2-19-132499/13

2-19-132499 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 13.01.

1. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-19-132399 Tsiviilasi R. M. T. hagi M. M. vastu elatise nõudes Hageja: R. M. T. (isikukood xxxxxxxxxxx); Hageja seaduslik esindaja: M. T. xxxxxxxxxxx; e-post:; Menetlusosalised ja nende esindajad (isikukood Kostja: M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; e-post:) Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine RESOLUTSIOON Jätta läbi vaatamata R. M. T. hagi M. M. vastu elatise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
2. R. M. T. (seadusliku esindaja M. T. vahendusel) esitas 05.11.
3. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. M. elatise saamiseks 270 eurot kuus. Avalduse kohaselt on M. M. kantud isana alaealise R. M. T. sünniakti. M. M. lapse ülalpidamises ei osale. M. M. esitas 09.12.
4. a kohtule vastuväite maksekäsu avaldusele. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 19.12.
5. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
6. Tartu Maakohtu 13.02.
7. a määrusega alustati hagimenetlust R. M. T. nõudes M. P. vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus kohustas pooli teatama, kas nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses või soovivad asja arutamist kohtuistungil.
8. Hageja esindaja teatas 25.02.
9. a kohtule, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ühtlasi esitas hageja esindaja kohtule oma arvamuse kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväidete kohta. Hageja esindaja teatas, et ei nõustu kostja vastuväidetega ja soovib M. M. lapse R. M. T. kasuks elatise väljamõistmist seadusega ettenähtud miinimumsummas.
10. Kostja teatas 02.03.
11. a kohtule, et on nõus kirjaliku menetlusega.
12. Kohus otsustas 26.03.
13. a määrusega menetleda asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks. Hageja esindaja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul midagi täiendavat ei esitanud. Kostja esitas 16.04.
14. a kohtule täiendava seisukoha, milles teatas, et hageja ema, M. T. , on andnud teada, et enne elatise nõudmist soovib ta DNA-testiga veenduda, kas laps põlvneb kostjast. Kostja leiab, et temalt elatise nõudmine olukorras, kus ei ole kindel, et ta on lapse isa, on ebaõiglane ning enne elatise maksmise küsimuse lahendamist soovib kostja teostada DNA-testi isaduse tuvastamiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 2 p 2 näeb ette, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Käesolevas tsiviilasjas on kohtu menetluses alaealise R. M. T. hagi M. M. vastu elatise nõudes. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) §§-dest 96 ja 97 on alaealise lapse ülalpidamiskohustus tema vanemal. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. Kohus tegi Kohtute infosüsteemi (KIS) andmete alusel kindlaks, et Tartu Maakohus 20.10.
15. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-3449 rahuldas M. M. hagi R. M. T. vastu isaduse vaidlustamise nõudes. Kohus luges tuvastatuks, et R. M. T. ei põlvne M. M. ning tunnistas R. M. T. sünniakti M. M. kohta tehtud isakande ebaõigeks. Kohtuotsus jõustus 20.11.
16. a. 2 Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et Tartu Maakohtu 20.10.
17. a kohtuotsuse alusel on M. M. kohta lapse R. M. T. sünniakti tehtud isakanne tühistatud. Eeltoodut arvestades, kuna kostja M. M. ei ole lapse R. M. T. isa, siis ei ole temal ka PKS §§-dest 96 ja 97 tulenevat lapse ülalpidamiskohustust ning laps ei ole õigustatud temalt ülalpidamist (elatist) ka nõudma. Seega ei ole võimalik R. M. T. nimel esitatud hagiga taotletavat eesmärki saavutada ning kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel selle perspektiivituse tõttu jätta läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et menetluskulud kannab hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul jätab kohus hagi selle perspektiivituse tõttu läbi vaatamata ja TsMS § 168 lg 2 järgi tuleks jätta menetluskulud hageja kanda. Arvestades asjaolusid, leiab kohus aga, et kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3