← Eesti

2-18-2253/101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-18-2253 Tsiviilasi A.A. ja B.B. hagi C.C. vastu elatise väljamõistmiseks B.B. hagi E.E. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus A.A. nõude osas 450 eurot B.B. nõude osas 450 eurot B.B. nõude osas 450 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. septembri 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik C.C. apellatsioonkaebus B.B. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad A.A. ja B.B. hagi: Apellant (kostja): C.C. (ik: XXXXXXXXXXX), esindajad Aivira Jatsuk ja Irina Bušujeva Vastustajad (hagejad): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX) ja B.B. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja E.E. B.B. hagi: Apellant (hageja): B.B. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C.C., lepingulised esindajad Aivira Jatsuk ja Irina Bušujeva Vastustaja (kostja): E.E. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Maria Abramenkova RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. septembri 2019 otsus osaliselt osas, millega mõisteti C.C.lt välja elatis
  5. augustist 2017 kuni
  6. veebruarini 2018 A.A. kasuks 1220,44 eurot ja B.B. kasuks 1220,44 eurot (resolutsiooni p-d 2 ja 3), ning osaliselt osas, millega mõisteti C.C.lt välja elatis 200 eurot kuus A.A. kasuks
  7. veebruarist 2018 kuni A.A. täisealiseks saamiseni ja B.B. kasuks
  8. veebruarist 2018 kuni B.B. täisealiseks saamiseni (resolutsiooni p-d 4 ja 5). Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista C.C.lt välja elatis ajavahemiku
  9. augustist 2017 kuni
  10. veebruarini 2018 eest A.A. kasuks 762,72 eurot ja B.B. kasuks 762,72 eurot ning alates
  11. veebruarist 2018 kuni
  12. novembrini 2019 A.A. kasuks 200 eurot kuus ja B.B. kasuks 200 eurot kuus. Täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni, märkides, et kohtuotsuse punktides 2.4 ja 2.5 väljamõistetud elatis tuleb tasuda E.E. pangakontole.
  13. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2.
  14. Rahuldada A.A. ja B.B. hagi osaliselt. 2.
  15. Mõista C.C.lt välja A.A. kasuks elatis
  16. augustist 2017 kuni
  17. veebruarini 2018 kokku 762,72 eurot. 2.
  18. Mõista C.C.lt välja B.B. kasuks elatis
  19. augustist 2017 kuni
  20. veebruarini 2018 kokku 762,72 eurot. 2.
  21. Mõista C.C.lt välja A.A. kasuks elatis
  22. veebruarist 2018 kuni
  23. novembrini
  24. a 200 eurot kuus. 2.
  25. Mõista C.C.lt välja B.B. kasuks elatis
  26. veebruarist 2018 kuni
  27. novembrini
  28. a 200 eurot kuus. 2.
  29. Kohtuotsuse punktide 2.4 ja 2.5 täitmisel arvestada, et
  30. augustist 2018 kuni
  31. aprillini 2019 tasus C.C. hagejate esindajale E.E.le elatisena kokku 2355,05 eurot. Kui C.C. on pärast
  32. aprilli 2019 vabatahtlikult tasunud elatise hagejatele, tuleb sellega kohtuotsuse täitmisel arvestada. 2.
  33. Kohtuotsuse punktides 2.4 ja 2.5 väljamõistetud elatis tuleb tasuda E.E. pangakontole. 2.
  34. Rahuldada B.B. hagi osaliselt. 2.
  35. Mõista E.E.lt välja B.B. kasuks elatis
  36. augustist 2017 –
  37. märtsini 2018 kindla summana 1516,05 eurot. 2.
  38. Mõista E.E.lt välja B.B. kasuks elatis alates
  39. märtsist 2018 kuni
  40. juunini 2018 summas 200 eurot kuus ning alates
  41. juunist 2018 kuni B.B. täisealiseks saamiseni
  42. novembril 2028 summas 150 eurot kuus. 2.
  43. Elatist B.B. ülalpidamiseks maksta hageja ema C.C. arvelduskontole nr X, selgitusega „elatis“. 2.
  44. Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette. 2.
  45. Tasaarvestada C.C.lt kohtuotsuse punktis 2.2 A.A. kasuks ja ülalpidamiseks väljamõistetud elatis 762,72 eurot ja punktis 2.3 B.B. kasuks ja ülalpidamiseks väljamõistetud elatis 762,72 eurot, kokku 1525,44 eurot, kohtuotsuse punktis 2.9 E.E.lt B.B. kasuks ja ülalpidamiseks väljamõistetud elatisega 1516,05 eurot. 2 Tasaarvestuse tulemusena mõista C.C.lt välja A.A. ja B.B. kasuks ja ülalpidamiseks elatis kokku 9,39 eurot. Väljamõistetud 9,39 eurot tuleb tasuda E.E. pangakontole. 2.
  46. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. 2.
  47. Määrata, et menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 2.
  48. C.C. riigi õigusabi tasu ja kulud kokku summas 870 eurot jätta riigi kanda.“
  49. Rahuldada C.C. apellatsioonkaebus osaliselt ja jätta B.B. apellatsioonkaebus rahuldamata.
  50. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud Tartu Ringkonnakohtu
  51. novembri 2019 määrusega A.A.le ja B.B.le ilma hüvitamiskohustuseta antud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
  52. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  53. märtsi 2020 hagi tagamise määrus, millega kohustati E.E.d maksma hagi tagamise korras B.B.le elatist 100 eurot kuus alates
  54. märtsist 2020 kuni tsiviilasjas nr 2-18-2253 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
  55. Võtta asja juurde E.E. poolt
  56. novembril 2019,
  57. jaanuaril 2020,
  58. jaanuaril 2020 ja
  59. aprillil 2020 ning C.C. poolt
  60. jaanuaril 2020 ja
  61. aprillil 2020 esitatud täiendavad tõendid. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  62. A.A. ja B.B. (hagejad/pojad) esitasid oma isa, E.E. kaudu 12.02.2018 maakohtule hagi C.C. (praegune perekonnanimi C.C.) (kostja/ema) vastu elatise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-182253). B.B. (hageja/tütar) esitas oma ema, C.C. kaudu 28.03.2018 hagi E.E. (kostja/isa) vastu elatise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-18-4785). 17.07.2018 määrusega liitis maakohus tsiviilasjad ühte menetlusse numbriga 2-18-
  64. A.A. ja B.B. palusid mõista emalt välja igakuise elatise suuruses ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast kummagi poja ülalpidamiseks alates 10.08.2017 kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on E.E. ja C.C. abielust sündinud kolm last: pojad A.A. (X) ja B.B. (X) ning tütar Alina (X). Ema lahkus pere juurest
  65. a augustis ning pojad jäid elama isaga ja tütar emaga. Ema on nõus elatist maksma vaid kohtuotsuse alusel.
  66. Ema oli nõus tasuma mõlemale pojale elatist 150 eurot kuus. Suuremat elatist ema varaline seisund tasuda ei võimalda, poegade kulud ei ole nii suured, et põhjendatud oleks miinimummääras elatis, ning ema on teinud poegade heaks kulutusi ka vahetult. Elatis tuleks 3 välja mõista alates 18.09.2017, kuna 03.07.–11.08.2017 olid kõik lapsed koos emaga Krimmis puhkusel ja üksnes ema ülalpidamisel. Ema palus arvestada, et isa saab poegadele lapsetoetust.
  67. B.B. palus mõista isalt välja seadusega ettenähtud miinimumsummas elatise alates 03.07.
  68. Tütre vajadused moodustavad hagiavalduse kohaselt 466 eurot kuus, 13.12.2018 seisukoha kohaselt 510 eurot kuus. Isa tütre ülalpidamises ei osale.
  69. Isa oli seisukohal, et lapsed on võrdsed, ning palus määrata tütrele sama suure elatise kui poegadele ja vähendada elatise summat poole riiklike toetuste võrra. MAAKOHTU LAHEND
  70. Viru Maakohus rahuldas
  71. septembri 2019 otsusega A.A. ja B.B. hagi osaliselt ning mõistis C.C.lt välja elatise
  72. augustist 2017 kuni
  73. veebruarini 2018 A.A. kasuks 1220,44 eurot ja B.B. kasuks 1220,44 eurot ning alates
  74. veebruarist 2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni A.A. kasuks 200 eurot kuus ja B.B. kasuks 200 eurot kuus. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et
  75. augustist 2018 kuni
  76. aprillini 2019 on C.C. tasunud hagejate esindajale E.E.le elatisena 2355,05 eurot. Kui C.C. on pärast
  77. aprilli 2019 vabatahtlikult tasunud elatist hagejatele, tuleb sellega kohtuotsuse täitmisel arvestada. B.B. hagi rahuldas maakohus samuti osaliselt ning mõistis E.E.lt välja B.B. kasuks elatise
  78. augustist 2017 kuni
  79. märtsini
  80. a 1516,05 eurot ning alates
  81. märtsist 2018 kuni
  82. juunini
  83. a 200 eurot kuus ja alates
  84. juunist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni 150 eurot kuus. Poolte menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda ning C.C. riigi õigusabi tasu ja kulud summas 870 eurot riigi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt elavad pojad isaga ja on isa ülalpidamisel, ema elab poegadest eraldi. Tütar elab emaga ja on ema ülalpidamisel, isa elab tütrest eraldi. Seega on hagejad kostjatelt ülalpidamist saama õigustatud isikud. Tagasiulatuv elatis A.A. ja B.B. hagi Kohus leidis, et hagiavalduses märgitud kuupäev, millest alates elatist nõutakse (10.08.2017), on piisavalt põhistatud. Ema ei vaielnud vastu väitele, et pärast 10.08.2017 ja enne hagi esitamist ta poegade ülalpidamiskohustust ei täitnud. Alla seaduses sätestatud miinimummäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg-s 2 sätestatud alustel. Emal on ülalpidamiskohustus kolme lapse ees. Ema sissetulek ajavahemikus
  85. a august kuni
  86. a veebruar oli keskmiselt X eurot kuus (töötasu + riiklikud toetused). Asjaolu, et emale kuuluvad Narvas kaks korteriomandit, hooneühistu liikmelisus ja sõiduk ehitusaastaga 2010, ei muuda oluliselt ema võimet elatist maksta. Ühes korteris elavad pojad koos isaga, teist kasutab ema koos abikaasaga. X korteriomand, hooneühistu liikmelisus ja sõiduauto on endiste abikaasade ühisomandis, ühisvara jagavad nad teises kohtumenetluses. Ema ei ole tõendanud, et poegade kulud olid perekonnaseaduses kehtestatud alammäärast väiksemad või et tütre kulud olid suuremad. Isa sissetulek ajavahemikus
  87. a august kuni
  88. a veebruar oli keskmiselt X eurot (töötasu + riiklikud toetused). Kohus leidis, et vanemate sissetulek ja varaline seisund oli enne hagi esitamist võrdne. Võttes arvesse: 1) et osaliselt on lapse vajadused kaetud riikliku peretoetusega; 2) mastaabisäästu, kuna pojad kasvavad koos; 3) korteriomandi, kus elavad pojad isaga, korrashoiukulud, s.o poegadel lasuvas osas, kannab isa, pidas kohus põhjendatuks mõista 4 tagasiulatuv elatis välja summas 200 eurot kuus kummalegi pojale. Sellises suuruses elatise maksmisel on samaväärselt tagatud ka tütre huvid ega kannata ema enda tavaline ülalpidamine. Ema on esitanud kuludokumendid, millega ta soovis tõendada, et tegi kulutusi laste ülalpidamiseks. Kohus leidis, et arvestades kulutuste suurust ja ebaregulaarsust, ei ole põhjendatud nende võrra elatist vähendada. Kohus rahuldas tagasiulatuva elatisenõude osaliselt ja mõistis emalt välja kummagi poja kasuks elatise ajavahemiku 10.08.2017 kuni 11.02.2018 eest 1220,44 eurot (200 eurot × 5 kuud (september 2017 – jaanuar 2018) + 22 päeva
  89. a augustis + 11 päeva
  90. a veebruaris). B.B. hagi Isal on ülalpidamiskohustus kolme alaealise lapse ees. Isa ei ole tõendanud, et tütre kulud olid perekonnaseaduses kehtestatud alammäärast väiksemad või et poegade kulud olid suuremad. Kohus on tuvastanud, et vanemate sissetulek ja varaline seisund oli enne hagi esitamist võrdne. Kohus arvestas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE
  91. a uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ (RAKE uuring) märgituga, et kõige suuremad on lapse ülalpidamiskulud ühelapselistes leibkondades. Arvestades, et: 1) osaliselt on lapse vajadused kaetud peretoetusega; 2) korteri, kus elavad ema ja tütar, korrashoiukulud, s.o tütrel lasuvas osas, kannab ema, pidas kohus põhjendatuks mõista tagasiulatuv elatis välja summas 200 eurot kuus. Sellise suurusega elatise maksmisel on samaväärselt tagatud ka poegade huvid ega kannata isa enda tavaline ülalpidamine. Kohus rahuldas tagasiulatuva elatisenõude osaliselt ja mõistis isalt tütre kasuks välja elatise ajavahemiku 10.08.2017 kuni 28.03.2018 eest 1516,05 eurot. Elatis alates hagi esitamisest A.A. ja B.B. hagi Isa sissetulek alates hagi esitamisest kuni töötukassas arvele võtmiseni 26.06.2018 oli keskmiselt X eurot kuus. Ema sissetulek samal perioodil oli keskmiselt X eurot kuus. Seega ajavahemikus 12.02.–26.06.2018 oli vanemate sissetulek peaaegu võrdne. Võttes arvesse: 1) et osaliselt on lapse vajadused kaetud peretoetusega; 2) mastaabisäästu, kuna pojad kasvavad koos; 3) et korteri, kus elavad pojad isaga, korrashoiukulud, s.o poegadel lasuvas osas, kannab isa, pidas kohus põhjendatuks mõista välja elatis summas 200 eurot kuus kummalegi pojale ka ajavahemikus 12.02.–26.06.
  92. Ajavahemikus
  93. a juuli kuni detsember oli isa sissetulek keskmiselt X eurot ja
  94. aastal keskmiselt X eurot kuus. Ema sissetulek oli vastavalt X eurot ja X eurot kuus. Seega alates
  95. a juulist on isa sissetulek tööst ilmajäämise tõttu tunduvalt vähenenud. Kuna ema sissetulek on praegu suurem kui isal, saab PKS § 105 lg 3 alusel tema osa poegade ülalpidamisel olla suurem. Seega mõistis kohus emalt välja kummagi poja kasuks elatise alates 12.02.2018 kuni poegade täisealiseks saamiseni 200 eurot kuus. B.B. hagi Kohus on tuvastanud, et ajavahemikus 12.02.–26.06.2018 oli vanemate sissetulek peaaegu võrdne, samuti ei ole tõendatud, et laste kulud oleksid suurenenud või vähenenud. Seega on põhjendatud mõista elatis välja alates hagi esitamisest kuni 26.06.2018 summas 200 eurot kuus. Alates
  96. a juulist on isa sissetulek tunduvalt vähenenud. Lähtudes isa praegusest sissetulekust ja arvestades, et isa ülalpidamisel on veel kaks last, on ta võimeline andma tütrele ülalpidamist 150 eurot kuus. Kohus mõistis isalt välja tütre kasuks elatise perioodil 28.03.–26.06.
  97. a 200 eurot kuus ja alates 27.06.2018 kuni tütre täisealiseks saamiseni 150 eurot kuus. 5 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  98. C.C. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
  99. septembri 2019 otsuse tühistamist osas, millega mõisteti C.C.lt A.A. ja B.B. kasuks välja elatis tagasiulatuvalt
  100. augustist 2017 kuni
  101. veebruarini 2018 ning igakuine elatis alates
  102. veebruarist 2018 kummagi poja kasuks 150 eurot ületavas osas. Apellant palub teha vaidlustatud osas uue otsuse, millega jätta A.A. ja B.B. nõuded elatise tasumiseks
  103. augustist 2017 kuni
  104. veebruarini 2018 rahuldamata ning mõista C.C.lt alates
  105. veebruarist 2018 kummagi poja kasuks välja igakuine elatis 150 eurot kuni poegade täisealiseks saamiseni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole asjas leidnud tuvastamist, et ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega oleks tekkinud kahju. Ema ei tasunud enne hagi esitamist elatist põhjusel, et pojad nõuet ei esitanud ning ema osales poegade igapäevaelu korraldamisel ja seda ka rahaliste panustega. Elatise tagasiulatuv väljamõistmine paneb ema raskesse majanduslikku olukorda; 2) ei ole kohus käsitlenud mastaabisäästu efekti. Peretoetuseid (v.a puudega lapse toetus) ja RAKE uuringut arvestades on vanemate poolse laste ülalpidamise suurus 214 eurot ja ühe vanema osa 107 eurot. Seega 150-eurone elatis on poegade kulude katmiseks piisav. Kohtul tuli hinnata, milline summa kulub lapse igapäevaste vajaduste katmiseks pärast peretoetuste maha arvestamist mastaabisäästu silmas pidades.
  106. B.B. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
  107. septembri 2019 otsuse tühistamist osas, millega mõisteti E.E.lt B.B. kasuks välja elatis alates
  108. juunist
  109. a 150 eurot kuus, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista E.E.lt B.B. kasuks välja elatis kuni B.B. täisealiseks saamiseni 200 eurot kuus. Samuti mõista vastustajalt välja apellandi menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) leidis isa, et lapsed on võrdsed, ja palus määrata tütrele sama suure elatise kui poegadele. 22.05.2019 kohtuistungil oli isa nõus maksma tütrele elatist miinimummääras, millest tuleks maha arvestada riiklikud peretoetused. Mõistes isalt välja 150-eurose elatise, on kohus ületanud oma volitusi. Isa ei esitanud hagile vastuväiteid seoses väikese sissetulekuga. Arvestades isalt elatise väljamõistmisel tema sissetulekuid, on kohus väljunud menetluse raamidest; 2) on kohtuotsus vastuoluline. Kohus leidis, et isa ei ole tõendanud, et tütre kulud oleksid väiksemad võrreldes poegadega või et poegade kulud oleksid suuremad, samas mõistis kohus tütrele välja 150-eurose elatise, mis on väiksem kui poegadele väljamõistetud elatis. Tütre kulud on suuremad kui poegadel. Tütar, erinevalt poegadest, tegeleb spordiga, samuti on tüdrukute ülalpidamiskulud üldteada oluliselt suuremad. Kuigi kohus märgib, et arvestab RAKE uuringus märgituga, et kõige suuremad on lapse ülalpidamiskulud ühelapselistes leibkondades, ei ole kohus seda tegelikkuses arvestanud.
  110. A.A. ja B.B. vaidlevad C.C. apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) puudus kohtul tulenevalt Riigikohtu seisukohast otsuse nr 3-2-1-35-16 p-s 20 alus tagasiulatuva elatisenõude vähendamiseks, kuna ema polnud seda sellisel põhjusel taotlenud ja pojad on emalt elatist nõudnud. Ema on tõendanud mõjuva põhjuse PKS § 102 lg 2 mõttes selles osas, et poegade ülalpidamisel võib esineda mastaabisääst. Kohus on arvestanud lapsetoetust ja mastaabisäästu. Kohus on põhjendatult leidnud, et sellise suurusega elatise maksmisel on samaväärselt tagatud ka tütre huvid ega kannata ema enda tavaline ülalpidamine; 6 2) on kohus alates hagi esitamisest väljamõistetud elatise osas kohaldanud õigesti PKS § 102 lg-t 2, arvestades nii peretoetusi kui mastaabisäästu. Lahutades miinimumelatise ja rahuldatud elatise summade vahest peretoetuse osa, on mastaabisääst ühe lapse kohta 40 eurot, mis on põhjendatud ulatus. Kohus ei pea lähtuma RAKE uuringust. Alates 27.11.2019 elavad pojad ema juures ja Viru Maakohtu 28.11.2019 määrusega on isalt nende hooldusõigus ära võetud.
  111. E.E. teatas vastuses apellatsioonkaebusele, et alates 26.11.2019 elavad kõik lapsed emaga ning Viru Maakohtusse on esitatud hagi elatise väljamõistmiseks isalt A.A. ja B.B. kasuks. Maakohus on emalt kuni 26.11.2019 põhjendatult mõistnud välja elatise poegade kasuks summas 200 eurot kuus. Samuti on maakohtu otsus põhjendatud ja seaduslik tagasiulatuva nõude osas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  112. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 17.09.2019 otsus tuleb tühistada osaliselt osas, millega mõisteti emalt kummagi poja kasuks välja elatis ajavahemiku 10.08.2017 kuni 11.02.2018 eest 1220,44 eurot (resolutsiooni p-d 2 ja 3), ning osaliselt osas, millega mõisteti emalt kummagi poja kasuks välja elatis 200 eurot kuus alates 12.02.2018 kuni poegade täisealiseks saamiseni (resolutsiooni p-d 4 ja 5). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab emalt välja elatise ajavahemiku 10.08.2017 kuni 11.02.2018 eest kummagi poja kasuks 762,72 eurot ning alates 12.02.2018 kuni 26.11.2019 kummagi poja kasuks 200 eurot kuus. Ringkonnakohus teeb tasaarvestuse, millega tasaarvestab emalt kohtuotsuse p-des 2.2 ja 2.3 poegade kasuks väljamõistetud elatise kokku 1525,44 eurot kohtuotsuse p-s 2.9 isalt tütre kasuks väljamõistetud elatisega 1516,05 eurot. Tasaarvestuse tulemusena mõistab ringkonnakohus emalt välja poegade kasuks elatise kokku 9,39 eurot, milline summa tuleb tasuda E.E. pangakontole. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse resolutsiooni, märkides, et kohtuotsuse p-des 2.4 ja 2.5 väljamõistetud elatis tuleb tasuda E.E. pangakontole. Ema apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja tütre apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
  113. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebused ema ja tütar. Ema taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti emalt poegade kasuks välja elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 10.08.2017 kuni 11.02.2018 eest ning igakuine elatis alates 12.02.2018 kummagi poja kasuks 150 eurot ületavas osas. Tütar taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti isalt tütre kasuks välja elatis alates 27.06.
  114. a 150 eurot kuus, ning uue otsusega isalt tütre kasuks elatise väljamõistmist kuni tütre täisealiseks saamiseni summas 200 eurot kuus. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust eeltoodud osas, s.o kas on alust jätta emalt poegade kasuks tagasiulatuv elatis välja mõistmata ja mõista alates 12.02.2018 emalt elatis välja väiksemas summas kui 200 eurot kuus mõlemale pojale ning kas isalt tuleb mõista tütre kasuks alates 27.06.2018 välja suurem elatis kui 150 eurot kuus. Ringkonnakohus märgib, et isa vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ringkonnakohus keeldus 16.01.2020 määrusega. Seetõttu ringkonnakohus selles osas, kas oleks 7 alust mõista isalt alates 27.06.2018 tütre kasuks välja väiksem elatis kui 150 eurot kuus ja jätta tagasiulatuv elatis tütre kasuks välja mõistmata, poolte nõudeid ja väiteid ei hinda.
  115. Menetlusosalised on ringkonnakohtule teatanud, et asjaolud on pärast maakohtu otsuse tegemist ja apellatsioonkaebuste esitamist oluliselt muutunud. Alates 26.11.2019 elavad kõik lapsed ema juures. Viru Maakohtu 01.04.2020 jõustunud 10.01.2020 määrusega on vanemate ühine hooldusõigus lõpetatud ja antud kõigi laste varahooldusõigus ning otsustusõigus laste elu- ja viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes emale. Pojad on esitanud Viru Maakohtusse hagi isalt nende kasuks elatise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-19-19031). Ringkonnakohus võtab menetlusosaliste apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid asja juurde. Asjaolud on pärast maakohtu otsuse tegemist oluliselt muutunud, tegemist on elatisevaidlusega ning täiendavad tõendid on vaidluse õigeks ja õiglaseks lahendamiseks vajalikud.
  116. Ringkonnakohus leiab, et ema apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 14.
  117. Ringkonnakohus ei nõustu ema seisukohaga, et temalt tuleb jätta tagasiulatuv elatis ajavahemiku 10.08.2017 kuni 11.02.2018 eest poegade kasuks täies ulatuses välja mõistmata. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Asjaolu, et ema väitel ei esitanud pojad emale enne hagi esitamist elatisenõuet, ei ole lähtudes Riigikohtu selgitustest 25.05.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 (p 20) ja 04.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 (p-d 12, 13, 14) aluseks, et jätta tagasiulatuv elatis välja mõistmata. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel, et tagasiulatuvalt nõutud elatise väljamõistmine ei asetaks kohustatud isikut äärmiselt raskesse olukorda ega oleks talle ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Ema väite, et ta osales ajal, mille eest temalt tagasiulatuvalt elatist nõutakse, poegade igapäevaelu korraldamisel ja seda ka rahaliste panustega, osas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et arvestades kulutuste suurust ja ebaregulaarsust, ei ole põhjendatud neid tagasiulatuva elatise suuruse määramisel arvestada. Ema on ise esitanud kohtule andmed (I kd, tl 104–109), mille järgi on ta tagasiulatuva nõude perioodil, 10.08.2017 kuni 11.02.2018, s.o kuue kuu jooksul, kulutanud poegade vajadusteks vaid mõned eurod. Samas on ringkonnakohtu hinnangul siiski põhjendatud mõista emalt tagasiulatuv elatis välja väiksemas summas kui maakohus seda tegi, et vältida muutunud asjaoludel nii ema kui ka laste panemist raskesse majanduslikku olukorda. Alates 26.11.2019 elavad kõik lapsed ema juures, millest tulenevalt on ema koormus laste kasvatamisel ja ülalpidamisel oluliselt kasvanud. Ringkonnakohus leiab, et emalt tuleb poegade kasuks tagasiulatuvalt ajavahemiku 10.08.2017 kuni 11.02.2018 eest elatis välja mõista kummagi poja kasuks 125 eurot kuus, kokku 762,72 eurot (125 eurot × 5 kuud (
  118. a september –
  119. a jaanuar) + 22 päeva
  120. a augustis + 11 päeva
  121. a veebruaris), kahele pojale kokku 1525,44 eurot. Maakohus tuvastas, et ema sissetulek ajavahemikus
  122. a august kuni
  123. a veebruar oli keskmiselt X eurot kuus (sh brutotöötasu X eurot + riiklikud toetused). Isa sissetulek samal perioodil oli ligilähedaselt sama suur, s.o X eurot (sh brutotöötasu X eurot + riiklikud toetused). Ringkonnakohtule esitatud tõendite alusel on ema töötasu praeguseks tõusnud. Palgatõendi (IV kd, tl 12 pöördel) järgi oli ema netotöötasu perioodil
  124. a oktoober kuni 8
  125. a märts keskmiselt X eurot kuus. Lisaks laekuvad ema pangakontole riiklikud perehüvitised alates
  126. a detsembrist kolmele lapsele kokku X eurot kuus (IV kd, tl 14). Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtu arvates alust arvata, et tagasiulatuva elatisenõude sellises ulatuses rahuldamine paneks ema äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, samuti arvestab see mõistlikul määral ka laste ja teise vanema huve. Ringkonnakohus märgib, et maakohtus ei ole ema taotlenud jätta temalt tagasiulatuv elatis majanduslikel põhjustel täies ulatuses välja mõistmata. TsMS § 445 lg 1 teine lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kujunenud olukorras, kus mõlemalt vanemalt on mõistetud välja tagasiulatuv elatis kindla summana, mis tuleb tasuda teise vanema pangakontole, on TsMS § 445 lg 1 alusel põhjendatud teha tagasiulatuvalt kindla summana väljamõistetud elatise osas tasaarvestus. Ringkonnakohus tasaarvestab emalt kohtuotsuse p-des 2.2 ja 2.3 poegade kasuks väljamõistetud elatise kokku 1525,44 eurot kohtuotsuse p-s 2.9 isalt tütre kasuks väljamõistetud elatisega 1516,05 eurot. Tasaarvestuse tulemusel vanemate kohustused kattuvas ulatuses lõpevad. Ringkonnakohus mõistab tasaarvestuse tulemusena emalt poegade kasuks välja elatise kokku 9,39 eurot. Väljamõistetud 9,39 eurot tuleb tasuda isa, kes oli kõnealusel ajal poegade seaduslik esindaja ja pidas poegi ülal oma sissetulekutest, pangakontole. 14.
  127. Alates 12.02.2018 emalt poegade kasuks väljamõistetud elatise osas rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse samuti osaliselt. Kuna alates 26.11.2019 elavad pojad emaga, siis tuleb mõista emalt elatis välja kuni 26.11.
  128. Alates 26.11.2019 puudub emalt poegade kasuks elatise väljamõistmiseks PKS § 100 lg 2 kohane alus, kuivõrd ema elab lastega koos ja annab neile ülalpidamist vahetult. Alates hagi esitamisest kuni 26.11.2019 emalt poegade kasuks väljamõistetud elatise summa (mõlemale 200 eurot kuus) osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega. Maakohus on teinud kindlaks vanemate sissetulekud, millest nad saavad lastele ülalpidamist anda (apellatsioonkaebuses ei ole väidetud, et maakohus oleks vanemate sissetulekud ebaõigesti tuvastanud), ning põhjendatult arvestanud, et osa poegade kuludest katab lapsetoetus (
  129. aastal 55 eurot,
  130. aastal 60 eurot lapse kohta) ja kulusid vähendab ka mastaabisääst (nagu poegade esindaja on vastuses apellatsioonkaebusele õigesti arvestanud, siis
  131. aastal ca 40 euro ulatuses lapse kohta, lähtudes seaduses sätestatud elatise alammäärast 270 eurot kuus; RAKE uuringu tulemuste alusel ei ole seadusandja siiani elatise alammäära muutnud). Selline mastaabisääst kahe teismelise ühest soost lapse kooselamisel on mõistlik.
  132. Ringkonnakohus leiab, et tütre apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et mõistes isalt välja 150-eurose elatise, on kohus ületanud oma volitusi, kuna isa oli 22.05.2019 kohtuistungil nõus maksma tütrele elatist miinimummääras, millest tuleks maha arvestada riiklikud peretoetused. Toimiku materjalidest nähtuvalt oli isa maakohtus seisukohal, et lapsed on võrdsed ja tütrele tuleks määrata sama suur elatis kui poegadele, st miinimumelatis, mille summat võib vähendada poole riiklike toetuste võrra. Teisisõnu, isa oli nõus tasuma miinimumelatist ühele ema juures elavale lapsele juhul, kui kaks isa juures elavat last saavad mõlemad miinimumelatist emalt. Selline seisukoht ei ole käsitletav tütre miinimummääras esitatud elatisehagi õigeksvõtuna TsMS § 440 tähenduses. Lisaks sai isa maakohtu istungi ajal 22.05.2019 arvestada, et töötu seisund on ajutine, kuid ilmselt ei olnud täpselt teada, millise töötasuga tal õnnestub tööle asuda. Ringkonnakohus ei näe erinevalt tütre apellatsioonkaebuses väidetust maakohtu otsuses vastuolusid. Maakohus on selgelt põhjendanud, et alates 27.06.2018 tütre kasuks 150-eurose elatise väljamõistmise aluseks ei ole mitte laste erinevad vajadused, vaid asjaolu, et alates 9 27.06.2018 vähenes isa sissetulek töötuks jäämise tõttu oluliselt ega võimaldanud kolme lapse ülalpidamiskohustust arvestades maksta tütrele elatist 200 eurot kuus. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Riigikohus on selgitanud (nt 17.05.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 20), et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Praeguseks on asjaolud võrreldes maakohtu otsuse tegemisel aluseks võetuga oluliselt muutunud. Alates 26.11.2019 elavad kõik lapsed ema juures ja isal tuleb tasuda elatist kolmele lapsele. Isa on
  133. a juulis tööle asunud (pangakontole on viimane laekumine töötukassalt olnud
  134. a juulis ja esimene töötasu Partner Veod OÜ-lt augustis – II kd, tl 114–118). Isa netotöötasu on perioodil
  135. a august kuni
  136. a aprill olnud keskmiselt X eurot kuus, sh
  137. a november kuni
  138. a aprill keskmiselt X eurot kuus (II kd, tl 163; IV kd, tl 24). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole isa majanduslikku olukorda arvestades põhjendatud mõista temalt ka pärast tööle asumist tütre kasuks välja suuremat elatist kui 150 eurot kuus. Maakohus on teinud kindlaks isale kuuluva vara, milleks on korteriomand, mida isa kasutab elukohana, hooneühistu liikmelisus ja sõiduauto, sealjuures kogu nimetatud vara on abikaasade ühisvara, mida endised abikaasad jagavad teises kohtumenetluses. Seega saab isa lastele ülalpidamist anda oma töötasust, s.o ca X eurost kuus. Sellest summast tuleb tal tagada ka endale minimaalne toimetulek. Siinkohal on asjakohane Riigikohtu seisukoht (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.4), mille kohaselt vanema kohustus kasutada PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda seda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks, kusjuures täiskasvanud isikul on üldjuhul suuremad vajadused kui alaealisel lapsel. Vastaspoole arvamus, et kuna isa on töövõimeline isik, siis tuleb tal leida võimalus maksta lastele nõutud elatist, töötades vajadusel mitmel töökohal jms, ei ole kooskõlas reaalse olukorraga tööturul. Sissetuleku suurus ei sõltu vaid isiku enda pingutustest. Lähtudes Riigikohtu selgitustest (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 18) tuleb elatise suuruse määramisel silmas pidada ülalpidamiskohustuse eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine. Riigikohus on selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 21.1) ka seda, et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust arvata, et tütre põhjendatud kulud jäävad katmata. Kuna alates 26.11.2019 elavad kõik kolm last koos ema juures, on alates 26.11.2019 oluliselt suurenenud laste kasvatamisega seoses makstavad riiklikud toetused (lapsetoetus ja lasterikka pere toetus; praegu kokku X eurot kuus), mis on mõeldud laste vajaduste katmiseks. Samuti on kolmelapselises peres mastaabisäästu arvestades võimalik tütre kulud katta ilmselt mõnevõrra väiksema summaga, kui see oleks võimalik ühe- või kahelapselises peres. Ringkonnakohus märgib vastuseks tütre apellatsioonkaebusele veel, et väiteid, et tütre kulud on võrreldes vendadega suuremad ja tüdrukute ülalpidamiskulud on juba üldteada oluliselt suuremad võrreldes poistega, kohtule usutavaks tehtud ei ole. Justiitsministeeriumi tellitud ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt
  139. a veebruaris tehtud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ järgi erinevad laste ülalpidamiskulud soost tulenevalt väga vähesel määral ning kuni 12 aasta vanuseni on poiste ülalpidamiskulud tüdrukute kuludest suuremad. Tütar on praegu X-aastane. 10 Nagu eespool juba selgitatud, siis kuivõrd isa vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ringkonnakohus keeldus, siis ringkonnakohus ei võta seisukohta selles osas, kas esinevad alused mõista isalt tütre kasuks välja väiksem elatis kui 150 eurot kuus. Ringkonnakohus selgitab, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.
  140. 24.04.2020 on tütar esitanud ringkonnakohtule täiendavalt taotluse määrata elatise tasumise kuupäevaks iga kuu
  141. kuupäev jooksva kalendrikuu eest. Isa palub 27.04.2020 vastuses määrata elatise tasumise kuupäevaks iga kuu
  142. kuupäev jooksva kalendrikuu eest. Kuivõrd pooled ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus määras, et elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (resolutsiooni p 12), siis ringkonnakohus jätab poolte elatise tasumise kuupäevaga seonduvad nõuded tähelepanuta. Ringkonnakohus selgitab, et maakohtu otsustus maksta elatis iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks, vastab PKS § 100 lg-le 4 ja on kooskõlas ka Riigikohtu seisukohaga lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 13.
  144. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb tühistada Tartu Ringkonnakohtu 02.03.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Kuivõrd Viru Maakohtu 19.07.2018 hagi tagamise määruse, millega kohustati ema tasuma poegadele elatist kummalegi 125 eurot kuus alates 19.07.2018 kuni tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni, tühistas Tartu Ringkonnakohus 09.04.2020 määrusega, siis jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsioonist välja p 7, mis nägi ette Viru Maakohtu 19.07.2018 hagi tagamise määruse tühistamise kohtuotsuse jõustumisel.
  145. Kuigi tütre apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis nii kõigi laste hagid kui ka ema apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus peab põhjendatuks jätta ka apellatsioonimenetluse menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud Tartu Ringkonnakohtu 20.11.2019 määrusega poegadele ilma hüvitamiskohustuseta antud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 11 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.