Obsah (5)

§ 175§ 693§ 176§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-18-8890

) § 175 lg-t

1. Kostja I pankrotihaldurit esindanud A.A. on sama pankrotihalduri töötaja. Mõlemad tegutsevad OÜ-s CAVERE ÕIGUSBÜROO, mis on pankrotihalduri Martin Krupi tegevuskohaks. Töötaja esinduse korral hüvitatakse üksnes sõidukulud, mille hüvitamist ei ole taotletud. Kostja II menetluskulud on osaliselt põhjendamatud.
2. Kostjate I ja II pankrotihaldurid vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Kostja I märkis, et menetlusosaline oli Roland Põder, keda esindas lepinguline esindaja A.A.. Väär on seega väide, et A.A. on menetlusosalise, s.o Roland Põdra, töötaja. Martin Krupp pankrotihaldurina tegutseb läbi Saneerimismenetluse OÜ. 3 EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS
3. Tartu Ringkonnakohus tühistas
4. aprilli 2020 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja tegi uue otsuse, millega määras Roland Põdra (pankrotis) pankrotihalduri põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot ja jättis hagejalt Roland Põdra (pankrotis) pankrotihalduri kasuks menetluskulud välja mõistmata. Osaühingu Aurol (pankrotis) pankrotihalduri põhjendatud menetluskulude suuruseks määras ringkonnakohus 432 eurot, mille mõistis hagejalt välja kostja II pankrotivarasse. Maakohtu otsust vaidlustati vaid menetluskulude suuruse osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud. Hageja nõue jäi kostja II pankrotimenetluses tunnustamata. Maakohus käsitles pankrotihaldureid ebaõigesti kostjate esindajatena. Ringkonnakohus parandas maakohtu minetuse ja luges õigeteks kostjateks kõigi kolme kostja osas pankrotihaldurid.
5. Riigikohtu tsiviilkolleegium rahuldas
6. oktoobri 2020 otsusega Roland Põdra (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Tartu Ringkonnakohtu
7. aprilli 2020 otsuse osas, millega ringkonnakohus Tartu Maakohtu
8. novembri 2019 otsust samas tsiviilasjas osaliselt tühistades määras uue otsusega Roland Põdra (pankrotis) pankrotihalduri menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot ja jättis menetluskulude väljamõistmise nõude rahuldamata. Tühistatud osas saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ülejäänud osas on ringkonnakohtu otsus jõustunud. Tsiviilkolleegium leidis, et ringkonnakohus on eksinud sellega, et kohaldas

§ 175lg 2 põhimõtet.

Kohaldada ei saa põhimõtet, vaid konkreetset sätet, seda vajaduse korral tõlgendades. Teiseks on ringkonnakohus

§ 175lg 2 esimest lauset liiga laiendavalt tõlgendanud.

Kohtuasjas osales ühe kostjana Roland Põdra (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et pankrotihaldurit esindanud A.A. oleks olnud tema töötaja. Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus hindama kostja I menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust

§ 175lg 1 alusel.

Ringkonnakohus saab lasta täpsustada ka pankrotihalduri esindamisega seotud asjaolusid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 28.11.2019 otsus tuleb tühistada osaliselt osas, millega maakohus mõistis hagejalt välja menetluskulu 1152 eurot Roland Põdra (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi kasuks (otsuse p 6). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab hagejalt välja menetluskulud 1152 eurot Roland Põdra (pankrotis) pankrotivarasse. Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2020 otsus on jõustunud osas, milles ringkonnakohus määras OÜ Aurol (pankrotis) pankrotihalduri menetluskulude rahaliseks suuruseks 432 eurot ning mõistis hagejalt välja OÜ Aurol (pankrotis) pankrotivarasse menetluskuluna 432 eurot ja märkis, et hagejal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Vastavalt

§ 693

lg-le 2 on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Ringkonnakohus arvestab asja uuel läbivaatamisel Riigikohtu 28.10.2020 otsuses esitatud seisukohti. 10. Ringkonnakohus andis lähtudes Riigikohtu juhistest 28.10.2020 otsuses 30.10.2020 määrusega menetlusosalistele tähtaja, et soovi korral täpsustada Roland Põdra (pankrotis) pankrotihalduri esindamisega seotud asjaolusid. 4 Hageja esitas 09.11.2020 ringkonnakohtule seisukoha, kus leiab jätkuvalt, et A.A. on OÜ CAVERE ÕIGUSBÜROO, mille kaudu pankrotihaldur Martin Krupp tegutseb, töötaja ja seega kostja I menetluskulude näol on tegemist töötaja kuludega, mis hüvitamisele ei kuulu. Küsimus, kas pankrotihaldurit Martin Kruppi esindanud A.A. on pankrotihalduri töötaja, on ringkonnakohtu hinnangul praeguseks lahendatud. Riigikohus on asjas tehtud otsuses leidnud, et ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et pankrotihaldurit Martin Kruppi esindanud A.A. oleks olnud tema töötaja, ning on andnud juhise, et asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus hindama kostja I menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust

§ 175lg 1 alusel.

Seega hageja seisukoht, kus jätkuvalt tuginetakse väitele, et kostja I menetluskulude näol on tegemist töötaja kuludega, mis hüvitamisele ei kuulu, ei ole asjakohane ja hageja 09.11.2020 seisukohale lisatud tõendid, millega hageja soovib täiendavalt tõendada, et A.A. on OÜ CAVERE ÕIGUSBÜROO, mille kaudu pankrotihaldur Martin Krupp tegutseb, töötaja, tuleb jätta asja juurde võtmata. 11. Roland Põdra (pankrotis) pankrotihaldur palub 11.11.2020 esitatud seisukohas jätta jõusse Tartu Maakohtu 28.11.2019 otsuse osas, millega hagejalt mõisteti Roland Põdra (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi menetluskulude katteks välja 1152 eurot ja viivis.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 176

lg 6 järgi võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kostja I menetluskulude rahaline suurus on võimalik kindlaks määrata 08.11.2019 esitatud menetluskulude nimekirja alusel. Riigikohus on selgitanud (nt 11.11.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Samuti on Riigikohus korduvalt rõhutanud (nt 03.04.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.3), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 järgi tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu määratud Roland Põdra (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi lepingulise esindaja A.A. kulu rahaline suurus 960 eurot (koos käibemaksuga 1152 eurot; Roland Põdra (pankrotis) pankrotihaldur on kinnitanud

§ 174

lg 10 kohaselt, et kulud kuuluvad tasumisele koos käibemaksuga) tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Roland Põdra (pankrotis) pankrotihalduri lepinguline esindaja on koostanud ja esitanud kohtu nõudel asjas kolm kirjalikku seisukohta ning komplekteerinud lisad. Nimetatud tegevuste ajakulu kokku 8 tundi on mõistlik ja põhjendatud ning tunnihind 120 eurot (lisandub käibemaks) kooskõlas tsiviilasja keerukuse ja mahukusega. Ka hageja ei ole apellatsioonkaebuses ega 09.11.2020 seisukohas väitnud, et pankrotihalduri Martin Krupi õigusabiteenuse tunnitasu oleks ülemäära kõrge või töömaht põhjendamatult suur. Kuna maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul kostja I õigusabikulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. 5 Asjas on õigeteks kostjateks pankrotihaldurid, mitte pankrotis olevad isikud ise. Samas pankrotiseaduse § 541 lg 1 kohaselt ka olukorras, kus haldur osaleb pankrotiseaduse alusel poolena võlgniku asemel (ja mitte võlgniku esindajana) pankrotivaraga seotud vaidluses, on halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb mõista Roland Põdra (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi menetluskulud hagejalt välja Roland Põdra (pankrotis) pankrotivarasse. 12.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja