lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 2 p 3 järgi.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel, loeti mõistetud karistus kui kergem kaetuks Tallinna Linnakohtu 10.06.2004.a otsusega mõistetud raskema karistusega ja mõisteti 1 aasta vangistust, milline karistus loeti kantuks. Süüdi tunnistati
7, 8; § 328 lg 1 järgi.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 20.04.2006.a ja lõpp on 13.04.2009.a. PA kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vanglas viibinud vastuvõtuosakonnas, siis tegevused vanglas puuduvad. Vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel naaseb elama ühiselamu 1-toalisse korterisse Tallinnasse, töökoha loodab leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu PA vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on enne vangistust tarvitanud narkootikume ja eelnevalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetav ei ole valmis tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks vastavalt
PA taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et kinnipeetava vabastamine ei kuulu rahuldamisele. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid ei ole teinud enda jaoks järeldusi. Ta on staažikas narkomaan. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud PA ja prokuröri arvamuse, leiab, et PA tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik PA isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid ei ole teinud enda jaoks järeldusi. Ta on staažikas narkomaan. Vanglas olles on teda alles 2007.a detsembrikuus distsiplinaarkorras karistatud keelatud kirjavahetuse sätete rikkumise eest. Arvestades PA poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3 Arvestades, et PA poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib PA vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 8 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.