← Eesti

2-21-416/9

KOHTUMÄÄRUS PANKROTIMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2021 kell 11.00, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-21-416 Menetlustoiming Pankroti väljakuulutamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja-võlgnik K. L. Võlgniku K. L. pankrotiavaldus RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada võlgniku pankrotiavaldus ning kuulutada välja, K. L., L., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, pankrot.
  3. Määrata K. L. pankrotihalduriks Jüri Truuts, tel 50 26 222, e-post: truuts@autente.ee, asukoht Jõe 2, Tallinn, II korrus.
  4. Avaldada pankrotiteade Ametlikes Teadaannetes.
  5. Määrata võlausaldajate esimene üldkoosolek
  6. märtsiks 2021 kell 14.00 asukohaga Pärnu Maakohtus, Rüütli 19, Pärnu linnas, I korruse saalis nr
  8. Kohustada võlgnikku K. L.t ilmuma nimetatud koosolekule võlgniku vande andmiseks, mitteilmumisel võib kohus tema suhtes kohaldada sundtoomist.
  9. Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda.
  10. Määrata K. L. ajutise pankrotihalduri Jüri Truutsi tasu suuruseks x eurot (ei sisaldu ega lisandu käibemaksu), millest x eurot (ei sisaldu ega lisandu käibemaksu) hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest ning ülejäänud summa mõista välja pankrotivara arvelt. Summad hüvitada OÜ-le B2C Konsult, registrikood 10504196, a/a nr EE282200221054755368, mille kaudu haldur tegutseb. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja ajutine pankrotihaldur (temale määratud tasu osas) esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Tsiviilasi 2-21-416 Sisulised asjaolud
  11. K. L. esitas kohtule 11.01.2021 võlgniku pankrotiavalduse, milles palus kuulutada tema suhtes välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus, sest võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole ajutine. Pankrotiavalduse ja selles sisalduva maksejõuetuse põhjuste seletuse ja võlanimekirja kohaselt on võlgniku makseraskused tekkinud 2019.aastal, mil avaldaja võttis laene, aitamaks elukaaslase laene tasuda. Koliti vanematest eraldi elama, tekkisid üürivõlgnevused, osasid laene tuli refinantseerida. Praeguseks on võlgnevusi kuue võlausaldaja ees kokku üle 22 000 euro, võlgnik elab koos elukaaslasega ja töötab xxx xxx ja xxx. Ainsaks sissetulekuks on palk 700-750 eurot kuus.
  12. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse 13.01.2021 määrusega ning määras võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) Jüri Truutsi ning kohtuistungi toimumise aja
  13. veebruariks
  14. Kohtuistungil osales võlgnik ja ajutine pankrotihaldur.
  15. Võlgnik selgitas istungil, et võlgnevused tekkisid, kuna soovis elukaaslase võlgnevusi vähendada. Ta töötab xxx. Netopalk on 750 eurot kuus. Elukaaslase suhtes on pankrot välja kuulutatud. Ta üritas võetud laene refinantseerida, aga sellega ei olnud võlausaldajad nõus. Kinnisvara ja sõidukeid ei ole. Tema nimel olev auto oli mõeldud nii kaua kasutamiseks, kuni see vastu peab. Juhilube võlgnikul ei ole ning tuttav müüs auto varuosadeks. Võlgniku nimel on mopeed, mis kirjutati tema nimele, kuna vennal oli dokument kehtetu. Jaanuaris kirjutati mopeed venna nimele, kuna soovis selle maha müüa. Ajutine pankrotihaldur selgitas, et haldur jääb esitatud aruande juurde. Arvestades võlgniku sissetulekut, saaks praeguse palga ja mittearestitava sissetuleku juures võlausaldajatele maksta 180 eurot kuus. Sel juhul läheks võlgade tasumiseks aega 11-12 aastat. Võlgnik on maksejõuetu. Kohtu seisukohad, tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused
  16. Kohus, vaadanud läbi asja materjalid ja kuulanud menetlusosalised istungi ära, leiab, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada K. L. pankrot. Võlgnikul on kohustusi halduri aruande kohaselt vähemalt 22 840.59 €, kuid vara, mille arvelt oma kohustusi täita, sisuliselt puudub. Võlgniku sissetulekuks on töötasu umbes 750 eurot kuus. Seega puudub võlgnikul puudub selline arestitav sissetulek, mis annaks võimaluse lähiajal võlgu olulises määras vähendada. Tal ei ole ka hetkel piisavaid vahendeid, et tasuda nii ajutise pankrotihalduri kui edaspidi pankrotihalduri tasu ja kulusid. Samas on võlgnik esitanud PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt PankrS § 171 lg 11 tuleb sellisel juhul pankrot välja kuulutada ka siis, kui esineb PankrS § 29 lg 1 nimetatud alus (olukord, kus menetlus peaks lõppema raugemisega, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks). Esitatud asjaoludel ei näe kohus hetkel pankroti väljakuulutamata jätmiseks alust tulenevalt PankrS § 171 lg 2 mõttest ehk takistust võimaliku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotimenetluse lõppedes.
  17. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on K. L. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku poolt elukaaslase kohustuste tasumiseks võetud eriliiki laenud ja suutmatus arvestada oma tegelike majanduslike võimalustega laene teenindada, arvatavasti ka ebapiisav eelarve planeerimise oskus. Haldur on välja selgitanud (kohus on seda kontrollinud), võlgniku elukaaslase K.H. pankrot on tsiviilasjas nr x-xx-xxxx välja kuulutatud 30.06.
  18. Maksejõuetuks muutus võlgnik ajutise halduri hinnangul mõne viimase aasta jooksul. PankrS 2

(3)Tsiviilasi 2-21-416 § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Antud asjaoludel ei ole alust väiteks, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuriteod, maksejõuetus on seega tekkinud muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kohtul ei ole alust asuda teistsugusele seisukohal maksejõuetuse põhjuste osas.
  1. Pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts, kellel on kohtu usaldus ning kes on kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Kuivõrd võlgnik palub pankrotimenetluse lõppedes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, tuleb temalt võtta ka võlgniku vanne esimesel võlausaldajate üldkoosolekul vastavalt PankrS § 86 sätetele. Lisaks tuleb käesoleva määrusega määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht vastavalt PankrS § 31 lg 6 sätetele.
  2. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 tuleb menetluskulud üldjuhul menetlust lõpetavas määruses jaotada ja ka summaliselt kindlaks määrata. Pankrotimenetluse kulud tuleb PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast. Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kulu. Kuna haldur on oma tasu taotluse esitanud, ei ole käesoleval juhul tema tasu kindlaksmääramiseks takistusi. Taotluse kohaselt on ta töötanud x tundi, mille eest x-eurose tunnitasu (maksimummäär x eurot) puhul on tasuks x eurot (ei lisandu ega sisalda käibemaksu). Kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks ilmselt raha ei jätku, palub haldur oma tasust x eurot välja mõista riigi vahenditest PankrS § 23 lg 3 kohaselt ning ülejäänud summa pankrotivarast OÜ-le B2C Konsult arveldusarvele, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus leiab, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud osaliselt. Nimelt PankrS § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne
  3. aasta
  4. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele redaktsiooni, mis kehtisid
  5. aasta
  6. jaanuarini. Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kuni 01.02.2021 kehtinud PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise summas x eurot riigi vahenditest juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Nimetatud säte antud juhul kohaldubki, sest võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning just seetõttu on kohus pankroti välja kuulutanud (vastasel juhul võiks olla alus menetluse raugemiseks). Vara pankrotimenetluse katteks on sisuliselt olematu, kas seda laekub töötasu arvel mittearestitavat summat ületavas osas juurde, selgub menetluse käigus. Seega leiab kohus, et antud juhul Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasust x eurot (ei sisaldu ega lisandu käibemaksu), mitte x eurot nagu haldur taotleb, ning ülejäänud summa tuleb välja mõista pankrotivarast. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et avaldaja enda menetluskulud (sh riigilõiv) tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta tema kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.