← Eesti

2-19-20920/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-20920 Kohtuasi Krison Holding OÜ hagi Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi vastu võla ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. juuni
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja liik Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi
  4. juuni
  5. a määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja Krison Holding OÜ (registrikood 12026855), seaduslik esindaja KG Kostja (määruskaebuse esitaja) Tallinna Linnatranspordi Aktsiaselts (registrikood 10312960), lepinguline esindaja Kuldar Kirt Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Harju Maakohtu
  7. juuni
  8. a määrus menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 2) ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi
  9. märtsi
  10. a taotlusega seotud kulud Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi kanda ja muud menetluskulud Krison Holding OÜ kanda.
  11. Rahuldada määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse 2-19-20920 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Krison Holding OÜ (hageja) esitas
  13. detsembril 2019 Harju Maakohtule Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 7230 eurot 54 senti, võla sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 443 eurot 74 senti ja alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni seaduses sätestatud määras viivise.
  14. Kostja palus
  15. märtsi
  16. a menetlusdokumendis kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 1530 eurot.
  17. Harju Maakohus jättis
  18. aprilli
  19. a määrusega kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise määramiseks rahuldamata.
  20. Kostja palus
  21. aprilli
  22. a menetlusdokumendis uuesti kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 1530 eurot.
  23. Harju Maakohus rahuldas
  24. mai
  25. a määrusega kostja taotluse osaliselt ja kohustas hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 1100 eurot hiljemalt
  26. maiks
  28. Kuna hageja ei tasunud tähtaegselt menetluskulude katteks tagatist, jättis Harju Maakohus
  29. juuni
  30. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 12 alusel läbi vaatamata ning menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste enda kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oleks hageja majanduslikku seisundit arvestades (hageja on kostja väidete kohaselt sisuliselt püsivalt maksejõuetu) kostja kulude hagejalt väljamõistmine äärmiselt ebamõistlik.
  31. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uue lahendi, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, miks oleks menetluskulude hageja kanda jätmine ebamõistlik. Seda ei saa põhjendada asjaoluga, et hageja on püsivalt maksejõuetu. Hageja menetluskuludest vabastamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu seisukoha järgi saaksid varatud isikud esitada alusetuid hagisid. Menetluskulude kandmise kohustamise üheks funktsiooniks on isikute distsiplineerimine ja alusetute hagide esitamise välistamine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  32. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja
  33. märtsi
  34. a taotlusega seotud kulud kostja kanda ning ülejäänud menetluskulud hageja kanda. 2 2-19-20920
  35. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus ekslikult menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte enda kanda. Kui hagi jäetakse läbi vaatamata, kannab TsMS § 168 lg 2 järgi üldjuhul menetluskulud hageja. Samas võib kohus jätta TsMS § 162 lg 4 kohaselt kulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Iseenesest saab viidatud sätet kohaldada ka juhul, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata, kuid selle kohaldamiseks peavad esinema erandlikud asjaolud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  36. novembri
  37. a määrus asjas nr 2-17-18531, p 20). Praegusel juhul jättis maakohus menetluskulud poolte enda kanda põhjusel, et hageja majanduslik seisund on kehv. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ainuüksi menetlusosalise kehv majanduslik seisund piisav TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks, seda ka mitte sellises olukorras, kus menetlusosalise kehv majanduslik seisund on tinginud selle, et vastaspoole nõutud tagatis jääb maksmata. Seetõttu tuleb hagi läbi vaatamata jätmise tõttu jätta kohtuasja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kanda.
  38. Siiski tuleb arvestada seda, et kohus võib jätta rahuldamata jäänud taotlusega seotud menetluskulud TsMS § 169 lg 3 järgi menetluse tulemusest sõltumata selle menetlusosalise kanda, kes taotluse esitas. Arvestades seda, et kostja esitas
  39. märtsil 2020 taotluse, mille maakohus jättis rahuldamata, tuleb selle taotlusega seotud kulud jätta TsMS § 169 lg 3 alusel kostja kanda.
  40. Viimaks juhib ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja tähelepanu sellele, et ringkonnakohtule esitatavale kaebusele ei ole vaja lisada vaidlustatud kohtulahendit. Ringkonnakohus ei võta samas asjas tehtud kohtulahendit vastu ega lisa seda teist korda kohtuasja toimikusse. Vaidlustatud kohtulahend kui menetlusdokument sisaldub alati juba toimiku materjalide hulgas ning kohtul on võimalik sellega tutvuda nii pabertoimiku kui ka kohtuinfosüsteemi vahendusel. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.