← Eesti

2-19-17099/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-19-17099 Kohtuasi XX hagi YY vastu kasutuseeliste saamiseks ühisvara jagamiseks ja YY vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks ja kinnistusraamatu omaniku kande muutmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. septembri
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja liik YY
  5. oktoobri
  6. a apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Meeli Rondel Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Hanna Kivirand Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  7. Kinnitada XX ja YY kompromiss tsiviilasjas nr 2-19-17099 järgmistel tingimustel: 1.
  8. pooled loobuvad kõikidest vastastikkustest nõuetest, mis on käesoleva tsiviilasja menetluse esemeks; 1.
  9. pooled loevad kohtuliku kompromissi sõlmimisega kogu poolte ühisvara, sh ühisvaral lasuvad ja/või abielu jooksul võetud kohustused, jagatuks; 1.
  10. pooled on kokku leppinud, et abielu ajal omandatud ühisvara hulka kuuluvad esemed jäävad hüvitise maksmise kohustuseta selle poole ainuomandisse, kelle valduses need on kokkuleppe sõlmimise ajal, ning kohustused pooltevahelises sisesuhtes selle poole kanda, kes on kohustuse võtnud; 1.
  11. pooled loobuvad kõikidest varaühisuse varasuhtest tulenevatest nõuetest teineteise vastu;
  12. Tühistada Harju Maakohtu
  13. septembri
  14. a otsus.
  15. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.
  16. Tagastada YY-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 225 eurot. 2-19-17099 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse seitsme päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  17. XX (hageja) esitas
  18. novembril 2019 YY (kostja) vastu hagi, milles palus jagada ühisvara selliselt, et lõpetada Tallinnas XXX asuva korteriomandi (korteriomand) ühisomandi ja müüa korteriomandi avalikul enampakkumisel. Korteriomandi müügist saadud tulu arvel täita korteriomandit koormavate hüpoteekidega tagatud kohustused ning ülejäänud raha jagada hageja ja kostja vahel võrdsetes osades. Samuti palus hageja jagada korteriomandist saadava kasutuseelise alates hagi esitamisest selliselt, et kostja kohustub hagejale hüvitama korteriomandi kasutuseelise 200 eurot kuus kuni korteriomandi ühisomandi lõpetamiseni. Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja
  19. märtsil 1990 ja lahutasid
  20. märtsil
  21. Hageja ja kostja ostsid
  22. mail 2005 korteriomandi, mis kuulub poolte ühisvara koosseisu. Hageja elab alates
  23. a kostjast eraldi. Ainult kostja kasutab korteriomandit. Kuna kostja on seda ainsana kasutanud, ei ole olnud võimalik seda välja üürida.
  24. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning esitas
  25. detsembril 2019 vastuhagi, milles palus jagada ühisvara selliselt, et kostjale jääb korteriomand ning kostja hüvitab hagejale poole korteriomandi väärtusest. Samuti palus kostja mõista hagejalt välja korteriomandile tehtud kulutused (kommunaalkulud, kindlustusmaksed, remondikulud) 2165 eurot ja hüvitise ühisvara väärtuse vähenemise eest 18 534 eurot. Hageja palus tasaarvestada hageja nõuded kostja nõuetega ning jätta menetluskulud kostja kanda.
  26. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata, v.a osas, millega korteriomand jääb kostja ainuomandisse.
  27. Harju Maakohus rahuldas hagi ja vastuhagi osaliselt ning jagas ühisvara selliselt, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ning korteriomandi müügist saadud tulu arvel täidetakse korteriomandit koormavate hüpoteekidega tagatud kohustused ning ülejäänud raha jagatakse hageja ja kostja vahel võrdsetes osades. Hageja enampakkumise tulemi arvel rahuldada kostja hüvitise nõue summaga 4969 eurot 55 senti ning kostja tulemi arvel rahuldada hageja hüvitise nõue summaga 6182 eurot 34 senti. Jagada korteriomandist saadav kasutuseelis alates hagi esitamisest selliselt, et kostja kohustub hagejale hüvitama korteriomandi kasutuseelise 108 eurot 33 senti kuus kuni korteriomandi suhtes ühisomandi lõpetamiseni. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
  28. Kostja esitas
  29. oktoobril 2020 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus hagi osaliselt rahuldas ning osas, millega kohus jättis vastuhagi rahuldamata. Kostja palus teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata (v.a hageja kasuks 6128 euro 34 sendi suuruse hüvitise väljamõistmise osas) ja rahuldada kostja vastuhagi, jagades 2 2-19-17099 poolte ühisvara selliselt, et korteriomand jääb kostjale ning kostja kohustub hagejale hüvitama omandiõiguse kaotamise eest poole korteriomandi väärtusest, s.o 36 829 eurot, poolte ühine laenukohustus AS-i SEB Pank ees, mis tuleneb laenulepingust nr L050010541, jääb kostja kanda. Alternatiivselt uue otsuse tegemisele saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  30. Hageja ja kostja esitasid
  31. veebruaril 2020 Tallinna Ringkonnakohtule kompromissi. Pärast ringkonnakohtu selgitusi, esitasid hageja ja kostja
  32. veebruaril 2020 ringkonnakohtule uue kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  33. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
  34. Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
  35. Praeguses asjas vaidlesid pooled ühisvara jagamise üle. Pooled soovisid jagada nende ühisomandis oleva kinnisasja ja sellel lasuvad ühised kohustused, samuti korteriomandiga seotud kasutuseelise, korteriomandile tehtud kulutused ning ühisvara vähendamise hüvitise. Seoses sellega, et pooled sõlmisid
  36. jaanuaril 2021 notariaalselt tõestatud kokkuleppe kinnisasja ja kohustuste jagamise kohta, leppisid pooled kompromissi kokku, et loobuvad kõikidest praeguse tsiviilasja menetluse esemeks olevatest vastastikkustest nõuetes ja loevad poolte ühisvara (sh sellele lasuvad ja/või abielu ajal võetud kohustused) jagatuks selliselt, et abielu ajal omandatud ühisvara hulka kuuluvad esemed jäävad hüvitise maksmise kohustuseta selle poole ainuomandisse, kelle valduses need on kokkuleppe sõlmimise ajal, ning kohustused pooltevahelises sisesuhtes selle poole kanda, kes on kohustuse võtnud. Pooled loobusid kõikidest varaühisuse varasuhtest tulenevatest nõuetest teineteise vastu. Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, ei esine kolleegiumi hinnangul kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku avalikku huvi.
  37. Kuna kostja palus kompromissi sõlmimise tõttu tagastada talle TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, tuleb riigilõiv nimetatud ulatuses tagastada.
  38. Pooled leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega seitsme päevani.
  39. Menetluskulud jäävad poolte kokkuleppe kohaselt ja TsMS § 168 lg 3 järgi poolte enda kanda. 3 2-19-17099 (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.