Obsah (8)

§ 108§ 130§ 103§ 152§ 104§ 121§ 109§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Daimar Liiv 3. veebruar 2021, Tallinn 3-20-2500 Menetlusosalised Kaebajad: K. M., E. J., M. M.,

) § 152 lg 1 p 4 alusel. Vastustaja selgitab, et 11.01.2021 korraldusega nr 1-3/21/9 „Registrikannete kehtetuks tunnistamine“ tunnistas Keskkonnaamet kehtetuks registreeringud nr 50000437761, 50000437759, 50000437753, 50000437755, 50000437757, 50000430791, 50000430819, 50000430807, 50000430809, 50000430813, 50000430815, 50000435233, 50000435231, 50000435229, 50000437215, 50000437763, 50000430751, 50000430753, 50000430793, 50000417839, 50000394087, 50000394089, 50000437809, 50000430775, 50000445559, 50000445553, 50000445569 ja

1. Registreeringute nr 50000421149; 50000421177, 50000436647, 50000430799, 50000430801, 50000430779, 50000430817, 50000430795, 50000430797, 50000430803, 50000430805 ja 50000435235 kehtivus oli lõppenud juba enne 11.01.2021 korralduse andmist.
2. 13.01.2021 kohtunõudega palus kohus kaebajatel teatada omapoolne seisukoht menetluse lõpetamise osas koos menetluskulude hüvitamise taotlusega hiljemalt 5 päeva jooksul arvates nõude saamisest. Vastustajale andis kohus võimaluse esitada soovi korral omapoolne seisukoht kaebajate seisukohale (sh menetluskulude hüvitamise taotlusele kui see esitatakse) 5 päeva jooksul arvates kaebajate seisukoha saamisest. Samaks ajaks võis omapoolse seisukoha soovi korral esitada ka kolmas isik.
3. 18.01.2021 teatasid kaebajad kohtule, et paluvad lõpetada haldusasja nr 3-20-2500 menetlus. Kaebajad paluvad jätta menetluskulud täies ulatuses Keskkonnaameti kanda. Kaebajad märkisid, et juhul, kui kohus ei pea võimalikuks menetluskulude jätmist Keskkonnaameti kanda

§ 108

lg 6 alusel, siis paluvad nad uuendada

§ 130p 2 alusel menetlus ning tuvastada vaidlustatud metsateatiste õigusvastus.

Kaebajad paluvad tagastada kaebajate poolt tasutud riigilõiv Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ arveldusarvele EE

1. Kaebajad paluvad välja mõista menetluskulud iga kaebaja kasuks 1394,64 eurot so koondsumma 13 946,40 eurot (vastavalt menetluskulude nimekirjale), mille paluvad tasuda 2 Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers EE
2. Legal kontole Swedbank AS-is Kaebajad kinnitavad, et on selles haldusasjas halduskohtus kandnud järgmisi menetluskulusid ning et need on õigusvaidluse mahtu, keerukust ja menetluse kulgu arvestades vajalikud ja põhjendatud: 1) riigilõiv 300,00 eurot (kaebuse lisa 62); 2) väljavõtted e-kinnistusraamatust 20,00 eurot (kaebuse lisad 43-56); 3) esindajate kulu 13 622,40 eurot koos käibemaksuga (

§ 103lg 1 p 1).

Esindaja ajakulu on olnud kokku 94,6 tundi (18.01.2021 vastuse lisa 1, lisa 2) ning esindajate tunnihindadeks on 120,00 eurot (vandeadvokaadid, advokaadid), millele lisandub käibemaks. Praegusel juhul on ilmne, et haldusaktide kehtetuks tunnistamise on tinginud kaebajate poolt kaebuse esitamisest, milles on vastuoludele kehtestatud üldplaneeringu ning osaüldplaneeringuga üheselt viidatud. Kaebajad esitasid kaebuse 14.12.

1. Vastustaja esitas 31.12.2020 kohtule vastuväite, milles teatas, et ei nõustu kaebusega. 07.01.2021 esitas kaebaja täiendavad seisukohad seoses vastustaja vastuväitega, milles ühtlasi juhtis veelkord tähelepanu vastuolule Häädemeeste valla üldplaneeringu ja rannaalade üldplaneeringuga. 11.01.2021 võttis vastustaja vastu korralduse, millega tunnistas vaidlustatud metsateatised kehtetuks seoses vastuoluga kehtestatud üldplaneeringu- ja osaüldplaneeringuga. Seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses vastustaja kanda. Juhul, kui kohus peaks asuma vastupidisele seisukohale, taotlevad kaebajad menetluse jätkamist, s.o menetluse uuendamist ning vaidlustatud metsateatiste õigusvastasuse tuvastamist. Õigusvastasuse tuvastamine on sellisel juhul kaebajate õiguste kaitseks vajalik, tagamaks kaebajatele menetluskulude hüvitamine
2. 01.02.2021 saabus kohtule vastustaja seisukoht kaebajate menetluse lõpetamise menetluskulude hüvitamise taotlusele. ja 5.
3. Keskkonnaamet on
4. aastal läbi vaadanud sel hetkel kehtinud kohalike omavalitsuste üldplaneeringud ja teinud sellest metsaregistri töökihi nende üldplaneeringute osas, kus on toodud välja konkreetsed piirangud metsade majandamisele. Selliseid piiranguid, kus oli selgelt välja toodud kitsendused metsade majandamisel (konkreetne pindala, raieliigi erandid, piirangute ala, kooskõlastamise nõue jne) esines paarikümne omavalitsuse üldplaneeringus. Häädemeeste valla üldplaneeringus (kehtestatud 19.06.2013) on käsitletud metsadega seonduvat järgnevalt: „Häädemeeste alevikus ja mere pool VIA Balticat asuvad metsaalad on maakonnaplaneeringuga määratud kaitsemetsadeks. Kaitsemetsad käesoleva planeeringu mõistes on kogu valla piirides luidetel asuvad männimetsad, mille majandamine toimub vastavalt metsaseaduses sätestatule“. Tingimused rohevõrgustiku säilimiseks ja toimimiseks käsitleb, et rohelise võrgustiku koridoridel tuleb metsade raiumisel lähtuda valikraie printsiibist. Kaitsemets, kui metsakategooria, lõpetas kehtivuse 01.01.2007 jõustunud metsaseadusega, mistõttu ei ole antud mõiste otseselt sisustatud ja eeldaks lahti kirjutamist. 3 Osaüldplaneering (kehtestatud
5. aastal) sai Keskkonnaameti metsaosakonnale teatavaks kohtumenetluse käigus. Keskkonnaamet kui riigiasutus kooskõlastas osaüldplaneeringu eelnõu ning seda, millisel kujul üldplaneering lõpuks kehtestatakse, Keskkonnaamet etteulatuvalt ei tea. Kuna infot Häädemeeste rannaalade osaüldplaneeringust ei edastatud pärast kehtestamist kaardikihtidena, ei ole kitsendusi metsaregistri kaardikihtidel ning seetõttu nendega ka ei arvestatud. 5.
6. Keskkonnaamet märgib veel, et kaebajatel puudus kaebeõigus. Keskkonnaamet on oma põhjendatud seisukoha esitatud Tallinna Halduskohtule 30.12.2020 vastuses, mida Keskkonnaamet menetlusökonoomiast tulenevalt ei korda. Kaebajate kaebeõiguse puudumine välistab vastustajalt menetluskulude väljamõistmise. 11.01.2021 korraldusega nr 1-3/21/9 „Registrikannete kehtetuks tunnistamine“ tunnistas Keskkonnaamet kehtetuks registreeringud nr 50000437761, 50000437759, 50000437753, 50000437755, 50000437757, 50000430791, 50000430819, 50000430807, 50000430809, 50000430813, 50000430815, 50000435233, 50000435231, 50000435229, 50000437215, 50000437763, 50000430751, 50000430753, 50000430793, 50000417839, 50000394087, 50000394089, 50000437809, 50000430775, 50000445559, 50000445553, 50000445569 ja
7. Registreeringute nr 50000421149; 50000421177, 50000436647, 50000430799, 50000430801, 50000430779, 50000430817, 50000430795, 50000430797, 50000430803, 50000430805 ja 50000435235 kehtivus oli lõppenud juba enne 11.01.2021 korralduse andmist. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et registreeringud ei ole kehtetuks tunnistatud kaebuses esitatud asjaolude tõttu, vaid sellele juhtis tähelepanu Häädemeeste Vallavalitsus 05.01.2021 saadetud kirjaga, kus andis teada, et Rannametsa-Häädemeeste-Ikla maantee ääres kehtib Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering (kehtestatud 22.02.2018) ning palus edaspidi lähtuda metsateatiste väljastamisel konkreetsel alal kehtivast osaüldplaneeringust. Samuti palus Häädemeeste Vallavalitsus peatatud metsateatiste puhul arvestada üldplaneeringus toodud tingimustega. Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet Keskkonnaameti poolt ei ole põhjendatud. seisukohal, et menetluskulude tasumine
8. Kolmas isik omapoolset seisukohta menetluse lõpetamise osas kohtule ei avaldanud. KOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega haldusasja menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Keskkonnaameti 11.01.2021 korraldusega nr 1-3/21/9 „Registrikannete kehtetuks tunnistamine“ tunnistas Keskkonnaamet kehtetuks registreeringud nr 50000437761, 50000437759, 50000437753, 50000437755, 50000437757, 50000430791, 50000430819, 50000430807, 50000430809, 50000430813, 50000430815, 50000435233, 50000435231, 50000435229, 50000437215, 50000437763, 50000430751, 50000430753, 50000430793, 50000417839, 50000394087, 50000394089, 50000437809, 50000430775, 50000445559, 50000445553, 50000445569 ja

1. 4 Registreeringute nr 50000421149; 50000421177, 50000436647, 50000430799, 50000430801, 50000430779, 50000430817, 50000430795, 50000430797, 50000430803, 50000430805 ja 50000435235 kehtivus oli lõppenud juba enne 11.01.2021 korralduse andmist. Seega on kaebajad oma kaebuse eesmärgi saavutanud ning kohus lõpetab haldusasja menetluse.
2. Tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel (

§ 104lg 5 p 4).

Kaebajad on tasunud kaebuselt riigilõivu summas 150 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluselt 150 eurot. Kohus tagastab kaebuse esitajatele kaebuselt tasutud riigilõivu summas 150 eurot selle kandmisega Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ arveldusarvele EE072200221055109117. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. 9. Menetluse lõpetamise korral

§ 152

lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (

§ 108lg 6).

Kaebuse esitajad paluvad vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 13 946,40 eurot (so igale kaebajale 1394,64 eurot) vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (18.01.2020 menetlusdokument ja selle lisad). Vastustaja palub menetluskulud jätta kaebajate kanda esiteks, kuna kaebajatel puudus kaebeõigus ning teiseks, kuna vaidlustatud haldusakte ei tunnistatud kehtetuks kaebuse esitamise tõttu. 10. Esmalt märgib kohus, et ei nõustu vastustajaga selles, et kaebuse esitajatel puudub kaebeõigus, millest tulenevalt ei ole menetluskulude hüvitamine põhjendatud. Kohus märgib ainult seda, et kaebeõiguse olemasolu on käesoleval juhul, arvestades ka planeeringute sisus toodud rannamänniku kaitse eesmärke ja osaüldplaneeringut ning kaebajate tavapärast ja vahetut elulist kokkupuudet nende metsaaladega, vaidluse korral väga suure tõenäosusega pigem tuvastatav kui mitte. Arvestades aga asjaolu, et käesoleval juhul taotles vastustaja ise ja kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, mitte aga kaebeõiguse puudumise tõttu (millisel juhul tuleks menetlus lõpetada

§ 121

lg 2 p1 alusel), ei ole menetlusökonoomika seisukohalt vajadust sellel küsimusel pikemalt peatuda. 11. Kohus ei jaga vastustaja seisukohta ka selles, et vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamine ei toimunud kaebuse esitamise tõttu ning sel põhjusel tuleks jätta kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Selles osas on

§ 108lg-t 6 kohtupraktikas tõlgendatud laiendavalt.

Keskkonnaameti 11.01.2021 haldusakti kohaselt hõlmatud raiealad jäävad RannametsaHäädemeeste-Ikla maantee äärde, kus on Häädemeeste Vallavolikogu poolt 22.02.2018 kehtestatud Häädemeeste rannaalade osaüldplaneering, millega on määratud enamik Rannametsa-Häädemeeste-Ikla maantee äärseid metsi rohevõrgustiku alade hulka. Osaüldplaneering sätestab, et rohelise võrgustiku koridoridel tuleb metsade raiumisel lähtuda valikraie printsiibist. 05.01.2021 saatis Häädemeeste vallavalitsuse esindaja Keskkonnaametile kirja, milles palus peatatud metsateatiste menetlemisel lähtuda üldplaneeringus kehtestatud tingimustest. Lisaks on rõhutatud, et kogu eelnimetatud maantee ümbrus on osaüldplaneeringuga määratud Ikla-Kabli-Jaagupi väärtuslikuks rannamaastikuks. Väärtuslike maastike esmaseks maakasutustingimuseks on väärtuslike maastike omapära säilitamine. Kultuurmaastiku kaitse eeldab majandustegevuse ja uute rajatiste hoolikat planeerimist, et ei hävitataks olemasolevaid väärtusi. Samal ajal saab kultuurmaastikku kaitsta ainult sihipärase hooldusega. Seega väärtuslike maastike metsade raiete liigi valikul peab tagama, et säiliks 5 konkreetse metsa olemasolev miljööväärtus. Ülaltoodud uue teabe valguses tunnistab Keskkonnaamet kehtetuks käesoleva korralduse otsustava osa p 1 nimetatud registreeringud. Kuigi Keskkonnaamet väidab, et kohaliku omavalitsuse 2018. a osaüldplaneering polnud talle teada, siis esiteks ei olnud mitteteadmine haldusakti andmise ajal tingitud kaebajast ning kui Keskkonnaamet oleks nn automatiseeritud menetluse asemel lähtunud HMS-st ja suhelnud kohaliku omavalitsusega (kuna rohekoridoris paiknevate väärtuslike männimetsade olemasolu piirkonnas pidi olema teada ning KKA möönab, et valla üldplaneeringu asjakohaste punktide tõlgendamisel oli küsitavusi) või ka kaebajatega, siis oleks otsustamiseks vajalik teave suure tõenäosusega õigeaegselt laekunud. Kohus peab siinkohal oluliseks ka seda, et vaatamata kaardikihtide puudumisele, oli vastustaja teadlik läbi osaüldplaneeringu menetluse, et vastavad kitsendused on suure tõenäosusega (arvestades kooskõlastuste andmise aega) juba kehtestatud ja oleks nii või teisiti pidanud täiendavalt kontrollima olukorda. Haldusorgani sisese olemasoleva teabe liikumise eest vastutab ikkagi haldusorgan ise, mitte väline isik. Teiseks, kuna kaebuse esitamise ja selle avaliku kajastamise tõttu kontrollis kohalik omavalitsus raiete lubatavust kohalike planeeringute kontekstis, siis tõi kaebuse esitamine sellest tulenevalt igal juhul kaasa kaevatavate metsateatiste kehtetuks tunnistamine. Kolmandaks olid kaebuses toodud faktilised asjaolud ja põhjendused, mis seonduvad rannaalade osaüldplaneeringu kaitseeesmärkidaga. Viimaseks hoidis esialgse õiguskaitse kohaldamine vähemalt osaliselt ära ülemäärase raie, mistõttu olid kaebuse esitamisel reaalsed tagajärjed. Seega ei nõustu kohus vastustajaga, et menetluskulu tuleks jätta kaebajate enda kanda. 12.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohtupraktikas on leitud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Kohus leiab, et arvestades vaidlustatud haldusaktide ja kaebajate rohkust ning vajadust tutvuda kaebuse koostamisel suure hulga registri- ja muude andmetega oli kaebajate esindamise puhul tegemist keeruka ja mahuka haldusasjaga. Kohus leiab, et kaebuse koostamine ja sellega seotud toimingud olid valdavas osas vajalikud ning põhjendatud. Kohus nõustub kaebajatega ka selles, et arvestada tuleb, et menetluskulu ühe kaebaja kohta on oluliselt väiksem halduskohtumenetluse ühe kaebaja kohta keskmiselt välja mõistetavast menetluskulust ning seda olukorras, kus vaidlus on praegusel juhul keskmisest keerukam. Kaebajatele kohaldatud tunnihind on seejuures aga keskmisest madalam vandeadvokaadi tunnitasu. Samas tuleb kohtul menetluskulude väljamõistmisel arvestada asjaoluga, et osaliselt on need olnud põhjendamatud. Nimelt tagastas kohus ilmselgelt põhjendamatuna kaebuses esitatud keelamisnõude kaebeõiguse puudumise tõttu ja jättis rahuldamata osaliselt kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse keelamisnõudega seotud osas. Sellest tulenevalt leiab kohus, et õigustatud on vastavas osas menetluskulude jätmine kaebajate kanda. Kuna esitatud keelamiskaebuse sisuline ja osaliselt ka õiguslik argumentatsioon on kohtu hinnangul suures osas ühtne ja tühistamisnõudega läbi põimunud, leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb kaebajatele väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada ja vastustajalt igale kaebajale välja mõista menetluskulud summas 1000 eurot (koos käibemaksuga). Kohus märgib, et kuigi kaebajad esitasid oma taotluse menetluskulude osalise väljamõistmise korral menetleda nende õiguste kaitseks (menetluskulude hüvitamise osas) kaebust edasi raieteatiste õigusvastasuse tuvastamise osas, ei näe kohus käesoleval juhul, et selliseks menetluseks oleks olemas piisav õiguslik alus. Nimelt ei loe kohus pärast seda, kui vastustaja on ise tunnistanud vaidlustatud haldusaktid kehtetuks ja tuginenud seejuures ka kaebajate poolt välja toodud argumentidele (osaüldplaneeringu ja üldplaneeringu sisu), et esineks oht 6 kaeabajate huve kahjustavale sarnasele vastustaja tegevusele. Vastustaja on kohtu hinnangul vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamisega sisuliselt omaks võtnud, et need olid õigusvastased. Arvestades kehtivaid planeeringuid ei ole kohtu hinnangul eriti tõenäoline, et vastustaja teeks sisuliselt samadel asjaoludel haldusmenetluses uuesti sama vea. Ühtlasi omab kaheldamatult preventiivset mõju ka kaebajate põhjendatud menetluskulude väljamõistmine vastustajalt. 13. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamisel ei saa kaebuse esitaja pöörduda sama nõude ja alusega halduskohtusse (

§ 43ja § 155 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 7