alusel viivisenõude, taotledes kostjalt nii hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise kui alates hagi esitamisest lisanduva viivise väljamõistmist seadusjärgses määras kuni oma kohustuse kohase täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei taga viivis võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest ning rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid 09.12.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise arvestusele (alates 01.01.2018 kuni 09.12.2018, so 344 viivituses oldud päeva × 0,328767 eurot päevas) ega suurusele (113,10 eurot). Samas arvestades hageja nõude osalist rahuldamata jätmist, jääb osaliselt rahuldamata ka hageja viivisenõue.
alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis seadusjärgses määras 2500 eurolt (1500 + 1000) alates 10.12.2018 kuni 2500 euro tasumiseni. 8. Kohus mõistab eeltoodust tulenevalt kostjalt hageja kasuks välja 2613,10 eurot, millest 1500 eurot on projekteerimistööde ettemaks, 1000 eurot hüvitis lõpetamata ehitus- ja mööblitööde eest ning 113,10 eurot 09.12.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja lisanduva viivise 2500 eurolt seadusjärgses määras alates 10.12.2018 kuni 2500 euro tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 9.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~62% ulatuses nõudest, jätab poolte menetluskulud 62% ulatuses kostja kanda ja 38% ulatuses hageja kanda. 10.
lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 10.
lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv, mida tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv (
Antud tsiviilasja hind on
Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 400 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. 10.2.2. Tulenevalt
Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb
lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade esitamise puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb
lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Asja materjalidest nähtuvalt on antud tsiviilasjas hagejat esindanud vandeadvokaat Kalju Hanni, olles hageja lepinguliseks esindajaks
Kohus märgib, et lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 6268,80 eurot koos käibemaksuga, kuna hageja füüsilise isikuna ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus märgib, et advokaadibüroos töötava vandeadvokaadi tasu 144 eurot tunnis koos käibemaksuga tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabiteenus seisnenud eelkõige hagiavalduse koostamises, kostja vastusega tutvumises ning sellele seisukoha esitamises, kohtunõudele vastuse koostamises, istungiks ettevalmistumises ja sellel osalemises, kompromissiettepaneku esitamises, kohtunõuetele vastuste koostamises ja menetluskulude nimekirja esitamises ajakuluga kokku 43,32 tundi. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kohtule hagiavalduse (10.12.2018), seisukoha kostja vastusele (14.01.2019), vastuse kohtunõudele (04.03.2019), osalenud 11.04.2019 kohtuistungil, esitanud kohtule kompromissiettepaneku (18.04.2019), vastuse kostja seisukohtadele (10.06.2019), vastuse kohtunõudele (06.08.2020) ja menetluskulude nimekirja (19.11.2020). Kohus loeb õigusabikulud, mis on seotud eespool nimetatud menetlustoimingute tegemisega, põhjendatud ja vajalikuks summas 3744 eurot (26 tundi × 144 eurot). Kohus on seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab, et üldjuhul on asja materjalidega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine ning kliendiga nõupidamised/arutelud hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohus lähtub siinjuures ka asjaolust, et hageja esindaja kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja et menetlusdokumentide koostamine ei ole esindajale olnud õiguslikult keerukas. Arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust (töövõtulepingute rikkumisest tulenev nõue), tsiviilasja keerukust (vähekeerukas, selgelt piiritletud, vaidlus sisuliselt üksnes menetlusosaliste ringi ja hinnapakkumise kalliduse osas) ja mahukust (vähemahukas) ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas 3744 eurot. 10.3. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-18-122762 hageja menetluskulude 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.