Obsah (9)

§ 663§ 657§ 372§ 326§ 173§ 174§ 171§ 175§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-12098 Kohtuasi XX kaebus

) § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p-de 9-11 ning TMS § 218 lg 1 alusel, kuna avaldaja ei kõrvaldanud maakohtu esile toodud puudusi. Maakohus kohustas avaldajat sõnastama selgelt oma nõude ning esitama sissenõudja andmed. Avaldaja ei ole avalduses arusaadavalt välja toonud, kas ja millist kohtutäitur otsust ta vaidlustab. Maakohus ei saa sellist avaldust menetleda. MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Avaldaja esitas Harju Maakohtu
2. oktoobri
3. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning avaldaja avalduse menetlusse võtta. Avaldaja leiab, et esitas
4. oktoobril 2019 maakohtule kõik kaebuse lahendamiseks vajalikud dokumendid ning ka andmed sissenõudja kohta, mis tal olemas olid. Avaldaja selgitas maakohtule, et kuna ta viibib vanglas, siis ei ole tal juurdepääsu kõigile maakohtu märgitud andmetele. Avaldaja selgitas täiendatud avalduses, et
5. juuli
6. aasta otsusega jättis kohtutäitur avaldaja
7. juulil 2019 esitatud kaebuse rahuldamata. Puuduste kõrvaldamise vastuses esitas avaldaja maakohtule ka tõendid oma kohustuste kohta krediidiasutuste ees. Seega kõrvaldas avaldaja kõik maakohtu poolt väljatoodud puudused. 2 MENETLUSE EDASINE KÄIK
8. Maakohus võttis avaldaja määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele kohtutäituri seisukohta. Kohtutäitur leidis, et maakohus on avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest õigesti keeldunud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Määruskaebuse lahendamiseks palus ringkonnakohus esitada kohtutäituril täiteasja nr 008/2011/674 toimiku, kuna kohtutäituri seisukohast ja toimiku materjalidest ei nähtunud kõiki täitemenetlusega seotud asjaolusid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu
3. oktoobri
4. aasta määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi (

§ 657

lg 1 p 21 koosmõjus

§-ga 659). Määruskaebus jääb rahuldamata ning määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad kaebaja kanda.

1. Praeguses asjas on küsimus selles, kas avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 lg-s 1 ning § 218 lg-s 1 sätestatu kohaselt ning millist kohtutäituri ametitoimingut avaldaja on vaidlustanud.
2. Kaebaja selgitas 11.08.2019 kaebuses, et täitemenetluse alustamisel oli nõue võlgniku vastu 985 eurot, millest põhinõue 765 eurot. Kaebaja ei ole nõus sellega, et täitmise kestel tema vanglas viibimise ajal on nõuded võlgniku vastu suurenenud viivise ja kohtutäituri tasu osas.
3. Kohtutäitur Mati Kadak leidis oma 02.08.2019 otsuses, et põhinõudelt viivise arvestamine ei peatu täitmise ajal ning selgitas, et kuna viivisenõue suurenes, suurenes selle võrra ka kohtutäituri tasu ja tasu osas on täitur teinud 22.11.2016 kohtutäituri tasu otsuse.
4. Kolleegiumi hinnangul sai kohtutäitur TMS § 217 lg 1 järgi oma 02.08.2019 otsuses läbi vaadata võlgniku kaebuse üksnes viiviste arvestust puudutavas osas. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 52 kohaselt võib kohustatud isik vaidlustada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras.
5. Maakohus oleks pidanud võlgniku kaebust mõistma selliselt, et võlgnik on vaidlustanud viiviste arvestuse ning oleks pidanud kaebuse kas rahuldamata jätma või keelduma kaebuse menetlemisest selle ilmse perspektiivituse tõttu

§ 372lg 2 p 2 järgi.

Et maakohus võis võlgniku kaebuse menetlemisest keelduda selle ilmse perspektiivituse tõttu

§ 372

lg 2 p 1 järgi, on maakohutu resolutsioon õige, kuid kolleegium muudab maakohtu määruse põhjendusi.

1. Võlgnikul ei olnud alust viivise arvestamise peatamisel tugineda KarS § 82 lg-le 4, kuna tegemist on võlgniku olukorras asjassepuutumatu sättega. KarS § 82 lg 4 reguleerib üksnes 3 väärteoasjas tehtud otsuse täitmise aegumist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri 2011 määrus kohtuasjas nr 3-1-1-104-11). Kaebusest ei nähtu, et võlgniku suhtes täidetav Era Liisingu Inkassoteenused AS nõue 765 eurot oleks rahatrahv. Täitemenetluse seadustikus puudub üldine regulatsioon, et viivise arvestus peatuks võlgniku vanglas viibimise ajal, seega oli võlgniku kaebus õiguslikult perspektiivitu

§ 372lg 2 p 2 mõttes.

1. Kohtutäituril ei olnud alust 02.08.2019 otsuses hinnata kohtutäituri tasu määramise õiguspärasust ning seda ei ole täitur ka teinud. Kui võlgniku soov oli vaidlustada kohtutäituri tasu suurendamise otsus, olekski tulnud see otsus vaidlustada otse kaebuse esitamisega kohtule KTS § 52 järgi. Praegusel juhul ei nähtu toimiku materjalidest, et võlgnik oleks
2. novembri
3. a kohtutäituri tasu otsuse vaidlustanud. Kohtutäituri
4. oktoobril 2020 esitatud täitetoimiku kohaselt toimetati kohtutäituri tasu otsus võlgnikule kätte
5. novembril 2016 (tl 83, pöördel) postkasti panemisega (

§ 326

lg-d 1 ja 2), seega oleks võlgnik saanud seda otsust TMS § 217 lg 1 kohaselt vaidlustada 9. detsembrini 2016, esitades esmalt kaebuse kohtutäiturile. Toimikust nähtuvalt ei ole võlgnik seda teinud. Menetluskulud 17.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. 18. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 järgi avaldaja (määruskaebuse esitaja) kanda.

Kuna maakohus on menetluskulud kindlaks määranud, teeb seda määruskaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.

§ 175

lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. 19. Määruskaebuse esitaja vabastati 28. novembri 2019. aasta menetlusabi andmise määrusega riigilõivu (15 eurot) tasumisest.

§ 190

lg 4 esimese lause kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Arvestades avaldaja ebapiisavat varalist seisu ja nõude vähesust vabastab kohus avaldaja

§ 190lg 7 järgi avaldaja menetluskulu 15 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

20.

§ 372

lg 5 kohaselt saab ringkonnakohtu määruskaebust lahendava määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 4