KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2013, Tartu Tsiviilasja number 2-11-60118 Tsiviilasi A.

§ 150lg-t 2 rikutakse.

2 MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus
2. jaanuari 2013 määrusega: 1) kinnitas A.A. i (pankrotis) pankrotimenetluses halduri esitatud jaotusettepaneku; 2) A.A. i (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised on järgmised:
3. rahuldamisjärk – pandiga tagatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg-s 2 sätestatud ulatuses (PankrS § 153 lg 1 p 1) Võlausaldaja AS Swedbank Tunnustatud nõue Pandieseme müügist laekunud 174 797,39 € 142 560,00 €
4. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2) Võlausaldaja AS Varmata AS Eesti Gaas Andrei Mironov OÜ Planet AS SEB Liising (tingimuslik) AS Eesti Energia AS Swedbank Tunnustatud nõue 104,66 € 416,21 € 50 000,00 € 134 214,00 € 16 000,00 € 178,85 € 32 237,39 € 233 151,11 € Jaotis % 0,0449 0,1785 21,4453 57,5652 6,8625 0,0767 13,8268 100,00 3) kinnitas pankrotihaldur T. Kalause poolt pankrotimenetluse läbiviimisel perioodil 05.01.2012–13.12.2012 tehtud põhjendatud ja vajalikud kulud summas 1002,05 eurot. Kohus leidis, et pankrotihalduri esitatud jaotusettepanek tuleb kinnitada. Ettepanekust ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Võlausaldaja Swedbank AS vastuväide jaotusettepanekule ei ole põhjendatud. Kohus nõustus täielikult nii pankrotihalduri kui võlgniku seisukohaga esitatud vastuväitele. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-44-05 (p 16) leidnud,

§ 153

lg 4 järgi rahuldatakse pandiga tagatud nõue ulatuses, milles see on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, teise järgu nõudena. Esimeses järgus rahuldatavast nõudest mahaarvatud PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete ulatuses ei tule pandipidaja nõuet rahuldada PankrS § 153 lg 4 järgi teise järgu nõudena. PankrS § 153 lg 4 reguleerib olukorda, kus pandiga tagatud nõue jääb pandieseme müügist saadud raha arvel rahuldamata seetõttu, et pandieseme müügist saadud rahast ei piisa pandipidaja nõude rahuldamiseks. Pandipidaja nõude lõppemist pankrotivarast kulude katteks arvestatud või välja makstud summa ulatuses toetab ka PankrS § 153 lg 5, mille kohaselt on järgmise järgu nõuete rahuldamise eelduseks eelmise järgu nõuete täielik rahuldamine. Kui pandipidaja esimese järgu nõue jääks pankrotimenetluses alles ka ulatuses, milles seda ei pea pankrotivara arvel rahuldama, ei saaks teise järgu nõuete katteks väljamakseid teha, sattumata vastuollu PankrS § 153 lg-s 5 sätestatuga. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Swedbank AS esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2013 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega tagastada A.A. i (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud jaotusettepanek pankrotihaldurile ning määrata, et haldur esitaks kohtule uue jaotusettepaneku, mille järgi on Swedbank AS teises järgus tunnustatud nõude suuruseks 51 113,60 eurot ja jaotise määraks 20,2810%. 3 Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta võlgniku kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikub jaotusettepanek võlausaldaja õigusi, kuna teise järgu nõuete all on Swedbank AS nõue ja jaotise suurus näidatud väiksemana summa võrra, mille tõttu jääb võlausaldaja nõue esimeses järgus rahuldamata seoses sellega,

§ 153

lg 2 alusel on õigus arvata pankrotimenetluse kulude katteks kuni 15% pandieseme müügist laekunud vahenditest. Võttes arvesse jaotusettepanekus märgitud kulusid, kuuluks pandieseme müügist laekunud vahenditest maha arvamisele 18 876,21 eurot (s.o 13,24% laekunud vahenditest). Kuna võlausaldaja nõue jääb nimetatud summa võrra rahuldamata, peaks nõue vastavas osas olema kajastatud teise järgu nõudena. Swedbank AS teise järgu nõude suurus peaks olema kokku 51 113,60 eurot, s.o nõue summas 32 237,39 eurot, mida tagatis ei kata, millele lisandub müügist laekunud vahenditest maha arvatud kulu 18 876,21 eurot. Swedbank AS jaotise suurus oleks sel juhul 20,2810%, hetkel märgitud 13,8268% asemel; 2) tõlgendas kohus vääralt PankrS § 153 lg-t 4. PankrS § 153 lg 4 järgi ulatuses, milles pandiga tagatud nõue on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, rahuldatakse see koos käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud nõuetega. PankrS § 153 lg 4 ei erista põhjuseid, mille tõttu ei ole võimalik esimese järgu nõuet rahuldada. Võimatus rahuldada pandiga tagatud nõue hõlmab ka PankrS § 153 lg 2 piirangut esimese järgu nõude rahuldamisel. Kui seadusandja oleks tahtnud välistada PankrS § 153 lg 2 regulatsiooni tõttu rahuldamata jäänud nõude osa suhtes PankrS § 153 lg 4 kohaldumise, oleks seadusandja vastava erandi seaduses ette näinud; 3) ei toimu PankrS § 150 lg-st 2 tulenevalt pankrotimenetluse kulude kandmine mitte võlausaldaja, vaid pankrotivara arvelt. Riigikohus on PankrS § 150 lg-s 2 toodud põhimõtte kohaldumist kinnitanud lahendis nr 3-2-122-12 (p 12), asudes seisukohale,

§ 146lg-s 1 nimetatud väljamaksed Pankr

S § 153 lg-s 2 toodud määras tuleb arvestada maha pandieseme müügist laekunud vahenditest, mitte võlausaldaja nõude summast. Pandieseme müügist saadu arvelt kantud pankrotimenetluse kulud ei ole seetõttu isikustatud kulud ehk siis seotud konkreetselt võlausaldaja ja tema nõude suurusega. Neid ei kanna võlausaldajad, vaid pankrotimenetluse kulud on kulud, mis tuleb kanda pankrotivarast, ning selle tõttu saavad võlausaldajad oma nõuded väiksemas ulatuses rahuldatud. Pankrotimenetluse kulude suurus ei saa mõjutada võlausaldajate nõuete suurust, vaid ainult nõude rahuldamise ulatust. Ka täitemenetluses ei ole täitekulude kandjaks mitte sissenõudja, vaid võlgnik (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 38 lg 1). Ulatuses, milles võlausaldaja nõue läheb üle teise järku, kaasa arvatud pandieseme müügist saadud summa arvelt kantud pankrotimenetluse kulud, kannab ta pankrotimenetluse kulusid proportsionaalselt koos teiste teise järgu võlausaldajatega. Seega ei ole rikutud võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiipi; 4) on Riigikohtu praktika muutunud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-122-12 p-s 12 asunud seisukohale,

§ 153

lg 2 on imperatiivne ning sätestab selgelt, et lähtuda tuleb pandieseme müügist saadud rahasummast, kui tehakse mahaarvamine PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamakseteks. Viidatud seisukoht muudab lahendi nr 3-2-1-44-05 p-s 16 väljendatud seisukohta, mille järgi PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud väljamaksete mahaarvamine tuleb teha rahuldatavast nõudest. Lahendiga nr 3-2-1-122-12 likvideeris Riigikohus lahendist nr 3-2-1-44-05 tulenenud vastuolu, mis jättis selgusetuks, millisel alusel lõppeb võlausaldaja nõue võlgniku vastu esimeses järgus rahuldatavast nõudest mahaarvatud PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud väljamaksete ulatuses. Kuna PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud väljamaksete mahaarvamist ei saa teha võlausaldaja nõudest, ei saa võlausaldaja nõue lõppeda, vaid see peab rahuldamata osas liikuma edasi teise järku. Seda seisukohta kinnitab ka võlaõigusseaduse ja pankrotiseaduse regulatsiooni analüüs. Võlasuhte lõppemise alused sätestab võlaõigusseaduse §

1. Pankrotiseadus ei näe võlasuhte lõppemise erialusena ette, et 4 võlgniku kohustused vähenevad proportsionaalselt sellega, kui suured on tema pankrotimenetluse läbiviimise kulud (PankrS § 146 lg 1). Kuna pandiese on müüdud, siis ei ole võlausaldaja ülejäänud nõue enam pandiga tagatud nõue ning seega peab see kuuluma teise järku koos teiste teise järgu võlausaldajate nõuetega. Seega ei satuks pandipidaja nõude täies ulatuses teise järku üle minemine vastuollu ka PankrS § 153 lg-s 5 sätestatuga; 5) on pandipidajast võlausaldajal võimalik alustada ka täitemenetlust. Täitemenetluses müüakse tagatiseks olnud kinnistu maha ja laekunud vahendite arvelt täidetakse pandipidajast võlausaldaja nõue. Vastavalt TMS § 174 lg-le 2 arvestatakse täitekulud jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. Ulatuses, milles sissenõudja nõue on jäänud täitekulude mahaarvamise tõttu rahuldamata, sissenõudja nõue ei lõppe. Tegemist on tagamata nõudega, mida võlausaldaja võib võlgnikult sisse nõuda. On raske näha mõistlikku põhjendust, miks peaks pandieseme müügi tulemi mahaarvamise järel järgi jääva tagamata nõude suurus sõltuma sellest, kas pandiga koormatud vara müüakse täite- või pankrotimenetluses; 6) on asjakohatu pankrotihalduri seisukoht, et kui lisada pandipidaja nõue ulatuses, milles see jäi rahuldamata pankrotimenetluse kulude tõttu, teise järku, siis jääb teises järgus tunnustatud nõuetega võlausaldajate jaotis väiksemaks. Vara vähesus ei saa olla aluseks, mille põhjal määratakse, kas võlausaldaja nõue on olemas ja mis järgus tuleks nõue rahuldada. PANKROTIHALDURI SEISUKOHT
2. A.A. i (pankrotis) pankrotihaldur T. Kalaus vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning ei riku kaebaja õigusi. Kohus on kohaldanud korrektselt materiaalõigust ning seisukohad on vastavuses Riigikohtu praktikaga; 2) tuleb PankrS § 153 lg-t 4 tõlgendada koostoimes sama paragrahvi lõikega 2, mis sätestab, et esimese järgu nõudest saab maha arvata PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksed kuni 15% ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Seadus ei näe ette võimalust, et pandipidaja poolt kantavad kulud lähevad üle teise järku. Pandipidaja poolt kantavate pankrotimenetluse kulude üle kandmine teise järku rikuks võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiipi, kuna teise järgu võlausaldajad peaksid kandma ka esimese järgu võlausaldaja seadusjärgseid kulusid; 3) ei ole määruskaebuse viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-122-12 asjakohane. Nimetatud tsiviilasjas arvestati pandipidaja kulusid pandipidaja nõudest tulenevalt, kuna pandieseme müügist saadi rohkem vahendeid, kui oli pandipidaja nõue. Käesolevas asjas ei ole haldur rikkunud PankrS § 153 lg-st 2 tulenevat imperatiivset nõuet ja on arvestanud kulud pandieseme müügist saadud tulemist. Riigikohus ei ole tsiviilasjas nr 3-2-1-122-12 muutnud oma varasemaid seisukohti. Lahendis nr 3-2-1-122-12 on tehtud viited varasemale lahendile nr 3-2-1-44-05 ning seal toodud põhimõtetele. Riigikohus ei ole lahendi nr 3-2-1-44-05 p-s 16 viidanud,

§ 146lg-s 1 nimetatud väljamaksed tuleks teha rahuldatavast nõudest.

Väljamaksed tuleb teha pandieseme müügist saadud raha arvel; 4) ei ole analoogia rakendamine täitemenetluse seadustikuga kohane, kuna pankrotimenetlus ja täitemenetlus on olemuselt täiesti erinevad menetlused. Täitemenetlus viiakse tavapäraselt läbi ühe võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Samuti sätestab PankrS § 2, et füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. 5 VÕLGNIKU VASTUVÄITED

1. A.A. (pankrotis) vaidleb oma lepingulise esindaja, vandeadvokaat A. Kasaku kaudu määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning ei riku kaebaja õigusi; 2) tõlgendas kohus PankrS § 153 lg-t 4 korrektselt, koostoimes PankrS § 154 lg-ga
2. Seadus ei näe ette võimalust, et teise järku lähevad üle ka pankrotimenetluses kantud kulud. Vastasel juhul rikutaks võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiipi, kuna teise järgu võlausaldajad peaksid hakkama kandma ka esimese järgu võlausaldajate seadusjärgseid kulusid. Maakohus tugines asjakohaselt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-44-05 p-le 16, mille järgi „esimeses järgus rahuldatavast nõudest mahaarvatud PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete ulatuses ei tule pandipidaja nõuet rahuldada PankrS § 153 lg 4 järgi teise järgu nõudena“; 3) ei ole määruskaebuse viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-122-12 asjakohane. Käesolevas asjas ei ole haldur rikkunud PankrS § 153 lg-st 2 tulenevat imperatiivset nõuet ja on arvestanud kulud pandieseme müügist saadud rahasummast, mitte kaebaja nõude summast. Riigikohus ei ole tsiviilasjas nr 3-2-1-122-12 muutnud oma varasemaid seisukohti. Lahendis nr 3-2-1-122-12 on tehtud viited varasemale lahendile nr 3-2-1-44-05 ning seal toodud põhimõtetele; 4) on kaebaja viide täitemenetluse seadustikule kohatu, kuna pankrotimenetlus ja täitemenetlus on olemuselt täiesti erinevad menetlused. Pankrotimenetluse eesmärk peab silmas füüsilise isiku kasu, nimelt PankrS § 2 sätestab, et pankrotimenetluse eesmärgiks on anda võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu määruses esitatud põhjendustega, ei korda ringkonnakohus TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel käesolevas määruses kõiki maakohtu põhjendusi. Maakohus on kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult kinnitanud A.A. i (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri esitatud jaotusettepaneku.
4. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja pankrotihalduri esitatud jaotusettepaneku kinnitamata jätmiseks. Määruskaebuse esitaja seisukohast tulenevalt rikub maakohtu poolt kinnitatud jaotusettepanek tema õigusi, kuna pandieseme müügist saadu arvelt kantud pankrotimenetluse kulude ulatuses peab tema kui võlausaldaja nõue vastavalt PankrS § 153 lg-le 4 minema üle teise järku, kuna pankrotimenetluse kulude suurus ei saa mõjutada nõude suurust. Sellest tulenevalt ei kuulu pandieseme müügist saadu arvelt kantud pankrotimenetluse kulude osas määruskaebuse esitaja nõue vähendamisele ning määruskaebuse esitaja teises järgus tunnustatud nõue peaks olema 51 113,60 eurot (32 237,39 + 18 876,21) ehk 18 876,21 euro võrra suurem jaotusettepanekus märgitust. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja eelmärgitud seiskoht on ebaõige. Vastavalt PankrS § 153 lg 4 esimesele lausele ulatuses, milles pandiga tagatud nõue on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, rahuldatakse see koos käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud nõuetega. 6 Riigikohus on 11.05.2005 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-44-05 asunud seisukohale, et pankrotimenetlusega seonduvate väljamaksete tegemine pandieseme müügist saadu arvel ei tähenda, et ulatuses, milles pandipidaja nõue jääb nimetatud väljamaksete mahaarvamise tõttu rahuldamata esimese järgu nõudena, tuleks pandipidaja nõue rahuldada teise järgu nõudena. PankrS § 153 lg 1 ja § 146 lg 1 eesmärk on kõigi võlausaldajate, sh pandiga tagatud nõudega võlausaldajate osalemine nimetatud väljamakseteks tehtavate kulutuste kandmises oma jaotise arvel. Sellest tulenevalt tuleb pandieseme müügist saadud summast arvata maha pankrotimenetlusega seonduvad kulud ning selles osas jääb pandipidaja nõue rahuldamata. Samas lahendis on Riigikohus märkinud,

§ 153

lg 4 reguleerib olukorda, kus pandiga tagatud nõue jääb pandieseme müügist saadud raha arvel rahuldamata seetõttu, et pandieseme müügist saadud rahast ei piisa pandipidaja nõude rahuldamiseks ning pankrotimenetlusega seotud väljamaksete ulatuses ei tule pandipidaja nõuet rahuldada PankrS § 153 lg 4 järgi teise järgu nõudena. Maakohus on kohaldanud PankrS § 153 lg-t 4 kooskõlas Riigikohtu eelnimetatud lahendis märgituga ning määruskaebuse esitaja PankrS § 153 lg 4 vastupidine tõlgendus on ebaõige. Samuti on ebaõige määruskaebuse esitaja väide, et Riigikohus on 13.11.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-122-12 muutnud ülalmärgitud Riigikohtu määruses tsiviilasjas nr 3-2-144-05 väljendatud seisukohta. Määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-122-12 on Riigikohus märkinud,

§ 153

lg 2 puhul tuleb lähtuda pandieseme müügist saadud rahasummast ning viidanud seejuures ka enda varasemale 11.05.2005 määrusele. Märgitud 11.05.2005 määrusest ei tulene, et lähtuda tuleb rahuldatavast nõudest ning mitte pandieseme müügist saadud rahasummast. Määruskaebuse esitaja on tõlgendanud 13.11.2012 määruses väljendatut meelevaldselt. Määruskaebuse esitaja viide TMS § 174 lg-le 2 ei ole asjakohane, kuivõrd pankrotiseaduses kui eriseaduses on vaidluse aluseks olevad asjaolud üheselt reguleeritud. 11. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud Swedbank AS kanda. Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 7 Üllar Roostoja