna Natura ala ( I kd tl 165-166). Selle looduskaitseala Anne piiranguvöönd, mis piirneb detailplaneeringu alaga, ei kuulu Natura 2000 võrgustikku. Natura alad jäävad detailplaneeringu alast ca 500-600 m kaugusele. Arvestades Natura alade kaugust ja detailplaneeringuga kavandatavat (elurajoon) on vastustaja õigesti leidnud, et mõju Natura aladele ei esine. Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsusega nr 494 on kehtestatud Tartu linna üldplaneering 2030+, mille raames on läbi viidud ka KSH. Viidatud üldplaneering näeb vaidlusalusele detailplaneeringu alale ette kortermajade ehitamise. Kaebaja on üldplaneeringu menetluses osalenud ning vaidlustanud kohtus ka Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsuse nr 494 soovides uue KSH läbiviimist. Jõustunud kohtuotsusega on tühistatud Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsus nr 494 osaliselt (Ropka silda ja selle ühendusteed puudutavas osas). Muus osas on seega tegemist kehtiva haldusaktiga, mis näeb vaidlusalusele alale ette segahoonestusala. Üldplaneeringu menetluses kaebaja hoonestuse osas vastuväiteid ei esitanud. Samuti on kaebajal olnud võimalik kaasa rääkida detailplaneeringu menetluses, mida ta ei ole aga teinud.

1. Detailplaneeringu algatamisel KSH algatamata jätmine ei välista seda, et hilisemas menetlusstaadiumis hinnatakse KSH vajadus ümber ning see viiakse siiski läbi. Kohtu hinnangul 6 sellist vajadust käesolevas asjas ei nähtu. Haldusasja materjalidest nähtub, et vastustaja on detailplaneeringu menetluses teinud koostööd Keskkonnaametiga ning Keskkonnaamet on 19.04.2017 kirjaga nr 6-2/17/4775-2 andnud tingimusliku kooskõlastuse Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringule (I kd tl 102). Viidatud kooskõlastusest nähtub, et varasemalt ehk 07.08.2015 on antud nõusolek osaliselt planeeringualale jääva pehme koeratubaka püsielupaiga piiride muutmiseks. Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu seletuskirjast nähtub, et koostööd on tehtud keskkonnaekspert U. Uriga, kellel on ka KSH tegemise õigus. Viidatud seletuskirjas on märgitud, et planeeringuga tehakse ettepanek püsielupaiga muutmiseks, sest püsielupaiga eesmärgiks olevate liikide leiukohad ega kasvukohad planeeringualani ei ulatu. III kaitsekategooria taimed tuleb võimalusel ümber asustada püsielupaiga territooriumile. Kolmas isik märgib õigesti, et vastustaja saab oma otsuseid kujundades tugineda vaid ametlikele allikatele. Kaebaja väidab, et Keskkonnaamet ei ole bioloogide poolt esitatud kaitsealuste liikide levikuandmeid EELIS-e andmebaasi kandnud, kuid kaebaja ei ole tõendanud, et enne detailplaneeringu kehtestamist oleks esitatud taotlusi EELIS-e andmebaasi täiendamiseks vaidlusaluse planeeringuala osas ja et need taotlused oleks jäetud Keskkonnaameti või vastustaja poolt tähelepanuta. Kohus märgib, et HKMS § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti või toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Kohus leiab seega, et vastustaja jättis olemasolevatele andmetele tuginedes KSH detailplaneeringu menetluses õiguspäraselt läbi viimata.
2. Kaebaja soovib kaebusega kaitsta vaidlusalusel detailplaneeringu alal ja selle vahetuses läheduses väidetavalt esinevaid järgmisi isendeid: harilik vingerjas, II kaitsekategooria kaitsealune linnuliik, arusisalik, rabakonn, rohukonn. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on 31.05.2018 esitanud Keskkonnaministeeriumile ettepaneku kaitseala loomiseks (muu hulgas vaidlusalusel planeeringualal), et kaitsta eelmärgitud isendeid (I kd tl 142). Keskkonnaministeerium on 24.09.2018 vastuses nr 8-12/18/3688-3 ( I kd tl 144) keeldunud kaitseala moodustamise menetluse alustamisest. Keskkonnaministeerium märgib vastuses, et vingerja elupaiga säilimine on Emajões piisavalt tagatud. Laululuik (II kaitsekategooria) ettepanekalal ei pesitse, samuti ei ole ala Eesti mastaabis oluliseks rändepeatuspaigaks. Kohus märgib, et arusisalik, rabakonn ja rohukonn ei ole I kaitsekategooria liigid, kellede kõik elupaigad tuleks kaitse alla võtta (LKS § 48 lg 1). Olemasolevad kaitsealused rabakonna ja rohukonna elupaigad jäävad Ropka-Ihaste looduskaitsealale. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja oma tegevusega rikkunud looduskaitseseadust. 5.Kaebaja on 21.07.2019 ja 22.07.2019 esitanud kohtule hulgalised dokumente, fotosid ning taotluse, mida kohus käsitleb asja arutamise uuendamise taotlusena (HKMS § 130). Kaebaja palub minna asja lahendamisel tagasi eelmenetluse staadiumisse, et kaebaja saaks esitada täiendavaid väiteid ning põhjendusi ning uusi tõendeid. Kaebaja väitel ei saanud ta kohtule varasemalt seisukohti ja tõendeid esitada, sest oli hõivatud maakohtus arutatavate tsiviilasjadega. Kohus leiab, et asja arutamise uuendamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus on 09.05.2019 kohtumääruses märkinud, et asja saab menetleda olemasolevate materjalide põhjal ning täiendavate dokumentide ja seisukohtade esitamiseks puudub vajadus. Kaebaja on täiendavad menetlusdokumendid esitanud hilinenult ning kohus keeldub nende asja juurde võtmisest ja esitatud taotlust rahuldamast. Kaebaja varasem hõivatus teiste kohtuasjadega ei saa olla asja arutamise uuendamise põhjuseks. Kaebaja ei saa valida endale meelepärast aega kohtumenetluses osalemiseks. Kohus jätab Marju Silveti 21.07.2019 esitatud taotluse asja arutamise uuendamiseks ning täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks rahuldamata. 7 6.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on lähtunud asjas otsustuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 7.Menetluskulud 7.1 HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Sama paragrahvi lõige 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik OÜ Avaare Kinnisvara on osalenud menetluses vastustaja poolel ning on 11.07.2019 esitanud kohtule taotluse kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 2100 eurot. Taotluse kohaselt on kolmas isik kandnud kulutusi õigusabile ning õigusabi osutamisele kulus aega 15 tundi hinnaga 140 eurot tund. 7.2 HKMS § 108 lg 11 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kolmanda isiku menetluskulude terves ulatuses väljamõistmine kaebajalt oleks tema suhtes ebaõiglane. Kaebaja puhul on tegemist füüsilise isikuga, kes on pöördunud kohtusse avalikes huvides, samas kui kolmanda isiku näol on tegemist kinnisvara arendajaga, kes peab oma valdkonnas tegutsedes arvestama ka teatud riskide ja kuludega. Kolmanda isiku menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine võib saada takistuseks avalikes huvides kaebuse esitamisel, kui isik peab kaaluma kas loobuda avalikes huvides kaebuse esitamisest seonduvalt suurte menetluskulude võimaliku kandmisega või mitte. Samas ei pea kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täies ulatus välja mõistmata, sest kolmas isik on kandnud kulusid ja pidanud esitatud kaebuse tõttu kohtunõudele vastama ning kaebaja on jätnud oma arvamused ja vastuväited detailplaneeringu avaliku väljapaneku järgselt esitamata, kuigi oli sellel ajal teadlik, et Tartu linna üldplaneering 2030+ nägi vaidlusalusele alale ette hoonestuse. Kohus peab põhjendatuks ja mõistlikuks mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 1000 eurot. Vastustaja ei ole kohtukulude nimekirja esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 8