Com Trading OÜ vastu poolte menetluskulud nende endi kanda.
) § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
76 lg 1, 2 järgu tuleb lepingut täita kooskõlas lepingu, seadusega.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, täitmisega viivitamine, osaline kohustuse täitmata jätmine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda
lg 1 p 1, 5, § 108 lg 1, § 113 lg 1 järgi viivist.
lg 3 järgi ei võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.
sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Vaidlus puudus järgmiste asjaolude üle: - Osaühing Elan Kinnisvara ja FinCom Trading OÜ (kostja 1) sõlmisid üürilepingu, mille alusel kasutas OÜ FinCom Trading ruumi aadressil xxxx. Kostja 1 kohustus tasuma üüri 96 kuus, milles ei sisaldu käibemaks. Kostja 1 kohustus tasuma kõrvalkulusid. Eeltoodu alusel on hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud üürileping
8 lg 1, § 271 järgi ning kostjal 1 on kohustus tasuda üüri ja kõrvalkulusid § 271 ja 292 lg 1, 8 lg 2, § 76 lg 1, 2 järgi. Vaidlus Käendusleping Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
143 lg 1 järgi on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.
lg 2 sätestab et tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis, lg 3 sätestab, et käendusleping kehtib ka seadusest või tehingust tuleneva vorminõude järgimata jätmise korral, kui käendaja täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse. Seega kui käenduskohustus ei ole küll kirjalikus vormis sõlmitud, siis kehtib ta juhul kui käendaja täidab käenduskohustust (TsÜS § 63 lg 1 lause II pool koostoimes
ÜS § 83 lg 1 lause I poole ja
ÜS § 118 lg 1, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele ning lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.
Hageja ega ka kostja 2 ei ole väitnud, et kostja 2 oleks täitnud oma käenduskohustust. Seega ei vasta lepingus p 12.6 viidatud käenduskohustus
lg 2 sätestatud kirjaliku vormi nõudele ja kuna kostja 2 pole käenduskohustust täitnud, siis ei ole käenduskohustus ehk käendusleping viidatud lepingu järgi kehtiv. Seega on tegemist tühise tehinguga TsÜS § 83 lg 1 lause I poole ja
ÜS § 84. lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna käendusleping kostjaga 2 on tühine, siis pole sellel ka õiguslikke tagajärgi TsÜS § 84 lg 1 järgi ning hageja ei saa nõuda kostjalt 2 tühise tehingu järgi
Eeltoodu tõttu jääb hagi kostja 2 vastu rahuldamata. Üürileping
lg 1 järgi võib lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seadusest ei tulene, et üürileping peaks olema sõlmitud kirjalikus vormis. Viidatud ja kohtule esitatud üürilepingu kirjaliku dokumendi järgi on sellele alla kirjutanud kostja 2 kui kostja 1 juhatuse liige, kuid nagu kohus tuvastas, ei ole kostja 2 kui kostja 1 juhatuse liige sellele lepingule alla kirjutanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja 2 abikaasal oli õigus sõlmida kostja 1 nimel seda üürilepingut. Seega nõustub kohus kostjaga 1, et hageja ja kostja 1 vaheline üürileping on sõlmitud suuliselt, mis on kooskõlas
Kostja 1 ei ole suulise lepingu olemasolu vaidlustanud. Kuivõrd üürileping on sõlmitud suuliselt, siis ei kohaldu hageja poolt kohtule esitatud kirjalikust lepingust tulenevad tingimused ega ole kostjale 1 siduvad
Eeltoodu alusel ei saa hageja nõuda ka viidatud kirjaliku lepingudokumendi järgi kostjalt 1
lg 1, 2 ja
113 lg 1 3. lause järgi lepingulist viivist 0,25% päevas võlalt. Hageja saab nõuda kostjalt 1 kohustuse täitmisega viivitamise korral
lg 1 II lause järgi seadusjärgset viivist, mis on 8 % aastas.
lg 1 järgi võib lepingut muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Võlasuhe, antud juhul leping, lõpeb
186 p 6 järgi lepingu ülesütlemisega.
lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima Kostja 1 väitis, et oli valmis xxxx üüritud ruumi üle andma hagejale 01.09.2018, kuid hageja keeldus ja leidis, et kostja 1 rikkus lepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaega ja oli omakorda nõus lepingu lõpetamisega 15.10.2018. Kostja 1 leidis, et leping lõppes 15.10.18. Seega saab kostja vastuväidetest
Hageja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et leping oleks lõppenud teisel ajal, kuid väitis, et kostja 1 lahkus ruumidest ega andnud võtmeid üle. Kostja 1 poolt kohtule esitatud sõnumivahetusest hagejaga, nähtub, et hageja seaduslik esindaja saatis 01.11.2018 A. U kontakttelefoni ja isiku nime, kellega saaks kostja 1 kontakti võtta (tl 11). A. U sõnumitest 02.11.18, 09.11.18 hagejale nähtub, et kostja 1 soovis hagejaga võtta ühendust, et anda üle ruumide võtmed hageja näidatud isikule, kuid lisas, et ta ei saa tolle isikuga kontakti. Kostja 1 viitas hageja esitatud arvele nr 12900 (tl 23, hagi lisa 6, vt istungi protokoll), mille kohaselt on hageja nõudnud üüri kostjalt 1 2018.a. oktoobrikuu esimese poole ehk 15 päeva eest (73,55 €). Hageja poolt kohtule esitatud arves nr 12989 (tl 25, lisa 8) nõuab hageja üüri kostjalt juba 2018.a. novembrikuu eest, kuid selles arves on ta nõudnud üüri ka 2018.a. oktoobrikuu teise poole eest, so 17 päeva eest vastavalt 15.10-31.10. Seega tegi hageja 2018.a. oktoobrikuu üüri arvestuse kahes jaos ehk nn poole kuu kaupa, kuid teistes kohtule esitatud ja kostjale 1 saadetud arvetes ei ole hageja üüritasu nõudnud poole kuu arvestuse kaupa. Hagi kohaselt on üür kuus 96 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Seega oli pooltel kokkulepe üüri tasumiseks kuu eest mitte poole kuu eest (poole kuu kaupa). Kostja 1 ei ole ka vaidlustanud seda, et kuu üür oli 96 €, mis ei sisalda käibemaksu. Viidatud kahte arvet ning kostja 1 esitatud sõnumivahetust hageja esindajaga hinnates, leiab kohus, et kostja 1 on tõendanud, et pooltevaheline üürileping lõppes 15.10.2018, vastasel korral polnuks hagejal vaja esitada 2018.a. oktoobri kuu üüri arvet kahas jaos ehk poole kuu kaupa. Seega lõppes pooltevaheline üürileping
Eeltoodu alusel ei saa hageja nõuda kostjalt 1 üürilepingu täitmist
lg 1, 1 ja § 271 ja 292 lg 1 järgi ehk üüri ja kõrvalkulude tasumist kostjalt 1 pärast üürilepingu lõppemist, so pärast 15.10.
lg 3 alusel nõuda kostjalt 1 pärast üürilepingu lõppemist asja kasutamise eest mingit hüvitist või tasu ja võimalikke muid kulusid vastavalt arvele nr 12989 2018.a. oktoobrikuu teise poole eest, novembrikuu tasu, kokku 235,35 €, arve nr 12993 järgi oktoobrikuu kõrvalkulusid perioodi eest 16.10.18-31.10.18 56,16 (108,82/31*16) ja arve nr 13056 järgi 2018.a. novembrikuu kõrvalkulusid 117,44 €, kõik kokku 408,85 €. Mis puudutab hageja poolt kohtule esitatud kostja 1 e-kirja 04.04.18, milles kostja 1 on kinnitanud, et maksab võlas olevad summad, siis on see e-kiri pärit varasemast ajast 04.04.18 (tl 30), kuid ei kinnita hageja väidet, et kostja 1 on nõus maksma hagetavad võlga, mis järgneb 2018.a. aprillikuule.
Kostja 1 on nõus võlga tasuma kuni 15.10.18, kuid ei ole väitnud, et see oleks tasutud. Kostja 1 ei ole teinud ka arvestust võla kohta. Kohus tuvastas, et kostjal 1 ei olnud kohustust tasuda hagejale 408,85 €, mille tõttu on kostja 1 võlg üüri ja kõrvalkulud eest seisuga 15.10.2018 814,21€ (1223,06– 408,85). Nii on kostja 1 rikkunud
mõttes
Selle tõttu on hagejal õigus nõuda
lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, §
Hagi põhivõla nõudes kostja 1 vastu on osaliselt põhjendatud, tõendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Kostjalt 1 tuleb välja mõista hageja kasuks 814,21 €. Eeltoodu alusel ei ole vaja kohtul anda hinnangut arvetele nr 12773, nr 12803 , nr 12835, nr 12865, nr 12900 nr 12930. Kohus tuvastas, et hageja ei saa nõuda viivist kirjaliku lepingu järgi, sest leping ei olnud sõlmitud kirjalikus vormis ja seega ei olnud hageja ja kostja 1 vahel
lg 1, 2 järgi suulises üürilepingus kokku lepitud, et kostja 1 tasub hagejale viivist võlalt 0,25% päevas. Kostja 1 ei ole vaidlustanud iseenesest hagiavalduses märgitud viivise perioodi, vaidlus oli tasutava võla perioodi ja viivise määra üle. Kuna põhivõla nõue kuulub osalisele rahuldamisele 66,57% (814,21/1223,96*100), siis oleks viivis, juhul kui see oleks 0,25% päevas, vastavalt hagis nõutule mitte 803,44 €, vaid 534,85 € (66,57% 803,44-st). Seadusjärgne viivise määr oli 2018.a., 2019.a.
lg 1 II lause, § 94 järgi 8% aastas ehk 0,02% päevas ja see on 12,5 korda väiksem kui hageja poolt arvestatud ja nõutud viivise määr 0,25 % päevas (0,25/0,02=12,5). Selle tulemusel on ka seadusjärge viivis 12,5 korda väiksem ehk vastavalt 42,78 € (534,85/12,5), mida hageja saab kostjalt 1
Kostja 1 ei ole väitnud, et ta oleks viivist või võlga tasunud ja nii on ta üüri ja kõrvalkulude tasumisega viivituses ehk kohustuse rikkumises
Eeltoodu tõttu on hageja nõue viivise saamiseks osaliselt põhjendatud, tõendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Kostjalt 1 tuleb välja mõista hageja kasuks viivist 42,78 €. Hageja nõudis ka edaspidist viivist protsendina võlalt kuni selle tasumiseni, mis on lubatav TsMS § 367 järgi. Nii tuleb kostjalt 1 hageja kasuks viivis välja mõista TsMS § 367,
MS § 405 lg 1 p 10 tuleb käesolev otsus viivitamatult täita. Menetluskulude jaotus, suurus TsMS § 162 lg 1, 2 sätestab, et menetluskulud jäävad selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. TsMS 163 lg 1 kohaselt jäävad hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud poolte kanda, kui kohus ei määra teisti. TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, § 143 p 1 järgi on menetluskulud kohtukulud ja asja läbivaatamise kulud, milleks on riigilõiv, eksperdi ja tõlgikulud. Kuna hagi kostja 2 vastu jäi rahuldamata, jäävad kostja 2 menetluskulud hageja kanda. Kostja 2 taotles käekirja ekspertiisi, mille kulud olid 282 eurot. Sellise kulu kandmine nähtub asja materjalidest. Muude kulude hüvitamist pole kostja 2 taotlenud. TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, § 143 p 1 järgi asja on kostja 2 poolt kantud ekspertiisikulu asja läbivaatamise kulu, mis tuleb hagejal kostjale 2 hüvitada ja hagejalt tuleb kostjale 2 välja mõista 282 €. Kuna hagi kostja 1 vastu kuulus osalisele rahuldamisele, siis jäävad hageja ja kostja 2 menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda ning kohus nende rahalist suurust kindlaks ei määra. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.