lg 1 p 1 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Kõrgmaa Süüdistatav Oleg Smirnov ringkonnaprokurör Jaanika Elukoht XXX, registreeritud aadressil XXX, isikukood 38510012235, Eesti Vabariigi kodakondsus, XXX, emakeel – vene keel, töökoht XXX Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, neist viimane: - 01.09.2014 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
, § 184 lg 2 p 2, § 188 lg 2 p 2, § 275 järgi vangistusega 3 aastat 6 kuud,
lg 2, § 68 lg 1 alusel vangistusega 4 aastat 5 kuud ja 21 päeva alates 16.12.2013. Tõkendit pole kohaldatud. Lepinguline kaitsja Silvi Erro Süüdistatav Dmitri Krugljakov Elukoht XXX, isikukood 38706223718, kodakondsus määramata, XXX, emakeel – vene keel, töökoht XXX 1 1-19-9130 Varasem karistatus: - 27.01.2010 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 21 p 1, § 22 lg 2,3– § 25 lg 2– § 392 lg 1 järgi vangistusega 9 aastat alates 10.07.
lg 1 p 1 järgi ning ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 07.12.2018 kuni 07.04.2019, s.o 4 (neli) kuud, karistusaja hulka ning mõista Oleg Smirnovile lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta vangistust. Kohaldada
lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Oleg Smirnov ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 28.08.2020. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest. Tunnistada Dmitri Krugljakov süüdi
lg 1 p 1 järgi ning ja mõista talle 2 1-19-9130 karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 22.07.2018, s.o 1 (üks) päev, karistusaja hulka ning mõista Dmitri Krugljakovile lõplikult ärakandmisele 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Kohaldada
lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Dmitri Krugljakov ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning
lg 2 p 2 ettenähtud kohustust - mitte tarvitama alkoholi.
lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 28.08.2020. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest. Tunnistada Nikita Fjodorov süüdi
Kohaldada
lg 1 ning mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Nikita Fjodorov ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta.
Asitõendid: CD plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. Mõista Oleg Smirnovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot sundraha ja 215 (kakssada viisteist) eurot 67 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et Oleg Smirnovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1091,67 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. 3 1-19-9130 Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB PANK pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700033057 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Oleg Smirnov, kriminaalasja number - 1-19-9130, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 180 lg 1 alusel õigusabi kulud, mis on tekkinud seoses valitud kaitsja S. Erro õigusabi osutamisega, jätta süüdistatava O. Smirnovi enda kanda. Mõista Dmitri Krugljakovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot sundraha ja 5 (viis) eurot 67 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et Dmitri Krugljakovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud sundraha näol summas 881,67 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB PANK pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700033060 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Dmitri Krugljakov, kriminaalasja number - 1-19-9130, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 180 lg 1 alusel õigusabi kulud, mis on tekkinud seoses valitud kaitsja S. Erro õigusabi osutamisega, jätta süüdistatava D. Krugljakovi enda kanda. Mõista Nikita Fjodorovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot sundraha ja 2776 (kaks tuhat seitsesada seitsekümmend kuus) eurot 07 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest, nimelt õigusabi kulud summas 1500 (üks tuhat viissada) eurot, riigi kanda. Määrata, et Nikita Fjodorovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 2152,07 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB PANK pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700033073 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Nikita Fjodorov, kriminaalasja number - 1-19-9130, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse 4 1-19-9130 läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
Dmitri Krugljakov`i süüdistatakse selles, et tema 22.07.2018.a kella 06:20 paiku grupis koos Oleg Smirnov´iga Narvas, Rakvere tn 71 asuva Megamarketi juures ehk olles avalikus kohas, peksis T U . Nimelt lõi Dmitri Krugljakov T U korduvalt rusikaga vastu nägu ning seejärel lõi 5 1-19-9130 Oleg Smirnov korduvalt T U näo piirkonda. Oma tegevusega tekitasid O. Smirnov ja Dmitri Krjugljakov T U füüsilist valu ning kehavigastuse alalõualuu murd. Lisaks oli O. Smirnov`i ja D. Krugljakov`i tegevuse tõttu häiritud kõrvaliste isikute rahu, kõrvaline isik A G oli juhtunust vapustatud ning helistas häirekeskusesse. Nimetatud tegevusega rikkus Dmitri Krugljakov avalikku korda KorS § 55 lg 1 p 1 mõttes, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüües, tõugates, kakeldes või muul viisil vägivaldselt käitudes. Lisaks süüdistatakse Dmitri Krugljakov´i selles, et ta 06.12.2018.a kella 23:20 paiku XXX maja juures grupis koos Oleg Smirnov`i ja Nikita Fjodoroviga viibides avalikus kohas peksis M L. Nimelt pärast seda, kui Oleg Smirnov lõi M L metallist toruga vastu pead, mille tagajärjel kannatanu kukkus, peksis Dmitri Krugljakov koos Nikita Fjodorov`ga kannatanut jalgadega. Samaaegselt jätkas Oleg Smirnov kannatanu M L metallist toruga peksmist, lüües kannatanut korduvalt metallist toruga vastu keha, pead ja nägu. Oma tegevusega tekitasid Oleg Smirnov, Dmitri Krugljakov ja Nikita Fjodorov M L füüsilist valu ja kehavigastusi - koljusisene vigastus, konkussioon, küünarvarre pindmised hulgivigastused, sääre pindmised hulgivigastused. Lisaks oli nende tegevuse tõttu häiritud kõrvaliste isikute rahu, kõrvaline isik O G oli juhtunust šokeeritud ja helistas häirekeskusesse. Nimetatud tegevusega rikkus Dmitri Krugljakov avalikku korda KorS § 55 lg 1 p 1 mõttes, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüües, tõugates, kakeldes või muul viisil vägivaldselt käitudes. Sel moel pani Dmitri Krugljakov oma tahtliku teoga toime avaliku korra raske rikkumise – avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o
Nikita Fjodorov`i süüdistatakse selles, et ta 06.12.2018.a kella 23:20 paiku XXX maja juures grupis koos Oleg Smirnov`i ja Dmitri Krugljakov`iga viibides avalikus kohas peksis M L. Nimelt pärast seda, kui Oleg Smirnov lõi M L metallist toruga vastu pead, mille tagajärjel kannatanu kukkus, peksis Nikita Fjodorov koos Dmitri Krugljakov`iga kannatanut jalgadega. Samaaegselt jätkas Oleg Smirnov kannatanu M L metallist toruga peksmist, lüües kannatanut korduvalt metallist toruga vastu keha, pead ja nägu. Oma tegevusega tekitasid Oleg Smirnov, Dmitri Krugljakov ja Nikita Fjodorov M L füüsilist valu ja kehavigastusi - koljusisene vigastus, konkussioon, küünarvarre pindmised hulgivigastused, sääre pindmised hulgivigastused. Lisaks oli nende tegevuse tõttu häiritud kõrvaliste isikute rahu, kõrvaline isik O G oli juhtunust šokeeritud ja helistas häirekeskusesse. Nimetatud tegevusega rikkus Nikita Fjodorov avalikku korda KorS § 55 lg 1 p 1 mõttes, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüües, tõugates, kakeldes või muul viisil vägivaldselt käitudes. Sel moel pani Nikita Fjodorov oma tahtliku teoga toime avaliku korra raske rikkumise – avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o
II Kohtuistung Süüdistatav Oleg Smirnov vastas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on arusaadav, tunnistab oma süüd osaliselt. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi. Ta seletas, et tema ei tekitanud T. U 6 1-19-9130 22.06.2018 kehalisi vigastusi ja esmakordselt nägi teda kohtusaalis ja varem ei ole teda näinud ega tundnud. O. Smirnov osaliselt tunnistab oma süüd episoodis, mis oli seotud kehaliste vigastuste tekitamisega M. L 06.12.2018 XXX maja juures ja tema ütles, et tegelikult sooritas mitu lööki käte ja jalgade vastu selle eest, et M. L väga solvas ja alandas teda. Süüdistatav Dmitri Krugljakov vastas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on arusaadav. Ta ei tunnistanud oma süüd temale esitatud süüdistuses andes ütlusi, et tema ei tekitanud T. U kehalisi vigastusi 22.06.2018. Ta viibis baaris Avenüü koos O. Smirnoviga seltskonnas, tema tuju oli hea, konflikte baaris ei toimunud ja 22.06.2018 hommikul tema jalutas koos tütarlapsega Megamarketi ja kortermajade juures, kuid nähes politseiautot tema hakkas jooksma, kuna oletas, et nad sõidavad tema järele väikse arusaamatuse tõttu. Tema nägi kannatanut T. U esmakordselt kohtuistungil ja varem tema ei ole teda näinud ega tundnud. Andes ütlusi selle episoodi osas, mis puudutas 06.12.2018 M. L kehaliste vigastuste tekitamist tema ütles, et tol õhtul tema oli täitsa purjus, liikus vaevaliselt ja ei pannud toime kuritegu. Kannatanu M. L tema nägi esmakordselt kohtuistungil ja varem tema ei ole teda tundnud ega näinud. Süüdistatav Nikita Fjodorov vastas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on arusaadav. N. Fjodorov ei tunnistanud oma süüd temale inkrimineeritud süüteo toimepanemises. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi, et püüdis sekkuda O. Smirnov`i ning M L vahel toimuvasse, kuid ainult selleks, et O. Smirnov eemale tõmmata. Prokurör taotles Oleg Smirnovile
lg 1 p 1 karistuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 07.12.2018-07.04.2019, s.o 4 kuud ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Mõista Dmitri Krugljakovile karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 22.07.2018, s.o 1 päev ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 7 kuud ja 29 päeva vangistust. Mõista Nikita Fjodorovile karistuseks 2 aastat vangistust. Arvestades Nikita Fjodorovi isikut leiab prokurör, et karistuse võib mõista tingimisi katseajaga 2 aastat kohaldades
Oleg Smirnovi ja Dmitri Krugljakovi kaitsja on seisukohal, et T. U kehaliste vigastuste tekitamise episoodis ei olnud esitatud ümberlükkamatuid tõendeid, mis tõendaksid D. Krugljakovi ja O. Smirnovi süüd. Seega tuleb õigeks mõista O. Smirnovi ja D. Krugljakovi antud kehaliste kahjustuste tekitamise episoodis. Mis puudutab M. L kehaliste vigastuste tekitamise episoodi, mis leidis aset 06.12.02018, siis D. Krugljakovi ja N. Fjodorovi tuleb õigeks mõista antud episoodis, kuna see ei olnud tõendatud. O. Smirnovi tegevust antud episoodis tuleb kvalifitseerida
Kaitsja palub piirduda O. Smirnovi vahistamise ajaga, vahistamine kestis 07.12.2018 kuni 07.04.2019. Nikita Fjodorovi kaitsja on arvamusel, et puuduvad piisavad ja ümberlükkamatud tõendid selles osas, et N. Fjodorov 06.12.2018 pani toime avaliku korra raske rikkumise füüsilise vägivalla kasutamisega st kuriteo, mis on ettenähtud
Kaitsja palub, et Nikita Fjodorovi suhtes oleks tehtud õigeksmõistev kohtuotsus ja menetluskulud palub jätta riigi kanda. Kohtuistungil toimus kannatanu T U ja M L ja tunnistajate R V , A G , J D , M L , N V , O G, A D , E B, V M, A B, V K , M J ülekuulamine. Kannatanu T U andis kohtuistungil ütlusi, et ta oli
) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Objektiivse koosseisu moodustab §-s 262 nimetatud teo – avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise – toimepanemine, mis on seotud
§-de 262 ja 263 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või rikutud avalikku korda muul viisil. Seejuures loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavade, heade kommete, normide või reeglitega 10 1-19-9130 kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Samuti on kriminaalkolleegium märkinud, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-102-03, RT III 2003, 27, 277, p-d 8, 9). Kohus leiab, et kõigi kolme süüdistatava süü on neile inkrimineeritud kuritegude episoodides tõendatud ning kuriteod õigesti kvalifitseeritud. T U episood Vaidlust ei ole, et 22.07.2018 öösel/varahommikul viibisid Dmitri Krugljakov ja Oleg Smirnov Narvas baaris Avenüü, mõlemad süüdistavad kinnitavad seda. Seda kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud Avenüü turvakaamera videosalvestust ning millelt nähtub süüdistatavate lahkumine baarist, Krugljakov kannab valget T- särki ning O. Smirnov sinist. Süüdistatavate ütluste kohaselt viibisid nad baaris kuni sulgemiseni. Baaris olles neil kellegagi konflikte ei olnud ning konflikte ei olnud ka baarist lahkumisel. Samas pärast baari Avenüü sulgemist kella 06:20 paiku Narvas Rakvere tn 71 juures peksti läbi T U ning kohus on seisukohal, et tõendid kinnitavad, et U peksid justnimelt D. Krugljakov ning O. Smirnov. Kannatanu U ütluste kohaselt oli ta
Süüdistatavad tänaval, ajal kui tänaval viibis ka teisi kõrvalisi isikuid, teist isikut pekstes, pidid aru saama, et nende käitumine võib häirida kõrvalisi isikuid. Seega oli süüdistatavate tegu tahtlik. M L episood Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Oleg Smirnov, Dmitri Krugljakov ning Nikita Fjodorov viibisid 06.12.2018 kella 23:20 paiku XXX ühiselamu juures. Seda kinnitavad nii süüdistatavad kui ka tunnistajad E B ning V M . Vaidlust ei ole ka selles, et põhjuseks, miks süüdistatavad ühiselamu juurde läksid, oli asjaolu, et O. Smirnov soovis kohtuda M L . Seda kinnitab nii O. Smirnov ise, kui ka tunnistajad M L ning N V . Eelnevalt oli O. Smirnov`il olnud M L telefonitsi vestlus, mille käigus kannatanu ja O. Smirnov teineteist solvasid. Seda kinnitavad O. Smirnov`i, M L ning A D ütlused. Vaidlus puudub ka selles, et O. Smirnov`il oli M L kohtumisel kaasas metallist kepp/toru ning O. Smirnov on tunnistanud, et kasutas seda toru M. L löömiseks. Vaidlus antud juhul on O. Smirnov`i poolt kasutatud vägivalla intensiivsuses ning selles, milline oli D. Krugljakov`i ning N. Fjodorov`i osalus antud sündmuses. Nii N. Fjodorov kui ka D. Krugljakov on eitanud kannatanu löömist. N. Fjodorov on küll möönnud, et püüdis sekkuda O. Smirnov`i ning M L vahel toimuvasse, kuid ainult selleks, et O. Smirnov eemale tõmmata. D. Krugljakov on andnud ütluseid, et ei mäleta ühiselamu juures toimunud sündmuseid, kuna oli väga purjus ning liikus vaevaliselt. O. Smirnov on samuti kinnitanud, et seda, et kannatanut lõid N. Fjodorov või D. Krugljakov ei olnud ning tema lõi M. L ainult paar korda käte ja jalgade pihta. Kohuse hinnangul on süüdistatavate ütlused kannatanu peksmise asjaolude osas ümber lükatud 12 1-19-9130 teiste asjas kogutud tõenditega. Asitõendi vaatlusprotokolliga, millega on vaadeldud ühiselamu XXX turvakaamera salvestust on tõendatud, et süüdistatavad saabuvad ühiselamu juurde autoga ning seejärel väljuvad kolmekesti autost ühiselamu sissepääsu juurde. O. Smirnov`il on kaasas metallkurika sarnane ese. Süüdistatavad jäävad ühiselamu juurde ootama ning kui ühiselamu sissepääsu juurde tuleb M L , hakkavad süüdistatavad M. L rääkima. Seejärel lahkuvad M L ja süüdistatavad kaamera vaateväljast ning mõne aja pärast jookseb ühiselamu sissepääsu juurde M L . Seejärel lähevad auto juurde Smirnov ja Krugljakov ning nende järel V M ning seejärel Nikita Fjodorov ning tema järel E B . Tagurdades sõidab auto otsa teisele autole. Asitõendi vaatlusprotokoll on kooskõlas tunnistaja M L ütlustega, mille kohaselt tuli ta detsembris 2018 õhtul ühiselamu juurde XXX ning nägi ühiselamu ukse juures kolme noormeest, üks nendest noormeestest oli Oleg Smirnov. Noormehed soovisid tema poja M rääkida, kuid M ei olnud kodus. Smirnov`il oli käes kepp. Kui M L tuli ühiselamu poole, siis O. Smirnov jooksis M L juurde ja lõi M L . M L kukkus ning kolmekesi nad peksid M läbi. Noormehed lahkusid hiljem autoga, kuhu istusid ka kaks tütarlast. Auto sõitis ärasõidul otsa tema autole. Eelnevaga on kooskõlas ka tunnistaja N V ütlused, mille kohaselt oli ta 06.12.2018 tööl XXX ühiselamus valvurina. Õhtusel ajal, kui ühiselamu uksed olid juba lukustatud, soovis ühiselamusse siseneda selle elanik M L . Tunnistaja ei jõudnud M L sisse lasta, sest ukse juures oli 3 noormeest, kes otsisid M L . Ühel noormehel oli kaasas justkui metallist kepp. Noormehed ja M L läksid eemale ning seejärel tuli M L tagasi öeldes, et tema poega pekstakse. Noormehed lahkusid hiljem autoga, kuhu istusid veel 2 tütarlast. Tunnistaja O G ütluste kohaselt helistas ta 06.12.2018 häirekeskusesse, sest hoovis toimus kaklus. Ta kuulis karjed, sai selgeks, et kedagi lüüakse ja kellelgi on valus ning ta vaatas aknast välja. Aknast nägi, et maas lamab noormees ja kolm noormeest löövad teda. Kaks lõid jalgadesse ja kolmas keha piirkonda ja hiljem jalgadesse. Kaks noormeest lõid jalgadega ning kolmas lõi kurikaga. Häirekeskusesse helistades võis tunnistaja öelda, et peksavad 4 noormeest, sest arvutas kokku kõik väljas olnud noormehed, st ka maas lamava. Peksmine lõppes, sest juurde tulid kaks neiut, kes viisid noormehed eemale. O. G oli sündmusest häiritud. Häirekeskuse kõne, mis on asitõendina vaadeldud kinnitab O. G ütluseid. O. G helistades häirekeskusesse teatab, et siin XXX maja juures peksab mitu noormeest rauast kurikatega ühte noormeest. Talle on seal kiirabi vaja, ta karjub kõvasti. Neli noormeest, peksavad ühte noormeest. Hiljem selgitab G kõnes järgmist, nad lihtsalt läksid eemale, mingid kaks tüdrukut tulid nende juurde ja nad läksid eemale. Ühiselamu sissepääsu poole. Seal on inimesele 100% kiirabi vaja, teda peksti kurikate ja jalgadega maaslamajat. Arvestades, et O. G helistas kannatanu peksmise ajal häirekeskusesse ning avaldas peksmise asjaolusid, sh seda, et peksmine toimus kurikaga, siis on ainetud väited, et O. G ei saanud juhtunut näha. Ilma juhtunut nägemata ei oleks ta saanud juhtunu ajal helistada ja avaldada selle kohta asjaolusid, mis kattuvad teiste asjas olevate tõenditega. Juhtunu osas on tunnistusi andnud ka M J , kes oma aknast juhtunut nägi, kuid nimetatud tunnistaja on andnud kohtueelses menetluses ning kohtumenetluses vastuolulisi ütluseid ning ta on möönnud, et võimalik, et tal on midagi meelest ära läinud. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulutatud M J andis ütlusi, et mõlemad noormehed seisid püsti, nende vahel toimub kõne või dialoog. Kohtueelses menetluses ta ütles, et ta vaatas aknast välja ja nägi väljas hoovis lamab üks poiss, tema akende vastas maas, tema kõrval seisab veel üks pikka kasvu poiss, tema nägu ta ei 13 1-19-9130 näinud. Poiss seisis kummargil maas lamava poisi kohal ja karjus midagi (II kd, tl 140-142). Seetõttu leiab kohus, et tunnistaja J ütlused ei ole usaldusväärsed ning tuleb tõendikogumist välja arvata. Toimunu pealtnägijaks oli ka V K , kes oma ütlustes kinnitas, et kuulis oma akna all tülitsemist ning nägi aknast välja vaadates kahte noormeest. Tunnistaja segas mitme meetri kaugusel ühiselamust riidlesid kaks normeest ja mitme meetri kaugusel ühiselamust oli üks nendest maas pikali, nimetades kord 1,5 meetrit, kord 3 meetrit. Kaklust ega rüselust ta ei näinud, nägi, kuidas üks noormees hakkas jooksma ja kukkus. Seejärel läks tunnistaja oma lapse juurde ning akna juurde tagasi tulles nägi juba noormehi lahkumas. Seega ei saanud tunnistaja näha kõike toimuvat. V K ütlused ei kajasta juhtunut tervikuna ning ei lükka ümber asjaolu, et kannatanut peksti ning peksti mitme isiku poolt. Asjaolu, et kannatanut peksis mitte ainult O. Smirnov, vaid peksjaid oli mitu, kinnitab ka häirekeskusesse tehtud kõne, milles naaber palub kannatanule kutsuda kiirabi ning, et kannatanu avaldas, et mingid inimesed peksid teda keppidega. Kannatanu M L ütluste kohaselt ühiselamu XXX juurde tulles nägi ta Oleg Smirnov`i, kes jooksis tema juurde ja hakkas lööma käte ja jalgade pihta ka pea pihta, lõi käte ja jalgadega ja mingi esemega. Löökidest ta kukkus ja tundis valu. Pikali olles ta kattis oma pea ja silmad ning ei näinud konkreetselt, kes teda lõi. Seega kuna kannatanu kattis oma pea ja silmad, siis ta ei saanud ta näha, kes teda peksid ning tema ütlused ei lükka ümber muid tõendeid, mis kinnitavad, et peksjaid oli mitu. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulutatud A D kinnitas ka, et 2018 detsembris peksti M L . M L ise rääkis talle, et teda peksis Oleg Smirnov ja tema tuttavad. Kannatanul M L tuvastatud vigastused kinnitavad samuti, et tegemist ei saanud olla ainult paari löögiga käte ja jalgade piirkonda, nagu on andnud ütluseid O. Smirnov, vaid arvestades vigastuste hulka ja paiknemist, oli tegemist intensiivse peksmisega. Nimelt nähtub fototabelist, millega on vaadeldud kannatanu vigastusi, et kannatanul esinevad vigastused lisaks ka näol. Patsiendikaardist tulenevalt on kannatanu avaldanud, et teda peksti võõraste inimeste poolt, kannatanu teadvusel, adekvaatne ja kontaktne. Diagnoositi koljusisene vigastus, konkussioon, küünarvarre pindmised hulgivigastused, sääre pindmised hulgivigastused. Seega kinnitavad eelnimetatud tõendid, et süüdistavad koos, st kolmekesi tulid ühiselamu juurde otsima M L ning ka peksid teda koos, st kolmekesi, mis lükkab ümber süüdistatavate versiooni, et M. L lõi ainult paaril korral O. Smirnov. Fjodorov`i ütlused ei ole usaldusväärsused ka lähtuvalt sellest, et Fjodorov on andnud kohtueelses menetluses ning kohtumenetluses vastuolulisi ütlusi. Nimelt osas, mis puudutas O. Smirnov`il kaasas olnud eset ning mille kohta Fjodorov tunnistas, et kohtueelses menetluses ei soovinud ta rääkida sellest, et O. Smirnov`il oli kaasas kepp. Seega süüdistatav tahtlikult esitas kohtueelses menetluses ebaõiget informatsiooni. Kohus arvab, et pole usaldusväärsed ka tunnistajate V M ja E B ütlused kannatanu peksmise asjaolude osas, kuna on vastuolus teiste kogutud tõenditega. V M keeldus kohtuistungil ütluste andmisest ning kohus võttis vastu tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Tunnistaja M ütluste kohaselt läks ta ühiselamu juurde ning nägi seal Nikita Fjodorov`i, Oleg Smirnov`i ning tundmatut noormeest. Noormehed seisid ja riidlesid, kaklust ta ei näinud, keppi kellelgi käes ei näinud. Ta jooksis ligi ning Nikita Fjodorov tõmbas Oleg Smirnov`i noormehest eemale. 14 1-19-9130 Noormees istus maas, ei karjunud, ei palunud abi. Seejärel nad läksid kõik kolmekesi auto juurde ning siis ta nägi, kuidas E B toob kuskilt Dmitri Krugljakov`i ning nad läksid viiekesti auto juurde. E B ütluste kohaselt järgnes ta koos Nikita Fjodorov`i endise abikaasaga Nikita Fjodorov`ile ja Dmitri Krugljakov`ile ühiselamu juurde. Ta kuulis karjed ja kuna Dmitri Krugljakov ja Nikita Fjodorov olid ebakained, siis võtsid nad kaasa ja viisid autosse. B ütluste kohaselt kui ta jooksis Dmitri Krugljakov`i juurde, siis oli Krugljakov koos Fjodorov`iga kahekesi ühiselamu sissepääsu juures. Oleg Smirnov`i ta Krugljakovi ja Fjodorov`i juures ei näinud ning O Smirnov tuli autosse hiljem. E B ütluste kohaselt oli Krugljakov täiesti purjus, ei hoidnud end jalul ning ta tõi ta autosse. M L ta selle õhtul üldse ei näinud. Kuid kohtueelsel uurimisel mäletas E B täpselt, et sellel ajal kui ta jooksis V takso juurest, siis nähi ühiselamu juures M L koos Dmitri Krugljakovi ja Nikita Fjodoroviga (I kd, tl 2). Seega ainuüksi tunnistajate M ja B omavahelised ütlused on vastuolus. Lisaks on need vastuolus asitõendi vaatlusprotokolliga ühiselamu turvakaamera videosalvestisest, milles nähtub, et autosse läksid kõigepealt Smirnov ja Krugljakov ning nende järel V M ning seejärel Nikita Fjodorov ning kõige viimasena E B . Seda, et keegi oleks vajanud abi liikumisel salvestusest ei nähtu, vastupidi nähtub, et Krugljakov oli võimeline iseseisvalt liikuma. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et on tõendatud, et M L peksid kõik kolm süüdistatavat. Arvestades, et peksmine toimus ühiselamu juures, st avalikus kohas ning O. G on kinnitanud, et oli juhtunust häiritud, siis rikkusid O. Smirnov, D, Krugjlakov ning Nikita Fjodorov avalikku korda KorS § 55 lg 1 p 1 mõttes, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüües, tõugates, kakeldes või muul viisil vägivaldselt käitudes. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (
Süüdistatavad ühiselamu juures teist isikut pekstes, seejuures selliselt, et kannatanu valust karjus, pidid ka aru saama, et nende käitumine võib häirida kõrvalisi isikuid, eelkõike isikuid, kes elavad ühiselamus. Seega oli süüdistatavate tegu tahtlik. Seega kohus leiab, et Oleg Smirnovi, Dmitri Krugljakovi, Nikita Fjodorovi poolt avaliku korra raske rikkumise toimepanemine on tõendatud kannatanute T U ja M L , tunnistajate R V , A G , J D , M L , N V , O G, A D , A B ütlustega, asitõendi vaatlusprotokollidega, isikute läbivaatuse protokollidega, äratundmiseks esitamise protokollidega, patsiendikaartidega. Kohus usaldab kannatanute T U, M L ja tunnistajate R V , A G , J D , M L , N V , O G, A D, A B ütlusi, kuna need haakuvad kogutud kriminaalasja materjalidega. Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistajad on andnud üksikasjalikud, järjepidavad ja veenvad ütlused. Oleg Smirnovi, Dmitri Krugljakovi, Nikita Fjodorovi ütluste analüüsil ilmnevad järgmised vasturääkivused:
Kohus on seisukohal, et Oleg Smirnov, Dmitri Krugljakov, Nikita Fjodorov panid inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelistena, kuna vastavalt
§-le 33 olid isikud süüvõimelised. Süüdistatavate käitumises esinevad inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. IV. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Karistust raskendavaid asjaolusid
mõttes ning karistust kergendavaid asjaolusid
16 1-19-9130 § 57 mõttes Oleg Smirnovi, Dmitri Krugljakovi, Nikita Fjodorovi tegevuses ei esine. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Oleg Smirnov on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning talle karistuseks on mõistetud tingimisi vangistust. Dmitri Krugljakov on varem karistatud. Nikita Fjodorov on varem karistamata.
lg 1 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada isikute süüd ning nende teopanust. Arvestada: - et kannatanu L episoodi puhul O. Smirnov läks kannatanuga kohtuma, seades eesmärgiks anda talle õpetust ning seda kinnitab asjaolu, et O. Smirnov läks kannatanuga kohtuma võttes kaasa metallist toru, mida ta kasutas kannatanu korduvaks löömiseks, - et nii O. Smirnov kui ka Krugljakov ning Fjodorov peksid juba maaslamavat kannatanut, seejuures Smirnov toruga ning Krugljakov ning Fjodorov jalgadega, - et nii kannatanu L kui ka kannatanu U suhtes toime pandud teod, olid toime pandud grupis, - et Smirnov ja Krugljakov panid toime lühikese ajavahemiku jooksul kaks avalikku korra rasket rikkumist, samas kui Fjodorov pani toime ühe, - kannatanutele tekitatud kehavigastuste raskust ja iseloomu, - süüdistatavate varasemat karistatust. Seega tuleb karistada O. Smirnovit 1 aasta 4 kuud vangistust. Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 07.12.2018 kuni 07.04.2019, s.o 4 kuud, karistusaja hulka ning mõista Oleg Smirnovile lõplikult ärakandmisele 1 aasta vangistust. Kohus peab võimalikuks jätta
alusel antud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui isik ei pane 1 aasta 6 kuud pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab seadusest tulenevaid käitumiskontrolli nõudeid. Dmitri Krugljakovit tuleb karistada 1 aasta vangistust. Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 22.07.2018, s.o 1 päev, karistusaja hulka ning mõista Dmitri Krugljakovile lõplikult ärakandmisele 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Kohus peab võimalikuks jätta
alusel antud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui isik ei pane 1 aasta 6 kuud pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab seadusest tulenevaid käitumiskontrolli nõudeid. Kuivõrd Krugljakov on viidanud kuriteo toimepanemise üheks põhjuseks alkoholijoovet, siis on edasiste kuritegude ärahoidmiseks mõistlik talle
lg 2 p 2 alusel kohaldada käitumiskontrolli ajaks kohustust mitte tarvitada alkoholi. Nikita Fjodorovit tuleb tunnistada süüdi
Kohaldada
lg 1 ning mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Nikita Fjodorov ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
MS § 126 lg 3 p 1,2,4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõendid: CD plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja 17 1-19-9130 materjalide juurde. VI. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasuga seotud kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS §-de 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Oleg Smirnovilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 876 eurot, kuna tegemist on teise raskusastme kuriteoga. Lisaks tuleb KrMS § 175 lg 1 p-st 4 lähtudes mõista Oleg Smirnovilt välja määratud kaitsjale G. Tšelnokova ja I. Belugini poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest väljamakstav tasu 210 eurot (tl 79, 28; 165); sõidukulud summas 5 euro 67 senti. KrMS § 180 lg 1 alusel õigusabi kulud, mis on tekkinud seoses valitud kaitsja S. Erro õigusabi osutamisega, jätta süüdistatava O. Smirnovi enda kanda. Määrata, et Oleg Smirnovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1091,67 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. KrMS §-de 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Dmitri Krugljakovilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 876 eurot, kuna tegemist on teise raskusastme kuriteoga. Lisaks tuleb KrMS § 175 lg 1 p-st 4 lähtudes mõista Dmitri Krugljakovilt välja sõidukulud summas 5 (viis) eurot 67 senti. KrMS § 180 lg 1 alusel õigusabi kulud, mis on tekkinud seoses valitud kaitsja S. Erro õigusabi osutamisega, jätta süüdistatava D. Krugljakovi enda kanda. Määrata, et Dmitri Krugljakovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud sundraha näol summas 881,67 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. KrMS §-de 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Nikita Fjodorovilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 876 eurot, kuna tegemist on teise raskusastme kuriteoga. Lisaks tuleb KrMS § 175 lg 1 p-st 4 lähtudes mõista Nikita Fjodorovilt välja määratud kaitsjale T. Massalina ja V. Rogulski poolt kriminaalasja osutatud õigusabi eest väljamakstav tasu 1270,40 eurot (tl 167, 171; 112); sõidukulud summas 5 euro 67 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest, nimelt õigusabi kulud summas 1500 (üks tuhat viissada) eurot, riigi kanda. Määrata, et Nikita Fjodorovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 2152,07 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §-dest 309-315. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik Tartu Ringkonnakohus 24.11.2020 o t s u s t a s : 1. Tühistada Viru Maakohtu 28. augusti 2020 kohtuotsus Oleg Smirnovi ja Dmitri Krugljakovi süüdistusasjas karistuse mõistmise osas. 18 1-19-9130 2. Oleg Smirnovile mõista
3.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistus 07.12.2018 kuni 07.04.2019, s.o 4 kuud. Oleg Smirnovil jääb kanda 2 aastat 2 kuud vangistust. 4. Dmitri Krugljakovile mõista
5.
Dmitri Krugljakovil jääb kanda 1 aasta 11 kuud 29 päeva vangistust.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.