1-08-10853\3

1-08-10853 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.10.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-10853 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalia Duškina Kaitsja Juho Aule Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid RD tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu RD (ik: xxxxxxxxxxx; viibib Tallinna Vanglas) RESOLUTSIOON Vabastada RD karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ja määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna vanglast vabanenute I talituse kriminaalhooldusametniku Maria Ikkoneni järelevalve alla (asukoht: Pärnu mnt 142 Tallinn) ning kohustada RD järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada RD suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2 2) asuda tööle või võtta end Tööturuametis arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 4) osaleda sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub. RD vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, kriminaalhooldusosakonna vanglast vabanenute I talitusele ja RD’le. Harju Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 21.08.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava RD tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu 17.09.2008.a kohtuistungil lükati asja arutamine edasi seoses korteri omaniku nõusoleku saamiseks elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. RD tunnistati süüdi Harju Maakohtu 12.02.2007.a otsusega KarS § 347 lg 1; § 348; § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid karistati teda 2-aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Episoodides peale 05.01.2005.a tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistati 1-aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust vähendati 1/3 võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 05.01.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Kandmisele kuulub mõistetud karistustest raskema, s.o 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2007.a kohtuotsusega täpsustati Harju Maakohtu 12.02.2007.a kohtuotsust RD ärakandmisele kuuluva karistuse pikkuse osas ning määrati ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus pikkusega 1 aasta ja 4 kuud. Karistuse kandmise algus oli 05.02.2008.a ja lõpp on 04.06.2009.a. RD kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas resotsialiseeriva tegevuse hõivatud ei ole olnud, on avaldanud soovi töötada. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel naaseb elama oma endisesse elukohta Tallinnas, töökoht on vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub RD vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna RD’l on olemas kindel elu- ja töökoht, kehtivad isikuttõendavad dokumendid ja lähedased. 3 RD taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör toetab isiku vabastamist, leiab, et vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna isikul on ärakandmata osa alla 1 aasta, siis on 1-aastane kriminaalhooldus talle otstarbekas. Vabaduses on tal kõik tingimused vabanemiseks. Kaitsja toetab prokuröri arvamust ja kaitsealuse taotlust, kuna isikul on vabaduses olemas kõik tingimused vabastamiseks. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik RD isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetaval on ärakandmata osa alla 8 kuu, mistõttu on 1-aastane kriminaalhooldus talle otstarbekas. Vabaduses on tal kõik tingimused vabanemiseks: elu- ja töökoht ning sotsiaalne võrgustik. Asja materjalidest nähtuvalt on RD karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud - RD on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse RD positiivselt, teda ei ole distsiplinaarkorras vangistuse jooksul karistatud. Seega on RD aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et RD tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on RD’l olemas kindel elu- ja töökoht ning sotsiaalne võrgustik. See aitab kohtu hinnangul kaasa RD edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata RD püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabanemist toetavad ka prokurör ja kriminaalhooldaja. Kohtunik